Kilbiaparatuuri brändid tänastes Eesti uusarendustes

[SooSass]

Niisama ülevaatlikust huvist uuriksin nüüd, et milliseid peamise kilbiaparatuuri (kaitselülitid, rikkevoolukaitsed, kombikaitsed, lülitid jms) brände kasutatakse valdavalt täna (ja on kasutatud viimastel aastatel) Eestis ühepere uusarendustes (korterid, ühepereelamud, ridaelamuboksid)?

Mul endal pole piisavalt olnud võimalust neid erinevate arendajate ja elektritööde firmade poolt tehtud lahendusi näha, nii et seni küll suhteliselt vähese võrdlusmaterjali baasil tundub, et Chint ja Noark on kõige rohkem silma jäänud viimastel aastatel. Aga see ei pruugi olla nii. Varem aastakümnete eest olid väga levinud ABB ja GE aga nüüd vist nii enam pole. Tänased arendajad teadagi püüavad võimalikult odavalt (mis veel napilt nõuetele vastaks) ära teha võimalikult kallilt müüdavaid maju ja kortereid, seega pigem vaadataksegi ka kilbiaparatuuris odavamate brändide poole. No ja teisalt ilmselt mõjutab valikut ka meie suuremates elektri- ja ehituspoodides pakutavate brändide valik. Kallimast otsast näiteks ABB ja Hager, keskmisest Eaton ja Schneider, odavamast Chint ja Noark, veelgi säästumatest näiteks Promfactor, Gacia, Chana. Ja siis on veel mingisse hinnaklassi mahtuvad Legrand, Maxge, ETI. Ongi vist enamvähem kõik mida valdavalt meil praegu müüakse. No ja (pea/võimsus/lahk)lülitite osas on veel lisaks midagi, nagu Ensto, samuti liigpingepiirikute osas näiteks OBO, PhoenixContact, ja neid on seal veel.

[ping]

... No ja teisalt ilmselt mõjutab valikut ka meie suuremates elektri- ja ehituspoodides pakutavate brändide valik. ...

Suurpoodide pakutavat valikut mõjutab eelkõige kasumimarginal ja nõudlus.

Ja 5 aastat tagasi sisse ostetud parema toote võib leida odavamalt, kui tänapäevase odavtoote.

[trebla]

Mäletan, et kunagi üleminekuajal uurisin elektrimootorite tippbrändi tootja käest, kuidas nad saavad oma tooteid nii kalli hinnaga müüa, kui samal ajal on turul kordades odavamaid (näit. idabloki ) mootoreid.
Ta selgitas, et selle hinnaga ostavad neid need, kellele on tähtis töökindlus , kasutegur jne
Aga tolleaegseid odavaid mootoreid pidavat kasutatama sellistes kohtades, kus need on igaks juhuks - lihtsalt seisavad enamuse ajast...

Lihtsates kilpides on peamiselt tegemist kaitseaparatuuriga.
Kaitse ülesanne on rikkeolukorras rakenduda.
Kui ehitatud on korralikult ja kasutatakse korralikult, siis rikkeid esineb harva...
Seega - see aparatuur ei satu peaaegu kunagi rakendumisolukorda...
Ehk 95% (99%?) juhtudest pole seda aparatuuri praktikas üldse vaja...
(ei kehti liigpingepiirikute kohta)

Ehk kilbiehitaja valikut mõjutab peamiselt hind, saadavus, paigaldusmugavus...

[SooSass]

Ehk kilbiehitaja valikut mõjutab peamiselt hind, saadavus, paigaldusmugavus...

Just jah, paigaldusmugavus (ja kasutusmugavus) on ka üks oluline asi, mida ma siinkohal nüüd esile tõstan...
-1. Erinevate brändide DIN-liistule pandav kaitseaparatuur võib olla erineva füüsilise mõõtmega, eelkõige just pikkuse suunas (või kui vaadata seinale kilpi paigaldatuna, siis tegemist on pigem kõrgusega ülalt alla ehk siis kummagi otsa klemmide vahelise kaugusega). Erinevatel brändidel on see mõõt kas 7,5 või 8 või 8,5 või 9 cm. Mõnel (näiteks ETI) seejuures veel ka ebasümmeetriliselt DIN-liistu kesktelje suhtes. See mõõde mõjutab oluliselt kilbis DIN-liistudele paigaldatava aparatuuri ridade vahele jääva vaba ruumi ulatust, ehk siis seal juhtmetega opereerimise ruumi.
-2. Osadel brändidel on voolukammi võimalik paigaldada ainult alumisse serva, mõnedel teistel aga on see võimalus olemas lisaks ka ülaservas. See on sageli just oluline nüanss, kui soovitakse kujundada kilpi ülalt alla kulgeva voolude teekonna loogikaga.
-3. Ühendusklemmide suurus ja konstruktsioon.
-4. Lülituskangi suurus (näpu jaoks mugavus), selle liigutamiseks vajalik jõud, nupu värvus ka võib-olla.

