Puistevill - Milline valida?

[karlkruusmann]

Tere

Olen valiku ees, et millist puistevilla kasutada, postitan lootuses, et saan veidike abi või mõtlemisainet.

Tegemist ühekordse majaga, plaanis paigaldada lakke 50mm PIR plaat ning sinna peale puistevill, kuid millist eelistada?
Eterniitkatus, hingava aluskattega, fermidega lahendatud viilkatus
Puistevilla kihi paksus tuleks orienteeruvalt 45-50cm

Olen helistanud ja küsinud mõnelt paigaldajalt, millist eelistada, vastuseks olen saanud, et eelistada võiks tselluvilla.

Nii palju kui olen lugenud ja kuulnud, siis arvamused sellised:

Tselluvill - hingab(?), võtab niiskust sisse ja laseb välja, tihedam (heliisolatsioon), närilistele ei pidavat meeldima
Vajumisprotsent kõige suurem.

Kivivill - pidi närilistele meeldima

Klaasvill - pidi närilistele meeldima, kerge seega heliisolatsioon kehva, aga vajumisprotsent väike, väidetavalt päikesekuumus pidi palaval suvepäeval läbi tulema kuna ei ole nii tihe kui teised villad

Oleksin väga tänulik kui jagaksite oma kogemusi ja soovitusi.

Ette tänades

[vuuk]

Tselluvill - hingab(?)...

Oi, oi - kujutan ette, mida sellepeale üks meie siinse foorumi arvamusliidritest üle elab...
Minu kaastunne.
Nii ei tohtivat öelda - materjal ei hinga. Hingab inimene ja loom.

....tihedam (heliisolatsioon), ....

Materjalide tihedust saab mõõta ja väljenduda numbriliselt, et oleks võrdlusmoment.
Kahtlen sügavalt, kas tselluvill on ikka kõikidest kivi- ja klaasvilladest tihedam või helikindlam. Mina vaatan ja võrdlen vajadusel materjalide tehnilisi andmeid nende tootelehtedel olevate tehniliste kirjelduste järgi.
Mitte ei usu pimesi turundajate ilujuttu, et üks toode on hea või halb.
Ja kui materjali kohta tootjal või müüjal mind huvitav oluline tehniline info puudub, siis sellist materjali mina teadlikult väldin.
Teisalt, kui soojustusvilla paksus on sedavõrd suur (50cm) siis heli summutab juba iga vill koos teiste materjalikihtidega piisavalt (vastavalt kehtivatele ehitusreeglitele ja nõuetele). Rohkem etendab rolli heli levik muid teid pidi. Näiteks ka halvasti paigaldatud villa või muid materjale läbivate õhukanalite kaudu.

....Vajumisprotsent kõige suurem.....

Vajumine iseenesest ei avaldaks tulemusele mõju, kui paigaldada villa vajumisprotsendi võrra rohkem.
Katused ja laed lahendatakse järjest sagedamini fermidega. Tasuks märgata, et fermidega lahenduse puhul läbib lae soojustust suur hulk fermide kaldu asetsevaid vahevardaid. Isegi kui paigaldamisel ollakse ülimalt hoolikas ja nende alune saab täielikult täidetuks, siis vajudes tekivad nende alla õhukanalid - ülevalt peaaegu alla välja. Sellisel juhul lae soojustus mitte ei hinga vaid lausa hingeldab (kui nii tohib väljenduda).
Või väljendun parem nii, et sellisel juhul tegelik Q = x kWh, mitte ei vasta arvutuslikule, kuna üks mõjur ehk lae külmasildade numbriline väärtus on tundmatu.

Ainuke suur puistevillade eelis plaat- ja rullvillade ees, mida mina näen, on nende paigaldamise kiirus ja sellest tulenev võimalik kasu. Aga selle eelise suurus oleneb suuresti projekteerija ja ehitusprotsessi mõjutaja ajutööst.

