ventileeriv põrand

[smart190]

Tere,

on kellelgi kogemusi sellise tootega? http://estria.ee/?page=1004&selected=3914
mis on positiivset mis negatiivset? videos küll räägitakse, et tuleb sama mis liivaga täita aga kuidas tegelikult

[Imre]

Fakt on see,et odavam see küll ei tule,tea ka kas kiirem.

[Risto Kaiv]

Tere Smart190

Ventileeritav annab üsna mitmes asjas eelise:
saab kommunikatsioonid sealt alt tuua;
pole vaja vedada kohale täitematerjali;
tööjõuvajadus väheneb;
pinnasest niiskus ega radoon ei tungi hoonesse;
väiksem betoonivajadus sama tugevusega tarindites.

Mille põhjal sa Imre väidad, et ventileeritav põrand ei tule kindlasti odavam ja kahtled kiiruses?
Kui palju maksab mitteventileeritava põranda ruutmeeter? Kui palju sinna kulub betooni? Kas liiv visatakse labidaga või upitjaga müüride vahele? Kas võid olla kindel, et kuskilt toodud täiteliiv ei sisalda uraani? Tundub natuke lahmimise moodi jutt olevat.

Ventileeritavaid põrandaid kasutatakse, kui on kõrgem või keskmine radoonikiirguse oht. Standard näeb ette, et uutes hoonetes ei tohi radoonisisaldus olla suurem kui 200 Bq/m3. Selle tõttu haigestub aastas kopsuvähki peaaegu samapalju inimesi, kui hukkub liiklusõnnetustes, seega see teema ei üldse naljaasi. Autos kinnitate küll omal turvavöö ja eelistate autot, millel on turvapadjad.
Teiseks kasutatakse seal, kus on vaja kiiresti tegutseda, keskmine paigalduskiirus on 60 m2 tunnis.
Kolmandaks seal, kus on üleujutuse oht, et tõusuvesi saaks minna vabalt põranda alt minema. Või kui hoones on veeavarii ja Teil on tehtud põrand nii, et on kile, vahtplast ja betoon, sel juhul põranda kuivamine võtab ikka aega küll.
Neljandaks, kui teete oma hoonele juurdeehitust ega taha, et rasked kallurid liivaga songivad muru üles, ventileeritava põranda moodulid kaaluvad vähe ja neid saab ka süles transportida.

Neid on võimalik vaadata ka messil Eesti Ehitab 2008, eks oma silm on ikka kuningas ja seal saab vastused ka kõigile asjalikele küsimustele.


Lugupidamisega,

Risto Kaiv
projektijuht
Estria Metall OÜ

[reggie]

Selleks, et siin vapralt targutada võiks välja tuua ka nende tumbade hinna. Hinnavõrdlus lahendaks mitu küsimust. Uraani oht on meil muidugi nii suur, et ma ei laseks lapsi kah liivakasti.

[Imre]

Isegi automüüad ei ole nii veenva jutuga

[smart190]

Selleks, et siin vapralt targutada võiks välja tuua ka nende tumbade hinna. Hinnavõrdlus lahendaks mitu küsimust. Uraani oht on meil muidugi nii suur, et ma ei laseks lapsi kah liivakasti.

hinna poolest tuleb see ventileeriv põrand ~20-30 tuhat kallim kui liivaga täita. Asi hakkas mind just huvitama siis kui kuulsin radooni olemusest .
Nüüd ootan ära millal maapinnal vesi alla läheb, siis teeb radooni mõõtmise http://www.radoonitorjekeskus.ee/ kui osutub kõrgeks, siis tuleb teha kindlasti ventileeriva põrandaga, aga kui ei ole siis võib mõelda plaatvundamendi peale(ja sinna panna näiteks radoonikile)http://www.radoonitorjekeskus.ee/kile.htm

[jörm]

sisuliselt kaob siis radooni oht ära, kui põrand on alt tuulutatav?

[Risto Kaiv]

sisuliselt kaob siis radooni oht ära, kui põrand on alt tuulutatav?