Hinna osas, minu enda loogika on aga pigem selline, et kuna elektrikilp on asi, mida tarbija vajab vaid korra ütleme 10...30 aasta jooksul, siis säästa paar eurot iga kaitselüliti pealt, ostes kõige nõrgemate (kuid veel napilt lubatu piires) parameetritega tooteseeria, tundub jabura rahakokkuhoiuna. Eriti kui võrrelda seda igapäevaste jooksvate kuludega toidule jne. Seetõttu mina olen pigem eelistanud üledimensioneerida, ostes veidi kallimaid tooteseeriaid, juhul kui see hinnalisa pole mitte lihtsalt brändi ego, vaid on ka tehniliselt põhjendatud (näiteks tugevamad/jämedamad sisemised lülituskontaktid - kasvõi näiteks pealüliti valinud mitte liitumislepingus määratud ampritele täpselt vastava, vaid vähemalt 2-kordselt suuremale voolule mõeldud mudeli).

Saadavuse osas, kes vähegi on nõus ja viitsib veidi enam vaeva näha (ja vajadusel veidi enam ka maksta), saab suhteliselt lähedalt üle lahe kätte ka sellised tooteseeriad, mida Eestis poed ei paku (kuna nõudlus neile praktiliselt puudub). Hea näide on A-tüüpi rikkevoolukaitsed ja kombikaitsed, millede valik (vähemalt mõnede brändide puhul) meie suurtes elektripoodides on ülimalt vähene (mõni üksik mudel vaid ja sedagi üksikud eksemplarid). Ja kui soovid siis veel saada nende hulgast tugevamaid tüüpe (10kA lahutusvõimega), siis pole valikut praktiliselt üldse enam siinpool lahte. Sealpool lahte on aga kõik just sellised poodides olemas. Isegi samanimelises poes (Onninen) on nende toodete valik siin ja sealpool lahte totaalselt erinev.

[SooSass]

Lihtsates kilpides on peamiselt tegemist kaitseaparatuuriga.
Kaitse ülesanne on rikkeolukorras rakenduda.
Kui ehitatud on korralikult ja kasutatakse korralikult, siis rikkeid esineb harva...
Seega - see aparatuur ei satu peaaegu kunagi rakendumisolukorda...
Ehk 95% (99%?) juhtudest pole seda aparatuuri praktikas üldse vaja...

Veidi vaidlen vastu ühes nüansis....

Tavalise kaitselüliti tüüpilisi kaitserakendumisi (milleks ta ongi ette nähtud) esineb jah üldiselt harva, kui üldse. Aga saatuse irooniana võib hoopiski seesama kaitselüliti ise osutuda kõige nõrgemaks kohaks ahelas. Ma olen juba mitu juhtumit tunnistanud, kus kaitselüliti lihtsalt pidevalt sisselülitatud asendis olles (ja seejuures isegi mitte kordagi lühisega või ülekoormusega tegeledes) mõnda aega töötades ühel hetkel katkeb. Asja lahti lammutades selgub, et kontaktid on ära sulanud/põlenud. Ei, kaitselüliti kaitserakendumine on seejuures täiesti töökorras olnud, vastavalt nimivoolule ja sellega seotud parameetritele. Aga vot needsamad lülituskontaktid (mis pidevalt sisselülitatud asendis) pole siiski ilmselt piisavalt hästi olnud kokku surutud omavahel, või on kontaktide pinnad liiga napilt ainult punktina kokku puutunud, nii et siis ka isegi alla nominaalvoolu koormusel tasapisi on seal vahel sädemeke sirisenud ja lõpuks need kontaktiotsad nii ära söönud, et ühendust enam ei ole. Arvatavasti kui oleks valitud tugevama sisekonstruktsiooniga mudel, poleks selliseid ilminguid niipea ehk tekkinud.