[alarpiirfeld]

Tere hommikut. Ei oska küll kommenteerida suunamudijate üleelamisi kuuldes või lugedes ehitusterminoloogilisi rahvalikke mugandusi, aga ehitusfüüsikast kaugel olevalt kodanikult oodata ehitusfüüsikaalaste terminite järgimist, mida ei suuda isegi suur osa ehitusinsenere, on lihtlabane norimine ja enese tähtsuse ülesupitamine. Kodanik ootab SOOVITUSI. Mida siis vastuseks saadi?
1. Teadmise, et vastaja ei tea, kas tselluvill on parim heliisolaator. Komm: kui kõik hakkaksid siinsetele küsimustele, mida nad ei tea, ka avalikult seda deklareerima, siis jookseks foorum vist umbe;
2. Teadmise, et tehnilist infot (sh ka heliisolatsiooni kohta) saab toote tehnilistelt lehtedelt. Komm: kahjuks soovitavat infot heliisolatsiooni kohta ei saa küsija mitte üheltki villa tootelehelt;
3. Teadmise, et kodanikult eeldatakse niikuinii villakihi halvasti paigaldust, mistõttu polevat valikul üldse mingit vahet. Komm: kas tõesti on Eesti ehitus juba nii mandunud, et halvasti paigaldus on muutunud juba vaikimisi kehtivaks normiks
4. Teadmise, et kõik villad vajuvad (mõni rohkem, mõni vähem) ja tekitavad sellega õhukanaleid. Komm: aga kodanik ei saanud vastust, mis selle vältimiseks teha
5. Teadmise, et fermid moodustavad külmasildade metsa. Komm: kodanik ei esitanud ühtegi küsimust piirdetarindi soojusläbivuse kohta; kui see aga sai võetud teemasse, siis mida selle teadmisega ette võtta pole ühtegi silpi.
6. Teadmise puistevilla plussist. Komm: tõenäosusega teab kodanik seda isegi.
Kokku: saime küll mingeid teadmisi, aga mitte soovitusi küsija probleemidele.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[A23]

Tere hommikut. Ei oska küll kommenteerida suunamudijate üleelamisi kuuldes või lugedes ehitusterminoloogilisi rahvalikke mugandusi, aga ehitusfüüsikast kaugel olevalt kodanikult oodata ehitusfüüsikaalaste terminite järgimist, mida ei suuda isegi suur osa ehitusinsenere, on lihtlabane norimine ja enese tähtsuse ülesupitamine. Kodanik ootab SOOVITUSI. Mida siis vastuseks saadi?
1. Teadmise, et vastaja ei tea, kas tselluvill on parim heliisolaator. Komm: kui kõik hakkaksid siinsetele küsimustele, mida nad ei tea, ka avalikult seda deklareerima, siis jookseks foorum vist umbe;
2. Teadmise, et tehnilist infot (sh ka heliisolatsiooni kohta) saab toote tehnilistelt lehtedelt. Komm: kahjuks soovitavat infot heliisolatsiooni kohta ei saa küsija mitte üheltki villa tootelehelt;
3. Teadmise, et kodanikult eeldatakse niikuinii villakihi halvasti paigaldust, mistõttu polevat valikul üldse mingit vahet. Komm: kas tõesti on Eesti ehitus juba nii mandunud, et halvasti paigaldus on muutunud juba vaikimisi kehtivaks normiks
4. Teadmise, et kõik villad vajuvad (mõni rohkem, mõni vähem) ja tekitavad sellega õhukanaleid. Komm: aga kodanik ei saanud vastust, mis selle vältimiseks teha
5. Teadmise, et fermid moodustavad külmasildade metsa. Komm: kodanik ei esitanud ühtegi küsimust piirdetarindi soojusläbivuse kohta; kui see aga sai võetud teemasse, siis mida selle teadmisega ette võtta pole ühtegi silpi.
6. Teadmise puistevilla plussist. Komm: tõenäosusega teab kodanik seda isegi.
Kokku: saime küll mingeid teadmisi, aga mitte soovitusi küsija probleemidele.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

@Alar, kas hetkel ei kisu mitte "pada-katel" poole?
Sinu komm tundub rohkem nagu Vuugile "ärapanemiseks", mitte teemaalgatajale soovituste andmiseks.
Kui keegi siin foorumis soojustusest üldse midagi teab, siis võiksid see Sina olla ja vähemalt mainida, kas teemaalgataja on oma mõtetega õigel teel või kipub kusagil põhimõtteliselt "mööda panema".

[Kalvis]

Küsijale siiski mõned tüüpvastused:
Pidavam vill on tihedam, seega helipidavam.
Klaasvillad on vähem pidavamad, kuid parema U arvuga. Seega just lagedesse.
Nii on - kivivill (või tselluvill) on reeglina kõik seinad, klaasvill laed.

