AL-CU juhtmete ühendamine

[madis64]

Paistab, et konstruktsiooni on aja jooksul muudetud ja selle numbriga praegu pakutava vasekarva klemmidega riviklemmil ei leia OBO dokumentatsioonist kuskilt AL märget.

OBO ingliskeelne veebileht näitab siiski, et tegemist on terasest terminalidega:

"Steel terminals, steel screws, electrogalvanised,"

https://www.obo.global/products/4-mm-se ... 56070.html

[ping]

Paistab, et konstruktsiooni on aja jooksul muudetud ja selle numbriga praegu pakutava vasekarva klemmidega riviklemmil ei leia OBO dokumentatsioonist kuskilt AL märget.

OBO ingliskeelne veebileht näitab siiski, et tegemist on terasest terminalidega:

"Steel terminals, steel screws, electrogalvanised,"

https://www.obo.global/products/4-mm-se ... 56070.html

Aga millise kollase metalli kiht on galvaaniliselt peale kantud ja AL sobivust ikkagi ei leia.

[A23]

Tõstan vana teemat.
Vaja korraldada kohalik (ühe ruumi piires) Al-Cu 2,5 mm2 üleminek.
Käisin ehitusmaterjalipoes - seal wagode pakenditel Al-piktogramm punase ristiga üle maalitud.
Kui vaja selline üleminek tänapäeval teha, siis millised on nõuetekohased vahendid?

Väidetavalt, kui võtad samast riiulist ka pasta ja selle sisse süstid, siis võivat ka Wagodega. Kuivalt ei tohi. Ise olen omal ajal klemmliistudega või kuidas neid nimetatakse, ühendanud. Ei ole kindel, kas praegu selliseid müügil on, olid terasest (mitte vasest!) ja vaheseinaga, et Al ja vask otsad otsekontaktis üldse olla ei saagi. Panin ka neile pastat sisse, aga otseselt nõutud ei olnud.

Mina olen Al/Cu otste kokkuühendamiseks kasutanud ENSTO KE61 seeria klemme (kui rohkem otsi korraga ühendada vaja, siis KE66 seeria). Need on sellise Al/Cu ühendamise jaoks ka sertifitseeritud ja juba ka valmis voolupastaga määritud. Kumbagi otsa erldab lisaks plastist vahesein, nii et Al ja Cu otsad mitte kuidagi kokku ei saa puutuda. Spetsifikatsiooni järgi sobivad juhtme ristlõigetele 2,5-50mm2, kuigi jah 2,5mm2 jaoks on nad ilmatuma suured kobakad. Ma olen nendega ikka vähemalt 16mm2 Al ja Cu otsi ühendanud.

Samas põhimõtteliselt ka pisemad tavalised klemmliistud kõlbavad selleks, eelkõige nende 2,5mm2 juhtmete jaoks. Needsamused mis tavaliselt 12tk kõrvuti koos (lahtilõigatavad) ja mida igas elektripoes ja elektrikaupade osakonnas ca 1 euro eest müüakse (leiab ka sentide eest neid). Aga neid on mitmeid versioone, osad on vaskklemmidega ja raud- või vaskkruvidega (need antud juhul ei sobi), osad on kroomitud või tsingitud klemmidega ja raudkruvidega (neid võib antud juhul ka kasutada). Vist just OBO toodetud (4mm2 jaoks mudel: OBO 72 CE WS/EKL 0 S 2056070) olid sellised viimatimainitud tüüpi. Kui veel voolupastat ka viitsid vahele lisada, siis väga hea kohe (aga pole kohustuslik). NB! Neis kruviklemmides ei tohi Al ja Cu juhtmeotsi mitte otsati ega kõrvuti kokku lükata! Kumbki ainult oma klemmiotsa kruvi alla!

WAGO klemme alumiiniumi jaoks ei soovita kohe kindlasti mitte. Peamine häda on neil selles, et vedrunuga lõikab ju teravalt juhtmesse sisse ja pehmema alumiiniumi puhul võib ta sedasi vaikselt lausa kogu juhtme ristlõike lõpuks läbi hammustada. Rääkimata vedrusurve nõrgenemisest selle protsessi kestel.

Wago ise lubab 222 seeriat koos Alu+ pastaga Al-Cu ühendamiseks kasutada. Üks tuttav "elektrihuviline" väitis, et 222 ja 221 on seest praktiliselt identsed ja seega võiks ka 221 samamoodi kasutada.
Kas oled juhtunud täpsemalt uurima, kui sama või erinev 221 vs 222 sisemine lahendus on?
(Teine "elektrihuviline" väitis just vastupidi, et 221 ei kõlba ka pastaga Al-Cu ühendamiseks)
Hea oleks see asi siin "üks kord ja alatiseks" selgeks saada

[madis64]

Aga millise kollase metalli kiht on galvaaniliselt peale kantud ja AL sobivust ikkagi ei leia.

