3f sünkroongeneraatori sidumine võrguga

[Ataman]

Anna viide tootja dokudele, nad on sul nagunii olemas.
Turbiin reguleeritav ei ole?

Pead silmas generaatori v. hüdroturbiini tootjat? Lahendus belglastelt- www.turbulent.be Kogu ehitus ja mehhaanikaosa ise kohapeal.

See on ka hea viide, kuid pean silmas geneka enda dokumente. Ma tahan näha, kas selle tootja on ette näinud selle otse võrku lülitamist ja kuidas.

Selliseid elektrilisi jooniseid/ dokumente pole. Tellitud oligi Off-grid lahendus. Küsisin neilt mõned aastad tagasi hinda n.ö. update tegemiseks, et võrku ühendada, sain pakkumisse suht. koledad numbrid. Sünkroongeneraator oleks tulnud asendada asünkroongeneraatoriga ning uus kilp kaitserakenduste jms. elektroonikaga. Vanast oleks pmst. alles jäänud turbiini labad võlliga. Eks nad ilmselt väljendasid hinnaga viisakalt oma huvi puudust nii väikese asjaga tegeleda. Praeguseks nad minu teada alla 15kW turbiine ei pakugi.

[kunn24]

Saada siis tootja meilile päring, andmesildil on otse kirjas. Ütle 2.-s meilis ära, et tahad otse võrku ühendada pöörlevat generaatorit, mida nad arvavad, kui oled nendega jutule saanud ja põhiinfo kätte saanud.
Kui sedapidi ei hargne, eks tee siis alaldi ja inverteriga lahendus. Lähtuvalt väikesest võimsusest (ca 6 kW) ma panustaksin selles asjas pärast inverterit 1-.f süsteemile. On tarbijatega tegelemine tunduvalt lihtsam.

[Ataman]

Anna viide tootja dokudele, nad on sul nagunii olemas.
Turbiin reguleeritav ei ole?


See on ka hea viide, kuid pean silmas geneka enda dokumente. Ma tahan näha, kas selle tootja on ette näinud selle otse võrku lülitamist ja kuidas.

Selliseid elektriskeeme ja dokumente pole. Tellitud oligi off-grid lahendus. Küsisin mõned aastad tagasi neilt hinda võrguga ühendamise lahenduse kohta- number tuli päris kole. Igatahes oli tarvis vahetada sünkroongeneraator asünkrooni vastu ja paigaldada uus kilp turvarakenduste jm. elektroonikaga. Vanast oleks pmst. alles jäänud turbiini labad võlliga. Eks nad ilmselt väljendasid hinna kaudu viisakalt oma huvi puudust nii väikeste asjadega tegelemiSe vastu. Praeguseks nad minu teada alla 15kW lahendustega ei tegelegi.

[kunn24]

Miks sa selle tühja kirja siia põmmutasid? Generaatori enda tootja meil oli kirjas: info@meijco.com
Veebileht ka, aga see on väääga lakooniline, . https://meijco.com

Googeldades tundub see firma olevat kest, tegelikud tootjad võivad olla itaallased https://www.google.com/search?client=op ... sid=mosaic

Generaatori sildil oli sama tulemus.

[Kalvis]

Tegelikkuses üsna pikk jutt. Peaksid ikkagi alustama generaatori enda dokumentide väljakaevamisest.

Kõige lihtsam oleks ühendada võrguga asünkroonmootoriga generaatorit - rohkem pole vaja kui ajada sellise võlli üle sünkroonkiiruse ja olekski kõik. Ei mingeid probleeme võrku ühendamisel...
Sünkroonmootoriga on keerulisem - tema võll on alati võrgusagedusega sünkroonis ja kogu mäng käib faasinurga muutusega - vastavalt sellele reguleeritakse võrku antavat aktiivenergiat. Tegu ei ole lihtsa asjaga.
Et sünkroontöö gene oskaks ennast automaatselt võrku ühendada on vajalik üsnakeerukas juhtaparatuur. See mõõdab mõlemal pool lülitit pingeahelas faasinurkasi ja sagedust. Sisselülitamiseks ajab geneka omad võrdseks.
Seejuures neid üliväga võrdseks ei aetagi - kui on mõne % kandis siis võib sisselülitamiskäsu anda. Edvsi käib tõuge ja nõrgem tõmmatakse jõuga sünkrooni.
Edasi peab muidugi sünkroontööga gene muidugi hoidma genet ka õieti töös. Valdaval enamusel on vaid üks tööfunktsioon - konstantse võimsusega töö.