Radoon tungib hoonesse läbi pragude, ta tuleb isegi läbi betoonipragude, mida silmaga näha ei ole. Kuna ta on õhust raskem gaas, siis ohustab ta keldrit ja esimest korrust, teise korruse tubades reeglina ohtu ei ole. Kui teha põrand alt tuulutatav, siis õhuniiskuse ja temperatuurierinevuste mõjul hakkab õhk põranda all liikuma ja radooni kontsentratsioon seal väheneb, seega tungib ka hoonesse vähem radooni. Radoon on ohtlik just talvel, kui maapind ümber hoone on külmunud ja hoone alt mitte, siis hoone all olevast pinnasest püüab välja saada ka ümbritseva pinna radoon ja et uksed ja aknad on hoonel sel aastaajal reeglina suletud, siis radooni kontentratsioon hoones suureneb. Suvel radooniohtu meie hoonetes ei ole, kuna uksed ja aknad reeglina avatud ja tagatud hoones tihedam õhuvahetus.

Uraani oht on meil muidugi nii suur, et ma ei laseks lapsi kah liivakasti.

Kuni liivakast on õues värske õhu käes, siis radooniohtu pole, siis on muud ohud, mis kassid ja koerad sinna jätta võivad.
Ma tõin selle fakti elust enesest. Käisin kuulamas Geoloogiainstituudist Hr. Peterselli loengut radoonist ja ta tõi näitena juhuse, kus Viimsis ehitati elamut, enne ehitust mõõdeti radoonitaset, mis oli tühine. Peale ehituse valmimist mõõdeti uuesti ja radoonitase oli üle lubatu. Asja põhjustas põrandaalune täiteliiv, mis sisaldas uraani. Ma vaheajal küsisin, et mingi aja möödudes peaks see radoon sealt ju välja minema, mille peale tekkis härrale kaval naeratus näole ja vastas, et uraanimolekuli poolestumisaeg on üle 4 miljardi aasta.

Mis puutub kilesse, siis tavaline kile selle vastu küll ei aita, selleks on spetskiled. Ma olen selle koha pealt väga rumal inimene, aga terve mõistub ütleb, et kuna hoone erinevad osad liiguvad teineteise suhtes, siis mingi aja pärast võib kile kuskilt katki minna. Samas on ilmselt selle ennetamiseks mingid nipid välja mõeldud.

Hindu ma siia välja ei pane,, need on alati läbirääkimste tulemus, kodulehe linki ma siia ka ei pane, foorum ei ole minu meelest see koht, kus ennast promoda.

Kui kedagi antud teema huvitab ja tahab sellega messil lähemalt tutvuda, siis on minu käest on võimalik saada tasuta messipileteid messile Eesti Ehitab 2008. Tel 56476700 (eriti oodatud on Imre kõne)

Lugupidamisega,

Risto Kaiv

[2korda2]

No nii, järjekordne müügimees, kel klapid peas.
Hakkame otsast peale:

Ventileeritav annab üsna mitmes asjas eelise:
saab kommunikatsioonid sealt alt tuua;

Jeerum küll, mina tõin oma täiteliiva alt ka kommunikatsioonid läbi. Ulme?

pole vaja vedada kohale täitematerjali;

Räägi meile ka, millise majaehituse puhul on täiteliiva vedu ainus suure mahu ja massiga vedu, et selle ärajätmine mingi olulise võidu annaks? Olgu siis pinnase säästmise või rahalise võidu näol.

tööjõuvajadus väheneb;

Keskmise eramu vundamendi puhul on täiteliivaga põranda puhul vaja kahte meest üheks päevaks - kopajuht ja vibrotaja/leotaja. Viidatud süsteemi puhul saab üksi päevaga hakkama? Seega terve ühe mehe päevapalk oleks kokkuhoid? Ahjaa... upitaja maksab ka.
Videos näidatakse, kui kiirelt selline põranda alus valmib - mees laob aga iglusid ritta ja kõik on ilus? 3:05 kohal on näha, et jalad peavad olema kinnitatud mutrite-poltidega. Mille külge? Palju see aega võtab? Kui palju keerulisem peab olema sellise iglu alla tehtav padi?

väiksem betoonivajadus sama tugevusega tarindites.