Kruvide pinnakatteks on andmelehel tsink, korpuse pinnakatte kohta puuduvad andmed (välja arvatud see, et tegemist on galvaanilise pindega). Kulupõhiselt lähenedes on vaskne kate vähetõenäoline, siis peaksid ka kruvid vasesulamist vms olema.
Rangelt võttes ei ole tootelehel ka Cu sobivust märgitud - kui mingit sobivust ei ole märgitud, sobib kõikjale?

[kunn24]

https://www.obo.global/products/4-mm-se ... 56070.html

Neid kruviklemme soovitada on 1 pahatahtlikumaid soovitusi.
Wago jutt https://www.wago.com/global/building-te ... conductors

[ping]

...
Wago ise lubab 222 seeriat koos Alu+ pastaga Al-Cu ühendamiseks kasutada. Üks tuttav "elektrihuviline" väitis, et 222 ja 221 on seest praktiliselt identsed ja seega võiks ka 221 samamoodi kasutada.
Kas oled juhtunud täpsemalt uurima, kui sama või erinev 221 vs 222 sisemine lahendus on?
(Teine "elektrihuviline" väitis just vastupidi, et 221 ei kõlba ka pastaga Al-Cu ühendamiseks)
Hea oleks see asi siin "üks kord ja alatiseks" selgeks saada

WAGO enda kodulehel lubab AL ühenduseks harukarbis (DIN liistule on eraldi ühendused) kasutamiseks ja ei pea vaidlema ega mõistatama:
https://www.wago.com/global/c/installat ... ageSize=20

222 seeria (32A):
https://www.wago.com/global/installatio ... /p/222-413

224 seeria (24A):
https://www.wago.com/global/installatio ... /p/224-201

[ping]

...
Rangelt võttes ei ole tootelehel ka Cu sobivust märgitud - kui mingit sobivust ei ole märgitud, sobib kõikjale?

Jah, võrri või aiatraktori gaasitrossi saab ka jätkata.

[kunn24]

Mu tsiteeritud WAGO jutu järgi on “Alu-Plus” määrde kasutamisel täiesti sobilikud 2273 topitavad klemmid https://www.google.com/search?client=op ... 8&dpr=1.38

Üldse kasutab WAGO selles jutus ladina keele lühendit "e.g." (exempli gratia), mis tõlkes tähendab "näiteks". Tundub, et loetelu on lahtine ja piirangud on vaid osas, et tuleb Al juhi puhul ta määrdega kokku teha või täpsemalt, määret tuleb enne juhi auku toppimist pigistada auku.
https://www.google.com/url?sa=t&rct=j&q ... i=89978449

[madis64]

Neid kruviklemme soovitada on 1 pahatahtlikumaid soovitusi.

Hinnang on karm - milles on peamine probleem nende kasutamisel?

[kunn24]

Al juhtme või juhi (kasutan jutus mõlemaid) kinnitus lõdveneb sellises kruviklemmis materjalide erineva soojuspaisumise ja automaatse järelpingutuse (milleks on liites tavaliselt vedruelement, näiteks vedruseib või vetruv klemmikorpus) puudumise tõttu. Lisaks kruvi muljub juhi õhukeseks ja tekitab teravad sälgud (pingekontsentraatorid), mis soodustavad juhi katkemist. Kes on selliste juradega tegemist teinud, teab. Ehk see on selline liide, et kui rakendada hooldusjuhist: "Pinguta liiteid aasta möödudes momendiga kuni 3 Nm", siis võib saada tulemuseks katkenud juhtmed ja ilma järelpingutuseta võivad ka minna kärssama (kunagi mu kolleeg nimetas neid: koosta, palveta ja jookse).
Ega ilmaasjata mõeldud välja korralikke riviklemme. Neil ei ole vaja teha juhtmeotsale aasa, keerata polti pesast välja, kuid on tagatud siiski liite lahendus nii, et ei pea kahtlema. Olnuks Soosassil jutt kohe ainult neist või WAGOdest koos määrdega, ma poleks viitsinud siin teemas sodima hakatagi. Riviklemmide hulgas on ka igasuguseid, tuleb valida neid, millel on poldi all surveplaat. See oleks min, mida tahta. Edasi on igasugused vetruvad ja ise järgipingutavad klemmikorpused kuni ka vedruklemmideni välja.
https://www.google.com/search?q=rivikle ... client=img