autonoomne töö, ehk mitte sünkroontööga genekad on lihtsamad - tuleb hoida vaid sagedus ja pinge paigas. Küll aga juba autonoomses töös olevat võrku ei või ühendada otse sünkronntöö võrguga (saaks aga siis peaksid pingeahelad olema mõlemalt poolt ühenduspunkti ja seal pean olema juhitav lüliti). Kõigepealt tuleb võrk ära kustutada ja siis annad generaatorile käivituskäsu. (kõik selliste genekate tarkus käib vaid tema enda ühendamiseks sünkronntööna võrku.

Minu kogemus on vaid DG-dega. Tehniliselt hüdroenergial peaks selle kontrolleri gaasihoob olema asendatud veevoolu regulaatoriga aga ma tõsiselt kahtlen, kas see seade on ikka piisavalt võimekas.

Ma arvan, et võibolla ikka pole see turbiin piisavalt võimeka juhtplokiga varustatud. Sünkroontöö nõuab kraad kangemat juhttarkvara.
Tehniliselt - kui on piisava võimekusega tarkvara olemas ei erine väline elektriskeem - sünkroontöö nõuab vaid üht lisa pingeahelat teiselpool geneka lülitit ja lüliti peab olema juhitav. Edasi on vaid õigete funktsioonide valik generaatori tarkvaras...

[ping]

Kas toimiks lahendus, kui 3f sünkroongeneraator 7kVA, mis hetkel töötab off-grid süsteemis, siduda võrguga hübriidinverteri abil, muutes enne generaatorist tuleva AC 6- dioodilise alaldi abil DC-ks ning ühendada inverteri PV sisendisse? ...

Jah, seda on saanud uurida ja hädaga (gen sagedus liiga kõrge) tehtud et PV sisendisse anda vool tavalisest bensiinigeneraatorist ja see töötab seni kuni inverter ei tarbi rohkem võimsust, kui generaator välja anda suudab.
Kuna PV sisendisse mineval alalisvoolul ei ole vahet, et millise sagedusega pingest alalisvool saadi, siis generaatori pöördeid tõstes on generaator võimeline suuremat võimsust väljastama.
(Võrdle sama elektrimasina deklareertitud võimsust erinevatel sagedustel 50 või 60Hz.)

Kui generaatori tootja sellist lahendust ette ei ole näinud, siis ei ole mõtet otsida tootja poolt avaldatud tehn. andmetest planeerimiseks vajalikke andmeid vaid vajalikud andmed tuleb leida konkreetse generaatori katsetamise ja mõõtmisega ning inverteri valikuga.

Seega on voolavast veest või muust sobivast energiaallikast, suht lihtsalt (kaubandusest saadavate seadmetega) võrku müümine võimalik aga vaevalt leidub selleks teenusepakkuja, nagu ka siinsest teemaarengust on näha.

[Kalvis]

Kui olemasolev gene on off-grid lahendus siis midagi paremat polegi - (PV) sünkrooninverter konstantse võimsusega võrku (kokku sama võimas kui hüdrogene) ja toidadki üle dioodsilla. Vaatad siis 220 V või 400 V isendi. (NB 3 f sildalaldi annab suurema pinge välja) PV isendid oskavd ka muutuva tootmiskoormusega võrku anda.

[mote]

Paar mõtet, väga sügavale detailidesse süvenemata.

