36V toide eramu garaažis

[Kalvis]

Kui ühtegi tarbijat lülitatud ei ole ja elektrit kulub iga päev 0,5kW/h, kas siis see ei ole kaabelduse "rikkeline olukord"?

Millist valvurit saab kasutada kaablis oleva lekkevoolu korral, mis oskab 2 soonelise kaabli isolatsioonileket põleva lambi energiatarbest eristada?

Minu arvates ei ole küll nii suure lekkevooluga juhtmestik korras.

Jah - on olnud juhuseid, kus oli kaablirikkega eelmainitud olukord. Vool oli alla rakendumisläve, midagi maha ei põlenud. Inimene lõpuks avastaski kummalise isetekkelise elektrikao abil. Selgus, et oli aastaid tagunud päris kopsaka lisasumma. Kahtlustas, et keegi varastab tal elektrit. Lõpuks kiskusime kõik tarbijad välja ja oh imet - oligi kaablis lisavool ei kuhugi. antud juhtumil oleks RVK rakendunud aga seda polnud. Küll aga oli kaablis kenasti ühel faasil paari amprine lisavool. Selgus, et kui oli veetrassi ehitanud siis kopajuht oli kaablile pihta saanud....
See rike tõestas on täiesti võimvlik rikke olukord - kus on lühisvool aga see on alla rakendumisläve ja ei kujutanud ahelale otsest ohtu kuid põhjustas kaovoolu mida inimene plekkis aastakümneid. Oleks RVK olnud, oleks kohe rike avastatud. Samas kui identne oleks olnud faas-faas siis poleks RVK aidanud. Samas aga rike ei läinud kordagi kuskil otsas ohtlikuks - midagi ei põlenud, ei kärsanud ja omaniku jutu järgi oli see vähemalt 10 aastat vana asi. Lõpp hev kõik hea - rike leitigi ülesse...

On olemas aga tavaelus sa ei kasuta - dif.kaitse - mõõdab mõlemas otsas voolu ja usu see töötaks. Selle üks lahendus ongi RVK. Saaksid ise valmistadv - voolutrfod ühendad kokku tavalise releega - piisav on 30 ma rakendumislävi.
Teine variant on IT süsteem koos faas maa mõõteseadmega. Just 36 V süsteemil saaks seda ideaalselt lisada... (Ma ei lisaks). IT süsteemi lisapluss (mis praegu küsijal on) ongi - ühe faasi isolatsioonirikke korral kaovoolu ei tekigi ... Tean juhuseid kus seade oli liiga kallis ja tarkpea panigi vahetrafo vahele, tegi IT süsteemi ja rikkis seade töötab tänaseni (seade oli kaevupump).

[SooSass]

Pole päris õige väide. faas-faas ühenduse korral suureneb ahelat läbiv vool ja kui ületab rakendumisläve, kaitse reageerib. Just selle jätsid mainimata. Rakendumislävi aga valitakse justnimelt nii - alla läve pole kõige nõrgemale komponendile ohtlik ja üle selle rvkendub kaitse. Pikas jutus jätsid selle asja tähelepanuta.

Sedasi võib ka jah esineda, ütleme ca kolmandikul juhtumitest. See on siis kui kahe faasi vaheline isolatsioonirike kärsatab seda isoleerivat kihti järjest enam läbi niimoodi, et voolujuhtivus pidevalt suureneb ja siis lõpuks ületab see rikkevool kaitselüliti nimivoolu. Või siis isolatsiooni ärapõledes saavad metallist voolujuhid omavahel vahetult kokku juba. Aga tulekahju võib juba samas olla süttinud ja põleb kaabliisolatsioonis või seinakonstruktsioonis seejärel sõltumatult edasi ka siis kui kaitselüliti on voolu juba välja lülitanud.