Tegelikult ega laiatarbekilpide poltidega klemmliistudki head asjad ei ole, kuid nende puhul on liistu servast juhtmeotsaga toimuv veel veidi näha. Oleks minu teha, ma keelaksin sellise jama kasutamise alla 4 mm2 ühenduste puhul. Selle pdf-is toodud momendiga (2,5 Nm) on suur tõenäosus 1,5 - 2,5 mm2 vaskjuhtme katkikeeramiseks või rikkumiseks nii, et veidi liigutades katkeb. Alumiiniumist rääkimata. Imelik on näha, et suurt töökindlust nõudvate PE ja N-i liidete jaoks pakutakse sellist kraami ja see on tehtud nii "lõdva randmega", et pingutusmomentigi pole pandud sõltuma kinnitatava juhi läbimõõdust või materjalist. 2,5 Nm on 1,5 mm2 juhi puhul suur, reaalne juhet oluliselt rikkumata on 0,5 kuni 1.
https://pood.esvika.ee/kilbidkapidkompo ... x10profile

[A23]

...
Wago ise lubab 222 seeriat koos Alu+ pastaga Al-Cu ühendamiseks kasutada. Üks tuttav "elektrihuviline" väitis, et 222 ja 221 on seest praktiliselt identsed ja seega võiks ka 221 samamoodi kasutada.
Kas oled juhtunud täpsemalt uurima, kui sama või erinev 221 vs 222 sisemine lahendus on?
(Teine "elektrihuviline" väitis just vastupidi, et 221 ei kõlba ka pastaga Al-Cu ühendamiseks)
Hea oleks see asi siin "üks kord ja alatiseks" selgeks saada

WAGO enda kodulehel lubab AL ühenduseks harukarbis (DIN liistule on eraldi ühendused) kasutamiseks ja ei pea vaidlema ega mõistatama:
https://www.wago.com/global/c/installat ... ageSize=20

222 seeria (32A):
https://www.wago.com/global/installatio ... /p/222-413

224 seeria (24A):
https://www.wago.com/global/installatio ... /p/224-201

See just huvitabki, et miks 221 ei ole Al sertifitseeritud. (222 toimib ka vaid pastaga)
Uurin, kas Sass või keegi teine on juhtunud mõlemat seeriat lammutama ja vaadanud, kas sisu on identne või on siiski mingi erinevus. Kui sisu on täpselt sama, siis mis võiks olla põhjus, et 221 ei kõlba samuti pastaga Al ühendmiseks?

[ping]

....
Uurin, kas Sass või keegi teine on juhtunud mõlemat seeriat lammutama ja vaadanud, kas sisu on identne või on siiski mingi erinevus. ...

Peab vist väga hea silm olema, et erinevate metallide ja nende pinnakatete omadusi silma järgi hinnata?

Kas hinnavahe on nii suur, et tasub jändamist, kui sirged WAGO jätkuühendused on poes alla euro tükk saadaval?
https://online.depo-diy.ee/product/481722
https://online.depo-diy.ee/product/35033

[SooSass]

... Aga neid on mitmeid versioone, osad on vaskklemmidega ja raud- või vaskkruvidega (need antud juhul ei sobi), osad on kroomitud või tsingitud klemmidega ja raudkruvidega (neid võib antud juhul ka kasutada).
Vist just OBO toodetud (4mm2 jaoks mudel: OBO 72 CE WS/EKL 0 S 2056070) olid sellised viimatimainitud tüüpi. ...

Paistab, et konstruktsiooni on aja jooksul muudetud ja selle numbriga praegu pakutava vasekarva klemmidega riviklemmil ei leia OBO dokumentatsioonist kuskilt AL märget.
https://www.obo.ee/tooted/luhterklemmid ... 56070.html

Hmm, väga huvitav segadus... Äkki on OBO enda lehel pilt vale? Seda sageli juhtub ka parematel tootjatel... See pilt paistab ka nagu arvutis 3D renderdatud, mitte reaalse toote foto... Mina igatahes hiljuti ostsin just sellesama tüübitähise ja tootekoodiga täpselt sellised klemmid nagu siin allpool pildil, kenasti läikivad hõbehallid (keermeosa on lahtiste nelikant-mutritega lahendatud), ei mingit vaske. Lisaks ka jämedamatele juhtmetele sama tooteseeria oli täpselt sama välimusega:

[SooSass]

Wago ise lubab 222 seeriat koos Alu+ pastaga Al-Cu ühendamiseks kasutada. Üks tuttav "elektrihuviline" väitis, et 222 ja 221 on seest praktiliselt identsed ja seega võiks ka 221 samamoodi kasutada.
Kas oled juhtunud täpsemalt uurima, kui sama või erinev 221 vs 222 sisemine lahendus on?
(Teine "elektrihuviline" väitis just vastupidi, et 221 ei kõlba ka pastaga Al-Cu ühendamiseks)