Kuna seda Elektrilevi võrguga kokku lasta ei tohi siis peab süsteemid kokku ühendama alalisvoolu pealt ja täna kui akude hinnad on päris mõistlikus muutunud oleks mõteks vooluvõrgud kokku ühendada aku klemmidel "DC coupled".
Generaatori pool on küsimus kas vahetada olemasolev lahendus välja sellise juhtelektroonika vastu mille ainus eesmärk oleks aku laadimine generaatorist. Aga selle jaoks vist suvaline päiksepargi MPPT ei sobi kuna sul on vaja ühe sisendi peal teha 6Kw pluss väike varu. enamasti jääb PV ühe sisendi maksimaalsed amprid 16A juurde. Kas generaator läheb lõhkuma kui MPPT maksimumis on aga veel on veel jõudu ülegi. Pead vee voolu hulka piirama.

Teine variant oleks olemasolev süsteem alles jätta aga lisada juurde inveterid mis toetava AC coupled teisi elektri tootmise seadmed. Näiteks üks selline on Victron Multipluss 2. Multiplussil on ESS funktsionaalsus, Generaatori ühendad grid in sisendi alla. Süsteemi lisad vooluanduri trahvod (CT Clamp) need trahvod paned dump loadi voolu mõõtma ja Victronil ESSi seadistad ekspordi piiranguga näiteks 50W. Selle 50W eesmärk on et ei koormaks generaaroit üle, alati oleks väike ülejääk, võib proovida ka väiksemaid numberid aga 0W puhul ei teki ületarbimisel arusaama, nüüd tarbisime üle. Vooluanduri trahvot pole vaja kui saad andmed näiteks olemasolevast süsteemis saata Victroni süsteemi ja läbi selle reguleerida aku laadimise võimsust, nii et ülejääki ei jää.
Selline ESS lahendus lubab ka nn off-grid pool suuremt tarbimist kui generaator välja annab, kui elektrit jääb puudu siis Victroni inverter võtab akust ja lisab off-grid võrku juurde, säilitades 50W eksporti. Kui generaator seisma jääb siis oskab Victron ka ise off-grid võrku teha akude pealt.

Elektrilevi poole peale paned mingi sellise inverteri mis on nende pootl heaks kiidetud ja oskab 48v (56v) akude pealt elektrit võrku müüa, näiteks Victroni Multiplussi , Deye ...

[ping]

...
Hetkel on mul kehtiv mikrotootja võrguleping, kuid võrgusuunalise liiklusega 0kW.
Maikuust alates oleks võimalus anda võrku 2kW. Miks nii, ei hakka pikemalt peatuma.
See 2kW võrku suunamise võimalus looks mulle tõenäoliselt väikese puhvri ajaks, kui genekas ei tööta, kuid nagu ütlesin, müük kui asi iseeneses pole plaan- tahan liituda ning sellega kaotada oma " paralleelmaailma". ...

Kas see võrku lubatud on 2kW 3 faasi kohta kokku või iga faasi kohta eraldi 3f võrgus (3x2kW=6kW)?
6kW, 10A faasi kohta ei tohiks vast ühele võrguettevõttele ülejõukäiv olla ja lihtsustaks oluliselt süsteemi.

[Kalvis]

Jah PP inverter sobib - peaasi, et alaldatud DC oleks PP inverteri õiges pingevahemikus. alaldiks sobib 12 pulsine (12 dioodiga) sildalaldi ja ise teeks kolmnurka kuna siis on pinge kõrgem (sobivad. paremini turul saada olevate PP inverteritega). Lisaksin ka kondensaatori ja kui tahad siis kasvõi akupank (minu arvates praegu majanduslikult mitte tasuv) (3f alaldi ongi vaid 12 dioodi ja üks kondensaator)
Elektrilevile saadad teadmiseks võimsuse suurendamise taotluse (+ 7kWa) ja oma PP inverteri. Kui inverter teada siis kasvõi kohe. Nad on seal uimased, menetlevad 4 kuud lihtsat asja

[Ataman]