[trebla]

Veidi vaidlen vastu ühes nüansis....
...........................
..võib hoopiski seesama kaitselüliti ise osutuda kõige nõrgemaks kohaks ahelas. Ma olen juba mitu juhtumit tunnistanud, kus kaitselüliti lihtsalt pidevalt sisselülitatud asendis olles (ja seejuures isegi mitte kordagi lühisega või ülekoormusega tegeledes) mõnda aega töötades ühel hetkel katkeb. Asja lahti lammutades selgub, et kontaktid on ära sulanud/põlenud. ...

See on iseenesest huvitav punkt selles mõttes, et kas seda on tulnud ette mingi(te ) kindla(te ) brändi(de) lüliti(te)ga..?

Nimelt oli aasta(kümne)id juba tagasi teema, et üks entusiast väitis mingeil hetkel oma müüdavaid moodulkaitselüliteid (täielikult) vastama EN 60-947 standardile. Ehkki nende peal oli ära toodud vaid mõni üksik selle standardi järgi mõõdetud suurus.
Neid pisikesi moodulkaitselüliteid nimelt toodetakse enamasti eeskätt EN-60-898 (kodutarbija-ja sarnaseks kasutuseks) standardi kohaselt, kus peatähelepanu on eeskätt ohutus (sellest alladimensioneeritud lahutusvõime ja vabasti reguleeritavuse keeld) .

60-947 standardis on minu mäletamist mööda määratud ka lülitushoova lülitamiseks vajalik minimaalne jõud - ehk siis täielikult tollele standardile vastamiseks peab ka lülitamine suuremat jõudu vajama - ehk äkki ka siis sisemine kontakte kokku suruv vedru tugevam olema?
Mõned seeria kodutarbija kaitselütitid aga käivad küll väga kergelt...

[SooSass]

..võib hoopiski seesama kaitselüliti ise osutuda kõige nõrgemaks kohaks ahelas. Ma olen juba mitu juhtumit tunnistanud, kus kaitselüliti lihtsalt pidevalt sisselülitatud asendis olles (ja seejuures isegi mitte kordagi lühisega või ülekoormusega tegeledes) mõnda aega töötades ühel hetkel katkeb. Asja lahti lammutades selgub, et kontaktid on ära sulanud/põlenud. ...

See on iseenesest huvitav punkt selles mõttes, et kas seda on tulnud ette mingi(te ) kindla(te ) brändi(de) lüliti(te)ga..?

Üks neist oli Electrocomp 16A, teine mida mäletan oli 25A aga selliselt brändilt mille nime polnud varem kohanud ja see nimi ei ole ka hetkel meeles (aga saan vajadusel järgi vaadata, sest põlenud asi ise on veel kusagil kolakastis alles mul). Ja lisaks olid veel paar juhtumit, mida teised näitasid.

Neid pisikesi moodulkaitselüliteid nimelt toodetakse enamasti eeskätt EN-60-898 (kodutarbija-ja sarnaseks kasutuseks) standardi kohaselt, kus peatähelepanu on eeskätt ohutus (sellest alladimensioneeritud lahutusvõime ja vabasti reguleeritavuse keeld) .

Vot vot, just see alladimensioneeritud lahutusvõime. See parameeter ongi ka otseselt seotud kontaktide ja muude siseosade mõõtmetega, mis omakorda just seotud sarnaste läbipõlemistega. Aga vabasti reguleeritavuse keeld on muidugi asja eest, muidu hakkaks iga kodune tarkpea seda enda suva järgi ülespoole kruttima.

60-947 standardis on minu mäletamist mööda määratud ka lülitushoova lülitamiseks vajalik minimaalne jõud - ehk siis täielikult tollele standardile vastamiseks peab ka lülitamine suuremat jõudu vajama - ehk äkki ka siis sisemine kontakte kokku suruv vedru tugevam olema?
Mõned seeria kodutarbija kaitselütitid aga käivad küll väga kergelt...