[vuuk]

Ei saa nõus olla.
Klaasvillade hulgas leidub tooteid, mis vägagi sobivad ka seintesse ja kivivillade hulgas lakke paigaldamiseks sobivaid.
Seina paigaldamiseks on hea võimalikult väikese tegur λ väärtusega vill, mis ühtlasi oleks seina paigaldamiseks mõeldud. Eriti oluline on see, kui sein peab saama võimalikult õhuke.
Parimad saada olevad (minule teada olevalt) on ISOVER EXTREME 31 soojuserijuhtivustegur λ =0,031W/mK, mis sobib paigaldamiseks nii seina, lakke, põrandasse, katuslakke.
Isover klaasvillad on head paigalduse seisukohalt, kuna need on sitked. Ei ole rabedad, nagu on kivivillad. Eriti oluline on villaplaadi sitkus siis, kui seda peab paigaldama kusagile ebamugavasse, halvasti ligipääsetavasse kohta, kuhu muudmoodi pole võimalik villa toppida kui peab seda painutama.
Isover toodab ka rullvilla, millel on rullvilladest konkurentsitult parim λ väärtus. Koguni 0,033W/mK.
Samuti sobib tootja kinnitusel paigaldada nii seina, lakke kui põrandasse.
Need materjalid ei ole mulle tuttavad mitte ainult arvutiekraanilt, vaid olen neid mitmel objektil ise ka kuude viisi paigaldanud.
Parima λ=0,034 väärtusega kivivill on (mulle seni teada olevalt) Rockwool Superrock Premium, mis tootja kinnitusel on mõeldud kasutamiseks nii vertikaal-, horisontaal, kui kaldkonstruktsioonides.

[karlkruusmann]

Tänan teid vastuste eest

Hetkel kaldun klaasvilla kasuks kuna kõige väiksem vajumine ja väidetavalt kõige soojem, kuid pani muretsema paigaldaja väide, et kuumal suvepäeval pidi päikesesoojus/kiirgus toani jõudma erinevalt tselluvillast ja pidi ka närilistele meelsam olema.

Tselluvilla puhul pigem pean miinuseks paigaldaja väidet, et seob endaga niiskust, praeguste ilmade puhul oleks vill siis õhuniiskusest märg? Mida märjem, seda raskem ja vajub veelgi rohkem kokku, mis omakorda halvendab soojusomadusi?

Kuidas teie kogemused?

[vuuk]

...
Tselluvilla puhul pigem pean miinuseks paigaldaja väidet, et seob endaga niiskust, praeguste ilmade puhul oleks vill siis õhuniiskusest märg? Mida märjem, seda raskem ja vajub veelgi rohkem kokku, mis omakorda halvendab soojusomadusi?
Kuidas teie kogemused?

Ei maksa peljata, et niiskuse sidumine on soojustusmaterjali ainult halb omadus, kuigi see võib küll tõsi olla, et raskemaks muutumine kiirendab kokku vajumist.
Niiskust on õhus alati, mõnikord rohkem, mõnikord vähem.
Niiskust endasse siduvad materjalid tulevad niiskusega tihti paremini toime kui mittesiduvad. Siduv materjal seob niiskuse endasse ja seda pole näha, aga mittesiduvale materjalile sadestub liigniiskus kandensaadina peale ja märgub kiiremini.
Vaata pärast külma ilma soojenedes võrdluseks näiteks puitu ja klaasi. Klaas udust märg. Puit käega katsudes ehk niiske, aga mitte märg. Tingimused samad.
Katuse all tuleb tagada korralik tuulutus, et ajutiselt tekkida võiv liigniiskus võimalikult kiiresti välja saaks kuivada.

[karlkruusmann]

Küsiks siis ka nii, et millist tüüpi villa olete endale paigaldanud või millist ise eelistaksite

[ping]

Küsiks siis ka nii, et millist tüüpi villa olete endale paigaldanud või millist ise eelistaksite

Pärast seda, kui hunnik klaasvilla sai lõkkes ära põletatud, siis Paroc kivivilla, kuna see lõkkes ei põlenud ja kuivab kiiresti.

[tabarabarap]

Pane kivi-või tselluvill kumb odavam tuleb ja kihi paksus alusta sealt 60cm . See on suht odav materjal ja pole mõtet nii õhukeselt panna. Äärtesse kindlasti tuulesuunajad ja veel parem kui pealt suudad katta tuuletõkkematerjaliga.