Ja kuidas see peaks välja nägema? Täiteliivaga põrand, korralikult tihendatud, toetab põrandat absoluutselt igas punktis täpselt ühtemoodi. Selle iglu süsteemi puhul ma seda öelda ei saa - iglude vahel on märgatavad vahemaad, mis jäävad toestamata. Lisaks, iglu ise toetub neljale, võrdlemisi väikse pinnaga, jalale. Kui üks neist jalgadest vajuma hakkab, mis siis saab? Ja fakt on see, et selle jala alune tuleb toestada, arvestades märksa suuremat pinnakoormust, kui tavalise liivtäidise puhul.

Niisiis jäi minu poolt vaidlustamata ainult see:

pinnasest niiskus ega radoon ei tungi hoonesse;

Ja isegi siin julgen ma väita, et niiskus tuleb mööda soklit ikka üles. Vahest mitte sellisel hulgal, kui tavapäraselt, aga siiski. Radooni ohtlikkusest meie eramutes aga tahaksin lugeda konkreetset uuringut. Pseudoteaduslik materjal stiilis "radoon on paha-paha, ostke iglud" mind ei huvita. Näiteks huvitab mind väga, kuidas kopsuvähki surnud suitsetaja selles uuringus liigitatakse? Minu teada ei ole veel teadus arenenud tasemele, kus vähi tekkepõhjusi osatakse kindlalt öelda. Osatakse küll öelda vähki soodustavaid tegureid aga see on ka kõik.

Ma rohkem ei viitsi tsiteerida:
1. Viimsi majas tõusis radoonitase üle lubatu pigem seetõttu, et ruum suleti. Täiteliiva uraanisisaldus on teadmata (võis olla ka täiesti uraanivaba).
2. Kui hoone erinevad osad liiguvad määral, et põrandaalune kile rebeneb, siis on sul märksa suuremaid muresid, kui tühine radoonioht.
3. Ise seadsid kahtluse alla väite, et traditsiooniline lahendus on odavam. Tõesta siis vastupidist! Siin on küllalt tegijaid, kes suudaksid pakkuda täiteliivaga variandi hinda. Minu vundament valmis 1,5 aastat tagasi ja pole ehk seetõttu hea võrdlusmaterjal. Lisaks, mul on konkreetne summa kogu lahenduse kohta: mahamärkimisest kuni põrdaküttega lihvitud põrandani välja läks 175KEEK.
smart190, said ilmselt mõlema süsteemi pakkumised. Kas viskaksid üles numbrid?
4. Foorum on vägagi promomise koht - seda oled siiani vägagi teinud, seega julge ka kodulehe link panna. Pealegi, seda tehti juba märgatavalt varem.

Kui minu arutluses on miskit valesti, siis jälle, nagu alati, ootan parandusi.

[külaline 818]

Kui ikka netilehel hinda väljas pole on tegu suurema või väiksema "koti pähe tõmbamisega".
Miks peaks aus firma oma hindu varjama?

[Risto Kaiv]

Tänan 2korda2 põhjaliku vastuse eest. Proovin veidi vastata Sinu poolt püstitatud küsmistele.

Kuna antud teema on millepärast tõstatatud teemas "betoon ja betoonitooted", mitte aga teemas "põrandad" või "vundamendid", siis panin kommunikatsioonide paigaldamise võimaluse siia kirja, kuna on käsil projekt, kus renoveeritakse üht laborit ja palju kaableid jookseb põranda sees. Projekteerija lahendas probleemi nii, et olemasoleva vahelae peale pannakse Iglud, nende alla kaablid ja peale betoon. Sellest siis selline info siia.