221 ja 222 sisemine tööpõhimõte on sama, aga need seesolevad klemmipooled on justnagu vastupidiselt käima pööratud (ja lisaks ka detailide mõõtmete erinevused). Seda kõike on raske sõnadega kirjeldada, vaata nendest videotest, väga hästi esitletud graafilises läbivaate-animatsioonis:

WAGO 221
https://www.youtube.com/watch?v=TSX3xU4thDo
WAGO 222
https://www.youtube.com/watch?v=-PfN_wwkujQ

Aga pasta pastaks, see ei päästa, kui puänt on ikkagi hoopis selles, et kui ma pistsin ühe vana nõukaaegse alumiiniumsoone Wago'sse ja siis korraks selle välja võtsin, oli näha 50% ulatuses noa poolt läbihammustatud soon. Rohkem ma seda klemmitüüpi Alu jaoks kasutada ei soovi. Muidugi on teada, et esineb erineva pehmusega alumiiniumisulameid, sealhulgas ka kalgimaid, mida ehk nii läbi ei hammusta, aga ikkagi. Ei usalda.

Tegelikult ma ei usalda neid mistahes seeria Wago klemme ka millegi muu kui mõneamprise valgustusvoolu liinides ühenduste tegemiseks. Mis sellest, et Wago on sertifitseeritud lausa 32A voolule. Mul läks ta tuntavalt soojaks/kuumaks mõnikord ka 10A pidevkoormusel... See kuidas Wago tegelased oma klemme sertifitseerisid erinevate riikide agentuurides, on omaette ooper, nad olid väga pealetükkivad ja nahaalsed ärimehed, mille tulemusena aga erinevates riikides saadi samadele klemmidele erinevad maksimaalselt lubatud amprid (kõlab kui nonsens, aga näe füüsika ei kehtigi üle maailma ühtmoodi)! Ma arvan, et tegemist oli ka mõnel pool sertifitseerijate ülesostmisega raha abil, jumal teab... No igatahes hea küsimus igaühele, et kas paneksid oma 3x32A elektriauto laadima läbi nende pisikeste klemmikeste, kus voolu edastab vaid pisike puutepunktike?

Lisaks on Wago klemmidel veel see häda (eelkõige 221 seerial), et nendest väljuvad juhtmeavad on tehtud miskipärast väga laiad. Kui võtad väljastpoolt juhtmetest kinni, siis saad neid külgsuunas kergesti loksutada. See tähendab, et sa logistad-libistad kontaktpinda siia-sinna. Kas see suurte voolude ajal alati annab siis pideva kontakti, vot ei tea kunagi. Samas 222 seeria on sellest puudusest enamvähem vaba, seal ei saa juhtmeid niivõrd vabalt logistada.

[SooSass]

Al juhtme või juhi (kasutan jutus mõlemaid) kinnitus lõdveneb sellises kruviklemmis materjalide erineva soojuspaisumise ja automaatse järelpingutuse (milleks on liites tavaliselt vedruelement, näiteks vedruseib või vetruv klemmikorpus) puudumise tõttu. Lisaks kruvi muljub juhi õhukeseks ja tekitab teravad sälgud (pingekontsentraatorid), mis soodustavad juhi katkemist.

See jutt otseselt vale ka pole, aga praktikas reaalselt on kruviklemmidega ühendusi tehtud terve sajandi jooksul vähemalt. Ja ometi on hakkama saadud. Eks on ka ebaõnnestumisi, aga kui neid oleks liiga palju olnud, oleks sellest meetodist juba ammugi loobutud. On plusse ja miinuseid, samamoodi on ka vedruklemmidega, pole ka need igaks asjaks ideaalsed.

Needsamad 12-klemmiga klemmliistud, nendest hammustatud 2 või 3 klemmiga juppe kasutati (ja kasutatakse palju ka täna veel) tüüpiliselt näiteks valgustite laerosettide sees. Seal on see lausa igihaljas klassika. Kusjuures vanades paneelmajades on need laest tulevad juhtmeotsad justnimelt alumiiniumist. Ühendatakse sinnasamasse klemmi ka need siis. Teisest küljest vastuseks miski 0.5mm2 kiud-vaskjuhe mis kulgeb edasi konkreetse valgusti pirnipessa.