[suvaline]

Tere hommikut. Ei oska küll kommenteerida suunamudijate üleelamisi kuuldes või lugedes ehitusterminoloogilisi rahvalikke mugandusi, aga ehitusfüüsikast kaugel olevalt kodanikult ...

Logisin foorumisse ekstra sisse, et + panna.
Hämmastav on see, et oma tõekspidamiste kinnituseks väidetakse "ma olen varasemalt ka nii teinud, teised tegid ka, ma nägin naabril sellist lahendust, jne jne", aga reaalselt loodusseaduste järgimine on välistatud. Mille kuradi pärast on meil kutsetunnistused (vt kutsekoda.ee)?

[Küülaline]

hunnik klaasvilla sai lõkkes ära põletatud

Mis sellest kasu on kui peale võimalikku tulekahju on kogu maja koos sisustusega maha põlenud ja ainult kivivill on alles?

[Hiid]

Küsiks siis ka nii, et millist tüüpi villa olete endale paigaldanud või millist ise eelistaksite

Panin Paroci oma käsitsi, et hoida kokku pumbakuludelt, parocimüüja kiitis enda toodet taevani ja jahus midagi kaalust, kokkuvõttes pidi olema kivivill üle prahi, eriti, kui käsitsi panna.
Paningi, sitta kahh

[vuuk]

Küsiks siis ka nii, et millist tüüpi villa olete endale paigaldanud või millist ise eelistaksite

Panin Paroci oma käsitsi, et hoida kokku pumbakuludelt, parocimüüja kiitis enda toodet taevani ja jahus midagi kaalust, kokkuvõttes pidi olema kivivill üle prahi, eriti, kui käsitsi panna.
Paningi, sitta kahh

Kaldun arvama, et tulemus saigi üks vabariigi parimaid.
Panen illustratsiooni eesmärgil ühe pildi. Tegemist ühe minu reaalselt ehitamisel olnud objekti kelpkatuse mudelist kopeeritud nurgafermidest. (ma muide olen oma viimase aja ehitusobjektid paralleelselt 3d-mudeldanud arvutisse).

Vaadake nüüd hoolega ja mõelge. Kuidas on võimalik sellisesse asukohta villa paigaldada nii, et tegelik U-arv vastab arvutuslikule U-arvule. (sõltub muidugi ka arvutamise oskusest - muide sellise koha U-arvu arvutamine ei ole kindlasti lihtne ülesanne)
Pakun omalt poolt, et:
esiteks tuleb tööd teostada õiges järjekorras, aga selleks on vaja protsessi juhil (või isikul, kes tööjärjekorra üle saab otsustada) kogemust, et osata ette näha, missugune see õige tööjärjekord üldse on.
Kusjuures see konkreetne katus on veel sellise kaldega, mille all pääseb nurkade juurde kuidagiviisi roomama.
Aga mis siis, kui tegelik elu läheb omasoodu ja ilmaolud etendavad rolli omalt poolt ja mingid muud prioriteedid suruvad peale omaltpoolt. Ja ei saagi võibolla tööd teha päris õiges järjekorras.
Kusjuures projekt võib olla kuitahes tark - kõige "magusamad" sõlmed jäävad ikkagi selle "lolli" ehitaja lahendada.
Sest nii on tegelik elu.

[Prill]

Kas nende puistesoojustuste paigaldustehnoloogia on sama, et kompromissina soovitada valada puistemasina kolusse vaheldumisi kott tsellupudi, klaasi, kivi oma - saaks ühildada villade parimad omadused ja minimeerida puudusi.
Helipidavuse osa antud teemas tundub kõige küsitavam, eterniitkatus/pööning ei tohiks kõige mürarikkam olla, eriti võrreldes plekkkatusega. Samuti vill parimal juhul hoiaks-summutaks ära nö katusealuse kõlakasti efekti aga heli liigub ka mööda materjale nt sarikad/fermid - ajalooliselt puit eelistatuim pillimaterjal.
Kui helipidavus on tõsine eesmärk, tulnuks sellega arvestada juba projekteerimise faasis ja võimalik, et puitfermkatus tulnuks üldse välistada.