Täiteliiva kohalevedu pole muidugi mingi suur probleem, samas, kui seda vaja pole, siis seda ju keegi ei tee. Ma pole märganud, et inimesed lihtsalt heast peast omale õuele koormateviisi liiva tooks.

Kiiruse kohta nii palju, et keskmine paigalduskiirus Igludel on 60 m2 tunnis ühe mehe poolt. Suurte pindadega aladel, kus pole palju lõikamist, on kiiruseks ca 100 m2 tunnis. Nii vähemalt õppinud mehed teevad.

Kui ühe mehe palk ega upitaja päevarent pole mingi raha, siis ma annaksin oma kontonumbri, kui helistad minu paar postitust tagasi toodud telefoninumbrile, mina sellest summast küll ära ei ütleks.

Mutritega Iglusid kuhugi kinni ei panda. Videos näidatud hoone asus Pärnumaal, kus mehel oli jaanuaritormi ajal vesi sõna otseses mõttes ahjus. Nüüdse hoone otsustas ta teha nii, et põrand on alt ventileeritav, et kui vesi oma paarikümneaastase tsükli järel jälle tuleb õuele, siis saab ta vabalt põranda alla voolata. Taldmiku sisse pani ta mulle mõistetamal põhjusel kergkruusa ja sinna sisse torud, mis jäävad Iglusid toestama, mis ongi videol näha. Kinnituspoltide moodi võisid veel tunduda ka tapid, mis seovad jalad omavahel ära. Seega, midagi kinnitada ei ole vaja kuhugi, lihtsalt toestada tihendatud pinnasele. Suuremate koormuste puhul (ladude põrandad jne) on teistsugused tingimised.

Suurem tugevus sama betoonivajadustega tarindites - selle ümberlükkamisel ma jään hetkel jänni, kuna pole hariduselt ehitusinsener, kuid kutsun ka Sind messile, kus on kohal pädev inimene ehitustehnilistele küsimustele vastama, ka priipääsme võin ma anda.

Loomulikult ei saa selle tootega välistada 100% radooni ega niiskuse tekkimist hoonesse, kuid vähendada saab kindlasti.
Niiskus tuleb mööda soklit üles niikuinii, füüsika vastu ei saa, hüdroisolatsioon tuleb ikkagi sokli ja müüri vahele panna.
See et radoon on paha, sellega olen nõus, see, et ostke Iglud, seda ma pole kordagi siin öelnud. Ma olen öelnud, et see on üks võimalustest sellega võitlemiseks.
Natuke lugemist radoonist üldiselt:
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodu ... _1091.html
veel natuke ja ka viide Rootslaste poolt Eestlastega kahasse tehtud uuringust radooni ja kopsuvähi seostest:
http://www.keskkonnatehnika.ee/arhiiv/2 ... hapill.htm
Ma paraku ise ei ole nii kõva onkoloog, et seda uurimust ümber lükata, seega on ainuke võimalus teadlasi uskuda.

Nüüd vastused sellele, kus Sa enam ei viitsinud tsiteerida:
1. See, et ruum suleti, on tõepoolest väga tähtis argument, et radoonitase hakkas antud paigas tõusma, aga siin on tegelikult teised põhjused. Ma seletan seda veidi pikemalt lahti.
Radooni saab mõõta pinnases ja hoones. Pinnas jagatakse üldiselt neljaks: madala, normaalse, kõrge ja eriti kõrge radoonitasemega pinnased, mõõtühikutes väljendatuna vastavalt alla 10, alla 50, üle 50 ja üle 250 kBq/m3 ühe meetri sügavusel pinnaseõhus otsemõõtmisel või U (Ra) järgi arvutatult. Need mõõtmised tehakse alati enne hoone ehitust, soovitavalt ka enne projekteerimist. Kui tase on madal, siis hiljem teda looduslikult kusagilt juurde ei tule, kui on normaalne, siis vaid väga üksikutel juhtudel läheb hoones tase üle lubatu. Kõrge radoonitasemega piirkonnas tuleks kindlasti rakendada mingisuguseid meetmeid ja eriti kõrge tasemega piirkonda spetsialistid ehitada ei soovita, soovitavad ainult kinnisvaraarendajad.
Peale hoone valmimist saab mõõta radoonisisaldust ruumi siseõhus, seda talvisel ajal ja paari kuud kestab pikaajaline mõõtmine.
Tulles nüüd tagasi Viimsi maja näite juurde, siis teostati seal eelnevalt pinnaseuuringud, need näitasid madalat taset, peale hoone valmimist aga oli näit üle lubatu. Peale liiva juskui teisi võimalusi ei jää enam.
Unustasin mainida, et pinnaseõhus tehakse proove kahe erineva meetodiga, gamma-spektromeetriga ja emanomeetriga, kahe erineva metoodika kasutamine minimeerib tekkiva vea võimaluse.