Jah, olen ka neid väga erinevaid kohanud. Aga mul puudub selge seisukoht (pole nii palju neid saanud lahti lammutada), et kas see on just alati otseselt seotud kontaktide kinnisurumise jõuga. Olenevalt kangmehhanismi mehaanikast saab teha ka kergelt liikuva kangi abil suure jõuga kinnisuruva kontakti (pikemad hoovad, mitu hooba järjestikku jne). Küll aga jah, suuremate ampritega kang-võimsuslülitid ja kaitselülitid tavaliselt vajavad ka suurema jõuga kangile surumist vinnastamisel, isegi kui nad on ehitatud samasuurde korpusesse nagu nende väiksemate ampritega mudelid samast tooteseeriast. Muidugi kui on rohkem ampreid lubatud läbi lasta, siis ongi ka sisemised vooluühendused ja lülituskontaktid ka jämedamad. Ehk siis, kui näiteks tahate valida kilpi pealülitit, siis ei tasu mitte osta täpselt-napilt peakaitsme ampritele vastav tüüp, vaid rahumeeli vähemalt 2 korda suuremale voolule mõeldud versioon, mis sest et see võib ka olla kõrgema hinnaga.

[SooSass]

Korraks üks kummaline kõrvalepõige Eestist USAsse...

Kas tõesti USA presidendi White House kasutab IEK brändi kaitselüliteid ja aparatuuri oma elektrikilpides:
https://youtu.be/rlZytzPZAlo?t=63
Jaburalt kummaline on see eelkõige seetõttu, et IEK on firma, mille peakorter asub Venemaal, Moskvas...
https://iek.global/about/

[Äärenurk]

Seal video alguses? Ma arvan, et see video on suvalistest klippidest kokku pandud ja suure tõenäosusega ei ole näidatu Valge Maja kilp.

[SooSass]

Seal video alguses? Ma arvan, et see video on suvalistest klippidest kokku pandud ja suure tõenäosusega ei ole näidatu Valge Maja kilp.

Jah ka selline seletus asjale on võimalik. Aga sel juhul see nii tähtsa video monteerija ameeriklane oli ikka paras tumba. Või siis on tegemist mingite oligarhide vahelise saladiiliga, kus eesmärk oligi toda firmat varjatult reklaamida (ok, see oletus ise on nüüd ka paras vandenõuteooria juba).

Lihtsalt see IEK brändi iseloomulik logo jääb seal nii suures plaanis silma, kuigi vaid hetkeks. Minuteada on tegu Venemaa suurima sedalaadi toodete valmistajaga, kõige populaarsema omamaise kilbiaparatuuri brändiga Venemaal viimasel ajal. Isegi Eestis on seda müüdud (üksikuid viimaseid eksemplare võis veel mõni nädal tagasi DEPO elektrikaupade osakonnas näha, hästi odavad, tavaline 1-pooluseline kaitselüliti ca 1,5 eurot tk), aga praegu vist on selle brändi maaletoomine meil juba keelu all, isegi DEPO võttis hiljuti just selle asemel tootevalikusse Ukraina (Krõvõi Rih linnas toodetava) brändi Promfactor, mis samuti väga odava hinnaga ca 2 eurot tk ja ligi 100 erinevat toodet kohe saadaval. Nende IEK ja Promfactor toodete kvaliteedi osas (võrreldes Euroopa ja Hiina toodanguga) pole kummagi puhul mul selget ülevaadet seni. Samas liiga odav hind ja vene taustaga tootmiskultuur teeb veidi ettevaatlikuks. Ka lühisvoolu lahutusvõime 4,5kA (IEK) ja 6kA (Promfactor) on pigem nõrgemate poolelt. Täna oleks soovitatav ka kodukasutuses 10kA ja seda ka siis kui sellist lühisvoolu ei saa kasutuskohas kunagi tekkidagi (tavaliselt ei saagi). Sellega aga saab parema/tugevama sisekonstruktsiooniga asja, mis tähendab paremat/pikemaajalist vastupidavust ka väiksemate voolude juures.

[trebla]

USA-s on oma standardid ja seetõttu näevad seal MCB-d ka tihti teistsugused välja
https://www.google.com/search?q=UL++sta ... client=img
vähemalt UL 489 standardi omad. UL 1077 omad mitte nii väga alati

Video koostamisel kasutati venelasest allhanget? Juhtmesoonte värvid olid kah euroopalikult tuttavad.