Aga on teine variant sellest juhtumist, kus faaside vaheline isoleerkiht muudkui jätkab kärssamist pikemat aega sedasi et voolutugevus ei kerki üle kaitselüliti rakendumisläve. Ehk siis sisuliselt jääb kahe faasi vahele mingi püsiv takistus, mida jääb siis püsiv vool läbima, võib-olla minuteid, võib-olla tunde järjest, võib-olla rohkemgi. Põhimõtteliselt justkui oleks kahe faasi vahele ühendatud mingi tavaline püsikoormus (näiteks 50 oomi), aga erinevalt tavalisest ettenähtud koormus-tarbijast see kangekaelselt miskit takistust omav isolatsioonikiht faktiliselt samaaegselt muudkui ka kärssab või põleb tükk aega. Selle variandi erijuhtum on vee sattumine kaablisse, mille sisemiste soonte isolatsioon on pragunenud. See vesi võib osutuda osaliselt (kuid mitte piisavalt hästi) voolujuhtivaks ja ka siis voolutugevus jääb konstantselt ütleme näiteks alla 16A, mistõttu 16A kaitse ei rakendugi. Selliseid juhtumeid esineb sageli maakaablites, kus kaabel ikkagi justnagu töötab edasi ja tarbijad saavad ka oma voolud kätte, aga lisaks voolukaod kaablisse on samas püsivalt suured.

Kolmas variant on, et faasidevaheline isolatsioon kärssab/põleb täiesti ära, soonte metalljuhid kokku ei ulatu, jääb õhktühik vahele ja siis ka ajutiselt esinenud ja kaitselüliti rajendumisläveni mitte ulatunud rikkevool katkeb täielikult.

[SooSass]

IT süsteemi lisapluss (mis praegu küsijal on) ongi - ühe faasi isolatsioonirikke korral kaovoolu ei tekigi ... Tean juhuseid kus seade oli liiga kallis ja tarkpea panigi vahetrafo vahele, tegi IT süsteemi ja rikkis seade töötab tänaseni (seade oli kaevupump).

IT (ka TT) süsteemi loetakse ka üldiselt turvalisemaks, nii inimese kui ka seadmete jaoks, seetõttu paljudes haiglates ja veel mõnedes kohtades on see kohustuslik, vähemalt oma sisevõrgus. Mitmetes riikides on see üldlevinud. Meil muidugi Elektrilevi järjekindlalt püüab viimaseid allesjäänud IT süsteemis 3x220V jaotusvõrke (kohati Tallinnas kesklinnas ja põhjalinnas ja vist ka Tartus veel) sulgeda ja nendel olevaid tarbijaid sundima üle minema TN-C(S) süsteemile. Nojah, nende jaoks on sedasi mugavam alajaamadega majandada, aga kas ka igale tarbijale parem, seda nad ei küsi. Ei ole see TN süsteem nii ideaalne kaugeltki mitte.

[Kalvis]

TN on kordades etem. IT on oma kasutus eriseadmetes, kus ei tohi toide katkeda kasvõi viimse hetkeni (haiglates ei tohi patsienti aga vool sattuda) Tegu on ikkagi erilahendusega. TN süsteem on majanduslikult kõige soodsam.

[ping]

Kui ühtegi tarbijat lülitatud ei ole ja elektrit kulub iga päev 0,5kW/h, kas siis see ei ole kaabelduse "rikkeline olukord"?

Millist valvurit saab kasutada kaablis oleva lekkevoolu korral, mis oskab 2 soonelise kaabli isolatsioonileket põleva lambi energiatarbest eristada?

Minu arvates ei ole küll nii suure lekkevooluga juhtmestik korras.

....
On olemas aga tavaelus sa ei kasuta - dif.kaitse - mõõdab mõlemas otsas voolu ja usu see töötaks. Selle üks lahendus ongi RVK. Saaksid ise valmistadv - voolutrfod ühendad kokku tavalise releega - piisav on 30 ma rakendumislävi. ...

Kui kasutuses on lekkiva isolatsiooniga 2 sooneline ja pool sajandit vana kaabeldus milles soonte vaheline isolatsioon teadaolevalt lekib, siis see kaabeldus vahetatakse välja mitte ei hakata mingeid lisavidinaid paigaldama, sest RVK ei saa sellele lekkevoolule rakenduda kui elekter ei välju välimisest isolatsioonikihist.

(Energiakulule 0,5kWh/ööpäevas vastab 20W pidevkoormus lekke vooluga 0,09A ja kui see jaotub kütmata garaažis rippuvale 10m pikkusele kaablile ühtlaselt 2W/1m kohta, siis ei tekki lühisvoolu tekitavat "punkti kärssamist".)

[Kalvis]

Vihje oli seadmes - kallis ja raske vahetada... Targutus oli õige, omanik kahjuks rahakotiga otsustas teisiti...