Suured tänud kõigile, kes sisuliselt kaasa on mõelnud ja kommenteerinud!
Lisan omalt poolt infot ja küsimusi juurde; päris kõigest ma paraku (veel) lõpuni aru ei saa.
Olukorra taustast veel niipalju, et juriidika Elektrileviga on korras, kuid kokku lepitud võimaluste tehniline täitmine tekitab variantides küsimusi...
Ol. olevat lahendust ma paraku kapitaalselt ümber ehitada ei kavatse, seega variandid genekas ja geneka juhtsüsteem välja vahetada jätaksime kõrvale.
Paigas on mul kenasti hübriidinverter Deye SUN-12K-SG04LP3-EU. Kahjuks on algne idee teostajalt läbi alaldi PV sisendisse ja võrku juhtimisel saanud teatavaid tagasilööke- inverter läheb häiresse. Küll liigpinge, küll, isolatsioonitakistuse, küll rikkevoolu veateate tõttu. Arusaadav, et 3f alaldades on DC alaldi väljundis RMS pingena ca 540V ning tipupinged pulsatsioonidega ca 566V. See sisendpinge vahemik on inverterile andmelehe järgi igati OK. Kuid siin on agad....

1. Päikesepaneelide alalispinge pooluseid ei maandata (IT juhistik), seetõttu peab inverter kontrollima isolatsioonitakistust kaitsemaanduse PE suhtes. Kuna generaatori väljundpinge ei ole maast isoleeritud, siis koosneb ka alaldi välundis olev alalispinge maanduse suhtes erineva potentsiaaliga 3faasilise pingesüsteemi liinipingete lõikudest, mistõttu annab inverteri isolatsioonikontroll vea.

2. Inverteris võib sisselülitamisel või tühijooksul tekkida liigpinge, kuna sünkroongeneraator on olemuselt üsna võimas pingeallikas, mis ühendatakse inverteri sisendis olevate kondensaatoritega. Viimaste laadumisel tekivad järsud vooluimpulsid. Need on järsud ja suure amplituudiga vooluimpulsid, mille tippväärtus on piiratud peamiselt ainult generaatori staatorimähise väikese näivtakistusega, läbivad staatorimähiseid, millel puisteinduktiivsus L salvestab magnetvälja energiat ja moodustab võnkekontuuri inverteri kondensaatoriga C. Kondensaator laadub vooluga ja pinge tõuseb, ületades alaldatud pinge väärtust kuni u 2kordselt. Alaldi dioodid ei võimalda kondensaatoritel tühjeneda ja järgmiste vooluimpulssidega tõuseb pinge natuke veelgi (tekib nn pinge pumpamine), kuni vooluimpulsid lõpevad, kuni kondensaatori pinge ületab alalispinget.

3. Dioodalaldi voolukontuuride ümberlülitumine toimub liinipingete ajalise muutumise mõjul sedasi, et avanevad paarikaupa ainult need dioodid, millele antud ajahetkel tekib päripinge. Hetkel, mil järgmine alaldi diood voolu enda peale võtab, on korraga avatud 3 dioodi ja 2 liinipinget on omavahel lühistatud. Tööd lõpetava dioodi sulgumine võtab natuke aega, mille jooksul 2 faasi on omavahel kokku ühendatud. See tekitab generaatori väljundpinges ja voolus kõrgemate harmooniliste moonutused (6 tk võrguperioodis, 5. ja 7. harmooniline), mis võib häirida generaatori või selle juhtelektroonika tööd ning tekitab turbiinile ja generaatorile täiendava võnkelisekoormuse. Alaldi kommutatsiooni kestus sõltub generaatori puisteinduktiivsusest ja koormusvoolust.

Nn rusikareegel on, et generaator peaks olema u 2 korda võimsam dioodalaldi koormusest, et süsteem normaalselt töötaks. Kui siiski soovitakse generaatorit läbi alaldi koormata nimivõimsuse lähedal, siis on vaja impulssaladit e AFE- (active front end) tüüpi alaldit, mis võimaldab generaatorit siinuskõvera kujulise vooluga koormata ja paremini juhtida, arvestades turbiini koormatavust. Ühtasi ei tekita impulssalaldi 300 Hz müra, mis võib üsna häiriv olla.

......Ülaltoodu ei ole minu isiklik arusaam, kuid selliselt on mulle asjatundja selgitanud. Soovitatud on lahendada veateated selliselt, et kasutada enne alaldit sobivat eraldustrafot koos liinidrosselitega.