....tavaline 1-pooluseline kaitselüliti ca 1,5 eurot tk), aga praegu vist on selle brändi maaletoomine meil juba keelu all, isegi DEPO võttis hiljuti just selle asemel tootevalikusse Ukraina (Krõvõi Rih linnas toodetava) brändi Promfactor, mis samuti väga odava hinnaga ca 2 eurot tk ja ...

Euroopa parimad kaitselülitid tulid veel hiljuti tehase väravast välja hinnaga 1 €/poolus ja selle hinna sees olid juba tehase kõik kulud k.a. R&D ja ka tehase kasum. Sealt edasi on lisandunud ainult jaotusahela kulud, kus iga aste lisab oma marginaali käibepõhiselt - e. 1 € tipptootele lisatakse 30 % ja teenitakse selle pealt 30 senti ja pooleeurosele odavtootele lisatakse 30 % ja teenitakse 15 senti ... ehkki igasugused reaalsed kulud on samad...

Ega Tesla ilmaasjata oma autosid algul otse netis ei müünud....

[SooSass]

Euroopa parimad kaitselülitid tulid veel hiljuti tehase väravast välja hinnaga 1 €/poolus ja selle hinna sees olid juba tehase kõik kulud k.a. R&D ja ka tehase kasum. Sealt edasi on lisandunud ainult jaotusahela kulud, kus iga aste lisab oma marginaali käibepõhiselt - e. 1 € tipptootele lisatakse 30 % ja teenitakse selle pealt 30 senti ja pooleeurosele odavtootele lisatakse 30 % ja teenitakse 15 senti ... ehkki igasugused reaalsed kulud on samad...

Samas võib see populaarsema mudeli ja vähepopulaarsete mudelite jaehindade vahe olla ikka röögatult suur. Näiteks ühe ja sama brändi 1-pooluselised tavalised kaitselülitid: 16A hind 3 eurot, 1A hind 9 eurot, 0,16A hind 14 eurot tk. Kahjuks mul pole võimalik näha nende tehasehindasid, nii et ei oska arvata, millises tarneahela lõigus see nii suur erinevus tekib.

[madis64]

Näiteks ühe ja sama brändi 1-pooluselised tavalised kaitselülitid: 16A hind 3 eurot, 1A hind 9 eurot, 0,16A hind 14 eurot tk.

See vahe võib tuleneda 0,16A kaitselülitite vähesest tootmismahust.

[trebla]

Näiteks ühe ja sama brändi 1-pooluselised tavalised kaitselülitid: 16A hind 3 eurot, 1A hind 9 eurot, 0,16A hind 14 eurot tk.

See vahe võib tuleneda 0,16A kaitselülitite vähesest tootmismahust.

Jah, sest nende aastane vajadus mõnel erilisel mudelil piirduvat vaid paarisajaga kui sedagi. Aga nende tootmiseks tuleb ikkagi eelnevalt välja töötada ja tellida neile vajalikud erilised komponendid. Ka need komponendid eraldi valmistada. Neid enne tootmist eraldi ladustada. Siis nende koostamiseks automaatliin eelnevalt peatada, eelmise toote koostiosad liinilt eemaldada ja asendada vajalikega. Seejärel liin käivitada ja paari minuti pärast uuesti seisata, tooted üle kontrollida, selleks testseade ümber häälestada, eraldi pakendada, pärast ladustada, sest toodetakse siiski mingi kogus ette, laoseisu üle arvet pidada jne.. kuni selleni, et tootekataloogis võtavad nad täiendavalt ruumi, aga kataloogi trükkimine maksab lehekülgede arvu järgi..
Samal ajal kui teine liin kõrval toodab kahes vahetuses ööpäevas ja 5 p nädalas ainult ühte mudelit - 6 kA B16, mida isegi ei pakendata karpidesse vaid suurtarbijatele läheb otse euroalusele suurde kasti...

Siit selgub, et vabalt võib olla, et mõngatel juhtudel on kasulikum toota kitsamat sortimenti ja hinna diferentseerimiseks neid vaid eraldi sildistada. Näiteks on mul kahtlusi 4,5 , 6 ja 10 kA lahutusvõimega automaatide, 25 ja 40 A RVK- de, A ja AC RVK- de tegeliku erinevuse suhtes...
Huvilised võivad laiali lammutada ja ise uurida...

[SooSass]

sest nende aastane vajadus mõnel erilisel mudelil piirduvat vaid paarisajaga kui sedagi.