Alumiiniumi jaoks on hea valida need klemmid suhteliselt täpselt juhtme diameetrile lähedase mõõduga. Siis vähemalt külgsuundades on alumiiniumi laialivalgumiseks vähem ruumi. Muidugi on kasulik valida ka nn. juhtmekaitsega klemmitüübid ehk siis sellised kus kruvi all on mitteliikuv vahe-keeleke. Üks selline on näiteks ENSTO KB241.05 (5 osaline, 4mm2 plankjuhtme jaoks) või ENSTO KB463.12 (12 osaline, 6mm2 plankjuhtme jaoks). Ma otseselt praegu ei saa järgi vaadata, aga mäletamist mööda nad polnud vist paljast vasest vaid ikka mingi hallikama pinnakattega.

Ega ilmaasjata mõeldud välja korralikke riviklemme. Neil ei ole vaja teha juhtmeotsale aasa, keerata polti pesast välja, kuid on tagatud siiski liite lahendus nii, et ei pea kahtlema.

Ka kilbiehitajatele mõeldud DIN-liistu riviklemme on saadaval nii kruviklemmidega kui ka vedruklemmidega. Tundub, et pakutakse suhteliselt võrdse mudelivaliku hulgaga mõlemaid.

Tegelikult ega laiatarbekilpide poltidega klemmliistudki head asjad ei ole, kuid nende puhul on liistu servast juhtmeotsaga toimuv veel veidi näha. Oleks minu teha, ma keelaksin sellise jama kasutamise alla 4 mm2 ühenduste puhul.

Neid üherealisi kruviklemme tuleb kilbi ehitamisel paigutada 2 rida vahetult kõrvuti, nii et iga sinna ühendatav juhtmeots läheb kahe järjest kinnikeeratava kruvi alla (risti üle mõlema liistu). See tagab, et kui juhet sabast kasvõi kogemata sikutada või vastu minna, siis ei hakka juhe mitte üksiku kruvi all külgsuunas pöörduma (mis hävitab kontakti). Loomulikult tuleb ka kruvi kinnikeeramise jõudu tunnetada. Vähemalt vase puhul pole mul õnnestunud ka kõvemal keeramisel juhet läbi pressida, kuigi veidi lapikuks ikka läheb, aga see hoiab isegi paremini paigal juhet (väljatirimise suunas). Alumiiniumi puhul, katseta enne paar korda, vaata et soon ei läheks liiga õhukeseks. Õnneks see alumiiniumi sisse ennast keerav kruviots ei ole soone katkemise suhtes nii ohtlik, kui vedruklemmi peenike terav nuga (mis teeb hästi juba ise edasimurduva juhtpinna).

Muide ka need suured kobakad ENSTO KE61, KE66 jne seeriad on kõik ju kruviklemmid oma olemuselt. Kus see kruvi (kuuskant võtmega keeratav) on lihtsalt hästi jäme. Samamoodi puurib kinnikeeramisel ennast juhtmesoone sisse ikka. Ja neil klemmidel on peale kirjutatud ka Alu juhtmete võimalus ja sedasi neid ka kasutab näiteks Elektrilevi oma liitumiskilpide kliendiklemmidena, kus siseneb voolumõõtjast tulev vask-kiudjuhe (hülsitud) ja väljub tavaliselt plank alumiiniumjuhe.

[kunn24]

Neid üherealisi kruviklemme tuleb kilbi ehitamisel paigutada 2 rida vahetult kõrvuti, nii et iga sinna ühendatav juhtmeots läheb kahe järjest kinnikeeratava kruvi alla (risti üle mõlema liistu). See tagab, et kui juhet sabast kasvõi kogemata sikutada või vastu minna, siis ei hakka juhe mitte üksiku kruvi all külgsuunas pöörduma (mis hävitab kontakti). Loomulikult tuleb ka kruvi kinnikeeramise jõudu tunnetada.

Sellise jutu kohta soovin võimalusel joonist või pilti.
Kuid su lisatingimused kinnitavad otseselt, et asi on üldjoontes jama.
Momendid tuleb alati võtta teh dokust, mitte minna asja kallale "tunnetama". Kui doku on puudulik, on toode kõlbmatu. Vähemalt formaalses mõttes. Või siis pidanuks dokus olema:"Keera kinni tunnetades". . Või siis nii:"Keera kinni 1 Nm ja lisaks 45 kraadi. Järelpingutamist ei tohi teostada. Polt tähistada punase kriipsuga, et oleks võimalik ta asendit tuvastada." Kuid selliseid jutte primitiivsete elektriklemmide dokudest pole üldjuhul näha.
Kuid mulle jääb arusaamtuks su viha vedruklemmide vastu ja sellise järjest ajalukku vajuva kraami promomine nagu kruviklemmid.