Probleemikäsitluse teine arusaam on selline, et kogu seda trafode-drosselite teemat pole tarvis; tuleb vaid igasugune generaatori ahela ja maja süsteemi elektriline kokkupuude enne inverteri sisendit kaotada. PE ja N juhid lahus. tegelen, vaatame, kas on abi. Väidetavalt olla 3f portatiivse diiselgeneraatori ühendamine läbi alaldi Deye inverteri abil võrku toiminud, ehk printsiip justkui sobiks, kuid teatavasti peitub saatan pisiasjades....

Tooksin siia sisse veel konstanteeringu, et vaatamata sellele, et off-grid-is töötav ja ELC juhitav generaator toodab stabiilset pinget ja sagedust, esineb selles voolus tavapärasest oluliselt rohkem harmoonilisi. Kui normaalne THD võiks olla max 2-3%, siis (ilmselt tänu ELC toimimise loogikale) on minul see näitaja kohati 10X suurem. Vbl. ei mõjuta see põhiküsimust,kuid nii on.

Ning veelkord peamine, millest tahan lõpuni aru saada: kas olukorras, kus generaator toodab stabiilselt nt. 6kW, ning oletame, et sidumine inverteri abil võrguga on õnnestunud, tähendab see seda, et sõltumata minu tegelikust majapidamise hetketarbimisest ( mis võib olla sellest 6kw-st nii kordades suurem kui ka väiksem), suudab inverter juhtida samaaegselt nii generaatori kui võrgu poolset liikust selliselt, et geneka koormus on kogu aeg ühtlane? Veelkord kordan ka oma varasemat selgitust, et turbiini (generaatori) pöördeid hoiab konstantsena summaarne saada olev koormatus. Seega- kas inverteri PV sisendisse ühendatud alaldatud 3f on kogu aeg ühesuguselt koormatud? Kui tehniliselt võimalik, jätaksin akude osalusel pakutud süsteemid vaatluse alt välja. Kuni pole ühendamiseks aku kasutamine suisa ainus lahendus, väldiksin oma odava energia kalliks muutmist.

Tänades!

[Ataman]

IMG_3348.jpg (80.76 KiB) Vaadatud 1742 korda

[kunn24]

1. Geneka enda tööks mingit maandamist pole vaja ja genekas võib olla IT.
2.Pinget ja voolu ära aja segi. Hetkel tundub see viga. Voolu piiramiseks ühenda triikrauad vms prooviperioodiks vahele. Kui pole otsesidestust,tundub võnkumise jutt kohatu. Lisaks on vaja teada L ja C arvulisi väärtusi, et omavõnkumist väita. Lühidalt, ära luuleta ja oleta.
3. 3-f dioodsild ei tekita lühiseid. Kust sellise jutu lähtepunkt? Palun viidet. Hetkel esoteerika.
Tõsi voolu ta moonutab (st tekitab ka kõrgemaid harmoonilisi), kuid mõju geneka nn juhtleketroonikale oletuslik.

kas suudab inverter juhtida samaaegselt nii generaatori kui võrgu poolset liikust selliselt, et geneka koormus on kogu aeg ühtlane?

Inverter otsib automaatselt MPP-d, kui see genekaga klapib, siis töötab ilusti. Ka on võimalik inverteri võrku müüdavat võimsust piirata.

Kuid mina alustaksin kõigepealt geneka otse võrkuühendamisest, rakendades kaitsemeetmeid (genekas peab ka näitama sagedust), ka igasse faasimähisesse saab ühendada alguses triikraua või võimsama hõõglambi, näit 1kW igasse faasi geneka ja võrgu vahele. Lamp on parem, on kohe visuaalselt näha, mis toimub ja lambi IU karakteristik on selleks parem. Inverter ja alaldi võivad tulla vajaliks vaid siis, kui tahad ka akusid süsteemi.
Tõenäoliselt pead geneka pingeregulaatorist leidma üles pinge seadistamise võimaluse. Ehk on vaja geneka infot, mida küsisin või võtad ta lahti, veendud, et seal on klassikaline AVR-i skeem ja regulaatori küljes pisike potekas.