Täiesti võimalik. Mõnel tuntumal tootjal on oma mitmesaja leheküljelises kataloogis tabelid mitmetuhande erineva mudeliversiooniga, mida nad pakuvad. Näiteks kaitselülitid huvitava nimivooluga 12A või 15A (kuigi vahetult samas pakutakse ka tuntud 13A ja 16A mudeleid), seejuures D-karakteristikuga (pakutakse isegi ka K-karakteristikuga), 3+N poolusega (samas kõrval on kohe ka 4-poolusega versioon, või siis 1+0,5N poolusega haruldused), näiteks 10kA lahutusvõimega (samas kõrval on ka 4,5 ja 6 ja 15 kA ja isegi 25kA sama seeria mudeliversioonid). See on lihtsalt üks suvaline täiesti reaalsest kataloogist leitud näide, kus seal tootekataloogi nimistus on olemas igasuguseid nende parameetrite omavahelisi kombinatsioone, igal juhtumil vormistatud erineva tootekoodiga pakutav mudel siis. Täiesti võimalik, et mõnda kombinatsiooni neist võib-olla keegi ei telligi mitte kunagi. Või siis hakataksegi seda valmistama alles siis kui keegi tellib. Samas nende kaitselülitite sisemisi komponente niipalju erinevaid siiski ei ole vaja toota, neid lihtsalt kombineeritakse omavahel kokku. Need komponendid eraldi on tehases kindlasti kõik olemas nii või naa.

et vabalt võib olla, et mõngatel juhtudel on kasulikum toota kitsamat sortimenti ja hinna diferentseerimiseks neid vaid eraldi sildistada. Näiteks on mul kahtlusi 4,5 , 6 ja 10 kA lahutusvõimega automaatide, 25 ja 40 A RVK- de, A ja AC RVK- de tegeliku erinevuse suhtes...
Huvilised võivad laiali lammutada ja ise uurida...

Ka see spekulatsioon võib olla täiesti võimalik. Ega ma ei ole ka kaugeltki kõike ise lahti lammutanud (eriti RVK'd, mille kõikvõimalike mudelite lahtilammutamine eeldab ikka kopsakama rahakoti olemasolu või siis töökohta mõne suurtarbija juures).

Kaitselülitite lahutusvõime teemal konkreetsemalt, igat brändi muidugi ei tea, aga Eaton'il on küll 6kA ja 10kA mudelites näha veidi sisemisi erinevusi, näiteks kontaktide jämedus. Lisaks on neil ka üks väline hästimärgatav erinevus - 6kA seeriate tüübid on kõik samasuguse musta värvi kanginupuga, aga 10kA seeriad on värviliste (iga ampri jaoks erinevat värvi) nuppudega. Seega päris nii ei saa olla, et tulevad koos samalt liinilt ja lihtsalt seejärel trükitakse erinevad markeeringu-tekstid peale.

25A ja 40A RVK'de osas, jah siin saan vaid oletada, need võivad olla küll sama sisuga ehk siis ühtmoodi tegelikult 40A. Nende hinnaerinevused on ka väikesed. Aga kohe kindlasti ei saa nendega samalt liinilt olla tulnud 63A, 80A, 100A, 125A RVK'de tüübid. Juba need 63A RVK'd maksavad mõnel juhul lausa 2 korda rohkem kui 40A tüübid, ikka järsk hinnahüpe.

RVK'de AC ja A tüüpide osas ma ka hästi ei usu, et lastakse liinil toota ainult A tüüpe ja siis osa neist sildistakse AC tüüpidena. Nõuetes on ju kirjas, et AC tüüp mitte ainult et ei võimalda, vaid ka ei tohi reageerida alaliskomponendile, seega tuleks nendeks A tüüpe ümber sildistades ka mingid ühendused seest vähemalt lahti teha. Ja kuna A tüüpi on keerukam toota ja häälestada, siis ilmselt selline näiline kokkuhoid ei tasuks ka ära. Aga teisalt huvitava näitena, mõned uuema generatsiooni Hiina tootjafirmad ei pakugi üldse AC tüüpe. Kuna nad on uued hiljuti püsti pandud tootjad, siis ilmselt otsustati kohe juba hakata tegelema moodsamate tüüpidega ainult. Ja müüvad neid isegi odavamalt kui Euroopa tootjad oma vanu AC tüüpe!