Alatiseks jääb pea kõige puhul püsime ajaline faktor, kuivõrd püsivad on tootja või testide andmed ajas, kas materjal säilitab oma füüsikalised omadused 5, 15, 50 või 100 aastat. Tegelikult on sama hädakõige, isegi rehvitestides rõhutatakse, kus antud pingeride kehtib uute rehvide puhul ja 2 hooaega kulunud rehvide pingerida võib osutuda hoopis teiseks.
Endal puistevilladega kogemus puudub, enda katuslae soojustasin isover villaga, mäletan ainult seda, et paras jama oli paigaldada, kus sarika samm on küll 600 aga ja sarika nominaalne paksus 50mm aga praktikas kõikus materjal 43-50mm vahel ja sarikad ei olnud ka matemaatiliselt joonsirged, osa vahe kitsam kuhu vill punni jäi ja teine vahe laiem, kus vill tahtis välja kukkuda ehk ei istunud tihedalt. Osalt sai laiem risti villaplaat lõigatud või kerge villakiil vahele surutud ning lõpuks klammerdaja ja nöör abiks villa hoidmas
Igaljuhul isetegijana jälle selline reaalelu nüanss, mida ei osanud ette arvata ja vanduma ajas..

[alarpiirfeld]

Tere hommikut. Kod A23 on allakirjutanu postituse mõtte täpselt ära tabanud. Insenerlike soovituste andmiseks on aga juba hilja. Selle on ka üks lugejatest põhimõtteliselt juba ära märkinud: "Kui helipidavus on tõsine eesmärk, tulnuks sellega arvestada juba projekteerimise faasis ja võimalik, et puitfermkatus tulnuks üldse välistada." Olles nüüd selle otsuse lõksus võib muidugi mingeid asju korrigeerida, aga perfektset tulemit enam ei saa. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[karlkruusmann]

Tänan kõiki vastamast.

Sain mõtlemisainet ja häid nõuanded, kohati tundusid vastused juba üksteisele "ärapanemiseks", kuid siiski jäädi viisakaks.

Heliisolatsiooni puhul ei pidanud silmas, et teen majast helistuudio vms seega maja ringi projekteerima ei hakka, pigem pidasin silmas, kuidas teie kogemused ja kas klaasvilla väiksema tiheduse tõttu olete tähele pannud üleliigseid helisid või see pigem pseudoprobleem.

Hetkeseisuga loen välja, et soovitatakse pigem siiski tsellu- või kivivilla.

[vuuk]

Minu kindel seisukoht on küll, et kuna tänapäeval läheb lakke 400+ mm soojustust ja kui sellele villale juurde mõelda ka katuse ning lae muud materjalikihid, siis helipidavus pigem kõige tagumise järgu teema.
Mõeldes soojustusmaterjalide mahukaalule (tihedusele), siis kõik suhteliselt samas suurusjärgus. Vähene erinevus ei saa helipidavust kuigivõrd mõjutada.
Väiksem mahukaal ja sitkus on eriti plussiks, kui lage vaja soojustada altpoolt.
Soojustusmaterjali olulisimad omadused on tema soojustuslikud omadused ehk võimalikult madal soojusjuhtivus, aga (millest väga ei räägita) mõningal määral etendab rolli ka soojamahtuvus.
Villadele annab soojapidavuse tegelikult nendes olev seisev õhk (λ = 0,025(W/mK)). Õhu tihedus on ligikaudu 1,3 kg/m³. Villa kiud (mis annab kaalu) on vaid selleks, et aitab õhku materjalis seisvana hoida.
Olles tselluvilla müügimees, siis võiks rõhudagi tselluvilla puhul näiteks selle suhteliselt suuremale soojamahtuvusele (võrreldes teiste villadega). Soojamahtuvus võiks olulist tähtsust omada eriti seoses kliimamuutustele, mis tänapäeval on saanud järjest aktuaalsemaks.
Aga soovides veelgi suurema tihedusega ning tõhusama soojamahtuvusega materjali laele, võiks selleks sobida hoopiski vana hea termoliit või saepuru, mida küll tavatsetakse laepealt pigem eemaldada ja tänapäevastega asendada. 60 cm paksune saepuru kiht tihedusega 200kg/m³ U arv=0,1 W/(m²K), mis on sobilik ka liginullenergia eramu laele.
Kusjuures saepuru on parim variant fermidega variandi puhul seetõttu, et saepuru kannatab peal käia ja alati on võimalik hiljem vajadusel kõikjale lihtsamini ligi pääseda, üle kontrollida ning kaldu asetsevate vahevarraste alla vajumisega tekkinud õhukanalitesse roobiga või käega saepuru juurde lükata. Villade puhul eeldaks see tegevus kõikjal käiguteede olemasolu.