[Ataman]

Hea Kunn24! Tänan vastuse eest, kuid sooviksin, et oleks veidi aega süveneda ka eelnevalt kirjapandusse. Samuti võimalusel jääda viisakaks arvamuste suhtes, mis justkui enda maailmapilti ei klapi.
Ma rõhutasin oma kirjas, et jutt, mida sa esoteerikaks ja oletusteks tembeldasid, pole minu arvamus. Ei näe põhjust umbisikulises foorumis kellegi nime välja tuua, seda enam, et arutelu fookus on pelgalt tehniline. Niipalju saan vastata, et selle “ esoteerika” autor on valdkonnas tegev, kutsetunnistust “ diopl. elektriinsener tase 8” omav isik. Lisaks sellele, doktorikraad elektrotehnikas. See ei tähenda, et inimesed ei võiks vaatamata tiitlitele eksida, kuid kas just esoteerikud…
Samuti olen mitu korda rõhutanud- pakkumised stiils” pirn vahele ja võrku” on paraku ammu läbitud etapp. See ei sobi Elektrilevile ega ka mulle.
Jääme palun algse kũsimuse juurde!
Tänan!

[Kalvis]

Ma pole ikkagi aru saanud kas küsija generaator on sünkroontöö võimalusega või mitte? Autonoomse töö genekat ei või ega saagi ühndada sünkroontööks võrku - lõpeb pauguga (lihtsamal juhul kaitse tööga). autonoomse tööga generaatorit saabki vaid üle inverteri ühendada.
Küsija pikk romaan sisaldab väljamõeldisi ja ka õigeid asju.
Kondensaator oligi mõeldud dioodsilla pinge silumiseks (3f seda ei vaja ja PP invrter peaks kenasti sobituma pulseeruva pingga).
Jah invrteri max sisendpinge peab kindlasti olema suurem alaldatud max pingest (küsija sda oskab arvutada) Kui on väiksem tuleb kasutada tähtühendust. Sildil nägi input range on 200 -650 V, seega jah - sildalaldi peab olema tähtühnduses)
Samuti pole küsija kursis Päikesejaamade invertrite elemntaarasjadega. Need on head inverterid, kuna väljund on sünkroontööga sobiv ja sisendis võib pinge kõikuda inverteri vahemikus - Inverteri tarkvara oskab kenasti asja õigeks ajada.
Küsijale PP invretritel on minimaalne ja maksimaalne pinge ja geneka alaldi väljundi tööpinge tööpinge peaks jääma kindlasti sellesse vahemikku.

[Ataman]

Tänud, Kalvis, vastuse eest! Püüan selgitada/ küsida.
Sünkroongeneraatori mõiste kui selline peaks tähendama seda, et sg rootor pöörleb täpselt sama kiirusega kui generaatori poolt tekitatud magnetväli, ehk sünkroonkiirusel. Asünkroonmasina rootor pöörleb kiiremini kui sünkroonkiirus, rootoril pole eraldi ergutussüsteemi ning neid masinaid tavaliselt käitataksegi võrku ühendatuna, kuna vajab reaktiivvõimsust magnetvälja tekitamiseks. Siit ei saa automaatselt tuletada ühe v. teise masina otse võrku ühendamise võimalust. Seega minu masin on tööpõhimõttelt sünkroongeneraator. Autonoomne. (laadin üles ka pildi geneka ühenduskarbist).
Tõsi, inverteritest ja nende toimimise ja ühendamise nüanssidest on minu teadmised väga pinnapealsed. Selleks ma siin olengi, et nõu küsida.
Minu inverteri PV sisend lubab pinget vahemikus 160-800V. 3f alaldist väljuv pinge on ca 560V. Mõõdetud multimeetriga ning ka selle arvutuse teooria on mulle tuttav. Siiski on andnud inverteri logi ( inverteriga on tegelenud kogemustega spetsialist, mitte mina!) sisendpinge tippudeks ca 1200V. Seetõttu ma püüangi erinevaid mõtteid koondada, et sellest aru saada. Üks versioon, mis kirjeldas nn. "pinge pumpamist", sai pikemalt kirja pandud eelmistes postitustes. tembeldati esoteerikaks. Hästi. Aga probleem on ikkagi....