Järgmine väide on suht laimu moodi ja nõuab juba katset ja tõestust. Kindlasti on erinevad klemmid selles osas ka erinevad. Kui sul on "viha" mingi klemmi osas, anna konkreetselt mudel.

Õnneks see alumiiniumi sisse ennast keerav kruviots ei ole soone katkemise suhtes nii ohtlik, kui vedruklemmi peenike terav nuga (mis teeb hästi juba ise edasimurduva juhtpinna).

Lühtrite või rosettide kruviklemmide väide mulle ka ei istu. Kui ikka võimalik, lähevad vedruklemmid asemele ja lae all keegi väga kruvida ei malda.
Muideks, vaatasin su viidatud OBO klemmide (3500190 või tarnija 2056070) pingutusmonenti, mis oli 0,4 Nm (https://pood.esvika.ee/installatsioonim ... -4mm2-12tk). Kui kõrvutada seda varemtoodud kilbi rivilati momendiga 2,5 Nm, siis dissonants on ilmne.

[A23]

Poes riiulitel vahivad vastu enamjaolt 221 seeria Wagod, 222 seeriat pole enam silma hakanud. Mäletan aga, et omal ajal olen enamasti just 222 kasutanud, küll puhtalt Cu - Cu ühendustes. Kas 222 on vana seeria ja müügilt kadumas?
Varasemalt oli ka selliseid klemmliiste, millel kruvi all veel "vaheriba", et kruvi otse juhtmesse ei sõidagi.
Hüppasin just lõuna ajal Bauhofist läbi, ei ole seal 222 seeriat ega "vaheribaga" klemmliiste.
Nii aastat 15 tagasi sai tehtud kahes kohas Al-Cu ühendus kruviga klemmliistuga, teadaolevalt peaksid toimima mõlemad, ju siis mul vedanud

[ping]

... Aga neid on mitmeid versioone, osad on vaskklemmidega ja raud- või vaskkruvidega (need antud juhul ei sobi), osad on kroomitud või tsingitud klemmidega ja raudkruvidega (neid võib antud juhul ka kasutada).
Vist just OBO toodetud (4mm2 jaoks mudel: OBO 72 CE WS/EKL 0 S 2056070) olid sellised viimatimainitud tüüpi. ...

Paistab, et konstruktsiooni on aja jooksul muudetud ja selle numbriga praegu pakutava vasekarva klemmidega riviklemmil ei leia OBO dokumentatsioonist kuskilt AL märget.
https://www.obo.ee/tooted/luhterklemmid ... 56070.html

Hmm, väga huvitav segadus... Äkki on OBO enda lehel pilt vale? Seda sageli juhtub ka parematel tootjatel... See pilt paistab ka nagu arvutis 3D renderdatud, mitte reaalse toote foto... Mina igatahes hiljuti ostsin just sellesama tüübitähise ja tootekoodiga täpselt sellised klemmid nagu siin allpool pildil, kenasti läikivad hõbehallid (keermeosa on lahtiste nelikant-mutritega lahendatud), ei mingit vaske. Lisaks ka jämedamatele juhtmetele sama tooteseeria oli täpselt sama välimusega:

OBO on aja jookul muutnud oma toodet ja koode aga müüb erinevaid asju sama koodiga.
Teisel pildil olev lühtriklemm on toodetud 2018 aastal.

Täna vaatasin Esvika Mustamäe poes olevat OBO toodete stendi ja seal olid samas reas erinevad ribad (kollased ja tsink) kõrvuti ja selline markeering oli juures: 74 CE WS/EKL 1 S Riviliide -6mm² 12tk
3500200 https://pood.esvika.ee/installatsioonim ... -6mm2-12tk

Uuendamata piltidega poodides on veel vanad pildid.
https://www.eibabo.com/en/obo/series-lu ... eb10450606

[SooSass]

Täna vaatasin Esvika Mustamäe poes olevat OBO toodete stendi ja seal olid samas reas erinevad ribad (kollased ja tsink) kõrvuti ja selline markeering oli juures: 74 CE WS/EKL 1 S Riviliide -6mm² 12tk
3500200 https://pood.esvika.ee/installatsioonim ... -6mm2-12tk

Kas ma saan sellest esimesest lausest nii aru, et Esvika müüb praegu neid sama tootekoodiga klemme mõlemas erinevas variandis? Või kuidas neid siis sealt tellimisel eristada saab? See 3500200 on vist Esvika enda väljamõeldud tootekood, seda ei leia kusagilt mujalt, ka tootepakendilt mitte. Viidatud toote üldlevinud kood on tegelikult 2056224. Esvika kipubki kõik asjad alati keerulisemaks tegema, lisaks suht kaootiline veebisaidis toodete temaatiline sorteerimine.