2. Kui palju on on vaja, et 1 mm paksune kile nihkepinge tõttu rebeneks ja sinna pilu tekkiks? Rohkem kui 1 mm. Ma arvan, et sellest veel hoone konstruktsioonidele midagi hullu ei juhtu, kuid kile alla kogunenud radoon leiab omale kiiresti tee välja. Samas, veelkord ütlen, ma olen selle koha pealt väga rumal inimene, need asjad võivad olla hoopis kavalamalt lahendatud.

3. Ma seadsin kahtluse alla, et kas on odavam. Ma ei ole ehitaja, mul ei ole hetkel võrdlusmaterjali, selle saan järgmisel nädalal.

4. Ma pole kordagi öelnud, et see on ainuke lahendus,ma tõin ise jutu teemaks ka kile. On olemas erinevaid lahendusi, aga palun ärge tulge enam rääkima, et radooni tegelikult polegi olemas või kui ta ongi olemas, siis on ta täiesti süütu asi. See, et me teda ei näe ega ninaga ei tunne ei tee teda veel olematuks.

Endiselt on veel mõned pääsmed saadaval, tel 56476700
(ei pea tulema meie boksi maitsma meie pühadeküpsist, lihtsalt on mõned piletid veel üle, kahju kui raisku lähevad).

Kui on veel küsimusi, siis vastan hea meelega.
Kui tahab keegi lugeda lähemalt radooni kohta, siis võin saata linke või uurimusi mailitsi, siinset keskkonda ei tahaks sellega risustada liialt.

Lugupidamisega,

Risto Kaiv

[2korda2]

Ma pean omalt poolt ka tänama asjaliku vastuse eest.

Kui ühe mehe palk ega upitaja päevarent pole mingi raha, siis ma annaksin oma kontonumbri, kui helistad minu paar postitust tagasi toodud telefoninumbrile, mina sellest summast küll ära ei ütleks.

Selle raha eest tahaks ikka vastu saada (vundamendi jagu iglusid + paigalduse)-täiteliiva hind

Viimased märkused meditsiini teemal
Lugesin viidatud artikleid:
1. Soomes ja Rootsis on radooni tase kõrgem. Tuginedes seal tehtud uuringutele väidetakse, et meil on samal määral "radoonivähki"? Peaks olema suhteliselt vähem.
2. Suitsetamine ja radoon pole kindlasti ainukesed kopsuvähki soodustavad tegurid. Mistõttu on vale liigitada kõik mittesuitsetajad "radoonivähkide" hulka.
3. Vähi tekkemehhanismisedest on meil ikka veel ainult hall ettekujutus. Mõni tossab 80 aastat, kopsuvähki ei saa. Samas kõrval võib noor sportlane saada kopsuvähi suitsetamata sigarettigi ja elades korrusmaja viimasel korrusel.
Olen näinud, kuis 30-aastane sportlik mees (maamõõtja - seega palju värskes õhus viibimist) hääbus poole aastaga - maksavähk. Käisin ise eelmise aasta lõpul neeru "annetamas" - olin samuti oma suguvõsa esimene.

Piletite eest aitäh aga Tallinn kaugel ja minul saun pooleli. Ehk teine kord!
Jõudu!