[Ataman]

[Ataman]

Selline alaldi.

[ping]

... (laadin üles ka pildi geneka ühenduskarbist). ...

Nii ei saa rallit sõita.
Nagu loodusõpetuse eksamil, kus peab noka ja varvaste järgi ära arvama, et mis värvi on linnu tiivad.

[Kalvis]

Alustame mõistetega. Tean mis on sünkroonmootor (generaator). Seletasid piisavalt. Autonoomne töö tähendab genekas töötab iseseisvalt ja küljes on vaid tarbijad - a la saartalitus. Sünkroontöö tähendab generaatori töötamist võrgus paraleelselt teiste generaatoritega. Elektrivõrkgus saab generaator töötada ainult sünkroontöös. PP panelide inverterid on põhiliselt sünkrooninverterid kuid mõned mudelid oskavad töötada ka autonoomses töös. Sinu soov on ühendada oma sünkroongeneraator sünkroontöösse võrguga. Seda saab teha otse kui ka üle sünkrooninvertriga. Otse ühendamine on üliohtlik - mistahes viga lõpeb nõrgemale fataalselt. Mõned postid tagasi seletasin kuidas käib sünkroongeneraatori ühendamine otse võrku - Poes müüdavad sünkroongtöö gneraatoritel on vastav võimekus otse ühendamiseks olemas. Kasutaja ei tea midagi - tema vajutab nuppu ja ongi kõik. Tegleikult on otseühendamise taga raketiteadus...
PP tulekuga oli vaja neile samuti sünkroontöö inverterid. Ja need on karbitootena sama lihtsalt - ühendad juhtmed külge ja vajutad nuppu. Tegelikkuses arendamisel laboris põles sadu kui mitte tuhandeid maha samal põhjusel - mistahs pisiviga lõpeb suure pauguga. TTÜ inverteri vend näitas kastitäis transistore mis nad maha põletasid, enne kui õnnestus esimene inverter tööle saada sünkroontöös.
Sisetunne ütleb - sul ei ole sünkroontöö generaator... selle juhttarkvaras puuduvad vastavad funktsioonid.

Korra öeldud. Sünkroongeneraatorit saab ühendada alatai võrku sünkroontööks. Vaja 2 tingimust täita - alati pab sagedus võrdne olema võrgusagedusga ja faasinurgad kokku langma kogu aeg. Sünkroontöö generaatoritel teeb seda generaatori juhtautomaatika. Tehniliselt on vaid üks parameeter võlli nurkkiirus peab võrduma võrgu sagdusega. Kui nurkkirus mingil põhjusel muutub 0,001 Hz siis peab juhtautomaatika tarkvara kohselt gneraatori energiaallikal andma juurde pöördeid või maha võtma.... Kui ta seda ei tee siis läheb genraator lõhkuma - võrk hakkab teda sundjõuga õigeks pöörama ja sinu energiaallikas töötab sellele vastu ning tugevam (võrk) võidab alati. Edasi kui kaitseautomaatika ei jõua raknduda korjad oma geneka juppe põllult või antud juhul jõepõhjast). Seega - peab gneraatori tarkvara oskama lisaks võrku ühendamisele ka seda töös hoidma.
Autonoomne töö on kordades lihtsam - juhttarkvara hoiab enam vähem 50 Hz võllil (kasutab tsentrifugaalregulaatorit) ja rgutusega hoitakse pinge paigas ja ongi kõik.