Jah mul on ka need 6mm2 klemmid olemas (ja veel mitmed suuremadki) ehk siis lühidalt seeriad EKL0S, EKL1S, EKL2S, EKL3S. Kõik on ühtmoodi just kroomi moodi halli läikiva pinnakattega klemmidega-kruvidega-mutritega. Ostetud viimase aasta jooksul, aga nende toodete valmistusaega ma ei oska praegu öelda, peab otsima kas on pakendite sildid veel alles või mitte. Või kui tõesti neid selliseid mitte-vasest enam ei toodeta, siis tundub, et olen hea kauba veel õigel hetkel kätte saanud ja korralikus koguses seejuures.

Igal juhul segadust kui palju nende toodetega, pikad ja keerulised tüübitähised ja tootekoodid, aga asjale konkreetselt ikkagi selgust ei anna. Effex ka müüb neidsamu kõiki OBO seeriaid, aga tont teab milline variant seal veel saadaval on praegu.

Kui võrrelda neid vasest ja terasest klemme, siis lisaks alumiiniumjuhtmete ühendamisega seonduvale temaatikale on veel see, et vasest variandid kipuvad olema nõrgemad. Nende pisemaid suurusi on korduvalt lihtsalt lõhki keeratud (seejuures mitte liiga palju pingutades). Nende vasest hülss lihtsalt praguneb lõhki mõnikord. Või siis teise ilminguna hakkab kruvi seal vase sees (vähe keermeid seal ju) kergesti üle viskama (samuti täiesti normaalselt pingutades). Selle kõrval nende terasest klemmidega pole mingeid probleeme esinenud.

[SooSass]

Poes riiulitel vahivad vastu enamjaolt 221 seeria Wagod, 222 seeriat pole enam silma hakanud. Mäletan aga, et omal ajal olen enamasti just 222 kasutanud, küll puhtalt Cu - Cu ühendustes. Kas 222 on vana seeria ja müügilt kadumas?

Tundub jah, et see 222 seeria on müügilt kadumas, vähemalt siin kohapeal Eestis. Ta vist ongi vanem seeria (aga ma pole päris kindel, number justkui oleks uuem), välimuse järgi ka 222 paistab "vanamoodsam" ja kobakam kui 221. Samas on kahju, kui ta ära kaob, tal on eeliseid mida 221 ei võimalda. Eriti häirib mind just see 221 seeria suur avar neljakandiline juhtmeava, mis ei paku 1,5-2,5mm2 juhtmesabale vähimatki tuge. Kui harutoosis neid klemmistatud juhtmepunte liigutada-pakkida, siis 221 klemmid justnagu tilbendavad vabalt juhtmete otsas. Sellise tilbendamisega aga toimub otseselt siis vedrunoa ja juhtmesoone vahel pidev nühkimine-kulutamine.

Varasemalt oli ka selliseid klemmliiste, millel kruvi all veel "vaheriba", et kruvi otse juhtmesse ei sõidagi. Hüppasin just lõuna ajal Bauhofist läbi, ei ole seal 222 seeriat ega "vaheribaga" klemmliiste.

Täiesti Eestis saadaval on sellised juhtmekaitsega klemmliistud ka täna, näiteks ENSTO KB463.12 ja ENSTO KB241.05 ja seda kõigest mõnede sentide eest. Pildi järgi (kui pilti uskuda) tundub, et nende klemmid pole ka mitte vasepinnaga, vaid hallikamat tooni, kas siis teras või kaetud vask.

[SooSass]

Neid üherealisi kruviklemme tuleb kilbi ehitamisel paigutada 2 rida vahetult kõrvuti, nii et iga sinna ühendatav juhtmeots läheb kahe järjest kinnikeeratava kruvi alla (risti üle mõlema liistu). See tagab, et kui juhet sabast kasvõi kogemata sikutada või vastu minna, siis ei hakka juhe mitte üksiku kruvi all külgsuunas pöörduma (mis hävitab kontakti). Loomulikult tuleb ka kruvi kinnikeeramise jõudu tunnetada.

Sellise jutu kohta soovin võimalusel joonist või pilti.
Kuid su lisatingimused kinnitavad otseselt, et asi on üldjoontes jama.

Paned lihtsalt 2 sellist identset klemmiliistu vahetult külg-küljega teineteise vastu (ja kinnitad nad sedasi tugevalt alusele, võib ka mõnedest ülejäävatest juhtmeaukudest otse poltidega kokku paaritada). Mõlema klemmliistu augud satuvad täpselt kohakuti. Pistad iga juhtme otse läbi nende mõlema augu ja keerad siis mõlemad kruvid kõrvuti kinni. Võib kinni keerata ka veidi õrnemalt siis, kuna kontakti teevad siin juba 2 kruvi korraga, mitte üksainus... Ühekaupa ma tõesti neid selliseid klemmlatte elektrikilbis kunagi ei kasuta (kusagil tarbija lambiahela lõpuosas iseasi), selles mõttes jah, nii nagu nad tootja poolt kasutada mõeldud on, see on jama.

Momendid tuleb alati võtta teh dokust, mitte minna asja kallale "tunnetama".

Jah tuleb, aga alati pole kallihinnalist momentkruvikeerajat käepärast, seetõttu on pikemaaegse kogemusega ja kindlaid tavakruvikeerajaid käes hoides juba kätte õpitud keeramise tugevuse tunnetamine.

Kuid mulle jääb arusaamtuks su viha vedruklemmide vastu ja sellise järjest ajalukku vajuva kraami promomine nagu kruviklemmid.

Kui oleks vedruklemmide asemel midagi kapitaalsemat, siis kasutaksin meeleldi. Aga tänase seisuga ei ole vedruklemm tõsiseltvõetav asi. Nagu öeldud, valgustuse liinidele käib jah küll (ja kasutan neid lisaks ka kontrolljuhtmete ning isegi väikepinge side jms. jaoks), aga hakata näiteks peajaotuskilpi koostama nende pisikeste WAGO vedruklemmide abil, hmm... miskipärast ka kilbikoostefirmad seda ei tee ju! Või kujutad sa seda ette, et kui mul on peakaitse näiteks 32A, siis kilpi siseneva peakaabli otsad topin nende 221 WAGO'de sisse ja sealt edasi siis kõik harundusliinid RVK'de ja kaitselülititeni?

Muide, ka tavalised igamehe tubade 16A pistikupesad on täna ikkagi valdavalt kruviklemmidega tüübid, kuigi esineb vähemal määral ka vedruklemmidega variante. Kui vedruklemm oleks parem kruviklemmist, siis miks kõikjal nendele üle ei ole mindud? Kaitselülitite ja RVK'de klemmid võiksid siis ju kah olla vedruklemmid, vaat kui lihtne ja kiire on siis neid hulgi paigaldada (kuigi ma ei kujuta ette milline võiks olla vedruklemmidele mõeldud voolukamm-latt)... Nojah, tegelikult isegi tavalised 10A lambilülitid mida seintesse/seintele pannakse, pole mitte kõik ainult vedruklemmidega, ka neid toodetakse jätkuvalt kruviklemmidega tüüpe.

Lühtrite või rosettide kruviklemmide väide mulle ka ei istu. Kui ikka võimalik, lähevad vedruklemmid asemele ja lae all keegi väga kruvida ei malda.

Lampide väikese voolu jaoks jah, seal on suht ükskõik kumba varianti kasutada. Aga kui on vaja välja vahetada lamp, mis on kruviklemmi abil juba kunagi pandud laest väljuva vana rabeda alumiiniumjuhtme otsa, siis ma pigem ei puutuks selle klemmi sealpoolseid kruvisid, vaid avaksin vaid lambipoolsed ja sinna siis sama klemmi otsa uus lühter.

Ehk siis kokkuvõttes, me jäämegi selles osas eriarvamusele. Mind sa ümber veenda ei saa, nagu ei saa ma ka sind ümber veenda.

[madis64]

Teadmine valgus, mitteteadmine pimedus (Agu Sihvka vene keele õpetaja).

Ülalpool viidatud OBO riviklemmid täna - painutatud teraslehe gümnastika:

[ping]

Depos müüdav 221 ühenduse sarnasel tootel puudub peal tootja märge ja igasugused vastavusmärked. https://online.depo-diy.ee/product/34991


Lühtriklemm 224 on küll Wago pakendis ja vajalike kirjadega pakendil ja klemmil aga pakendil on märge, et "ei sobi AL juhtmete ühendamiseks". https://online.depo-diy.ee/product/481722

[A23]

Al-Cu ühendus Wago 222'ga peab vastu täpselt 15 a.
(Koormus vahemikus 0 ... 5 kW, keskmiselt ca 100 ... 200 W ringis)

[ping]

Al-Cu ühendus Wago 222'ga peab vastu täpselt 15 a.

Kas see on ennustus või lubadus?

(Koormus vahemikus 0 ... 5 kW, ....

N-liidus kasutati 1F 5kW koormamist võimaldava ristlõikega AL juhet vist ainult elektripliidile ja kuidas 6mm2 soon mahub Wago 222 klemmi sisse?