Seega jääb vaid üle kasutada mõnda PP sünkroontöö inverterit - neil on vastav tarkvara olemas.
(OT: Kõik Tallinnast Kamtsatkani töötavad sünkroontöö generaatorid peavad alati töötama võrguga samal sagdustel ja ka faasinurkadga. Mistahes sageduserinvus või faasinurkade liiga suur erinevus lõpeb momentselt generaatori mahapõlemisega. Autonoomse töö genraaor ei ole mitte kunagi samal sagedusel, veel vähem faasinurkades. Selle ühndamine võrku lõpeb katastroofiga.)
Lähipäevil desünkroneerimine on just seesama -tuleb kokku ühendada kaks hiigelvõrku. See ühendusprotsess teostatakse poolautomaatselt - käsistsi aetakse paika kõigepalt sagedus ja siis automaatika vaatab kui faasinurgad on võrdsed siis ühendab võrgud kokku. Edasi aga on ohtlik moment - sageduste lõplik võrdsustumine tekitab ülisuured ühtlustusvoolud - kuid samas - mida täpsem oli eelnev timmimine - seda väiksmad voolud on. Seega võib ühendamine toimuda ka probleemideta. Selliseid asju on varemgi kokku ühendatud, seega saadakse hakkama.

[Ataman]

Selge ning täiesti arusaadav kirjeldus Kalviselt. Tunnistan, et oleksin ehk pidanud määratluse “ off grid” asemel kasutama kena maakeelset väljendit “ saarevõrgus autonoomse töö elektrimasin”.

[Kalvis]

Sa ei vastanud ikkagi alguses põhiküsimusele. Sain aru - et kasutasid off grid ehk saartalituse reziimi, kuid jätsid vastamata kas generaatori juhttarkvara oskab sünkroontööd teha. Ma tegelen genraatorite võrku ühendamisga, need on DG-d ja töötavad mõlemas reziimis - offgrid ehk autonoomne ja samuti sünkroontöös ehk paraleelis võrguga. Tegu on universaalsete genraatoritega.
Eeldasin siiski - sul on offgrid ehk autonoomse töö generaator ja edasi ei hakanudki selle teemaga rääkima vaid läksin kohe PP inverterite juurde. Aga ikka ja jälle ujuti tagasi sooviga generaator otse võrku ühendada mis on only off grid genekal võimatu.
(OT - suuremad hüdrojaamade sünkroongenekad on kenasti võrku ühendatud otse)
Väiksematel võimsustel kasutatakse hoopis asünkroongenraatoreid (2 kW-3 MW) - neid saab alati otse ühndada (ei vaja mingit eriautomaatikat vaid lihtsalt ühendad võrku tavalise vinnaklülitiga kui võll on saavutanud võrgusagedusest kiirema kiiruse) ja juhtautomaatika on ülilihtne - vaja vaid võlli üle võrgu sünkroonkiiruse vedada) Enam lihtsamini ei saagi!!!

[Ataman]

Kalvs!
Minu generaator on autonoomse töö masin. Omab AVR i ja koormuskontrollu ELC, kuid mingit otse võrku ühendamise varianti pole ette nähtud. Sellest siis ülalnäidatud Deye inverter ja edasised küsimused.

[Kalvis]

Inverteri juhtum on vastatud - ehita lihtlabane 6 või 12 dioodiga 3f sildalaldi (skeemid netis olemas), mõõda tekkiv DC pinge ja kui see on invertri töövahemikus siis ühendad ära. Kogu lugu. Vaja vaid vähemalt 600 V kannatavad dioodid osta ja vajaliku voolutugevusega. Muidu sildalalditel on tüüpvalemid olemas nii max vastupinge leidmiseks kui ka dioodi max voolu leidmiseks. Kui ei tea võta maksimum - hinnaerinevus on kaduvväike.

[Ataman]

Dioodidega katsetatud ( kasutatud dioodisilla mark pildiga postitatud);pinged enne inverterit mõõdetud; justkui sobiks, kuid inverter ikkagi pirtsutab. Liigpinge, rikkevoolu häire ( isolatsioonikontroll). Mulle endale on tundunud lahenduseks eraldustrafo (koos liinidrosselitega), et DC pool võimalikult “ puhtaks” saada, kuid loomulikult oleksin ilma nendeta rõõmsam (soetamise lisakulu ja paratamatud kaod ca3-5%).
See ei muuda printsiipi, kuid kas oskad viidata, kuskohast saaks 12- dioodiga 3f alaldi? Hetkel katsetused 6-dioodiga. Vbl. on kellelgi 3f 400VAC/400VAC 7kVA eraldustrafot pakkuda? Katsetaks. Praktika olla tõe kriteerium..