Alajaam kaugel aga keskpingeliin lähedal

[SooSass]

Mõtlesin, et panen ka selle teema üles. Pole küll enda jaoks hetkel aktuaalne asi, aga kuna alajaamadest kaugel asuvate elektrit soovijate probleemid sageli korduvad, siis ka üks selline juhtumi näide:

Mõni aasta tagasi sattusin tuttavate juurde suvemajja, mis suhteliselt eraldatud kohas metsa sees. Elektrit neil polnud, aga nad oleksid väga soovinud seda. Elektrilevi oli vastanud, et kuna lähim alajaam on kaugel (vist ca 800 meetrit või mööda teid minnes isegi üle kilomeetri), siis tuleb kogu liini väljaehitamine tarbijal kinni maksta. Nojah just nii ongi reegel, aga Elektrilevi hinnad teadagi millised seejuures ja selle pere jaoks oli see soovitud summa ulmeliselt võimatu.

Mis aga selle asja juures paistis minule eriskummaline nüanss, nimelt selle maja kõrvalt, kõigest paarikümne meetri kauguselt metsa vahelt kulges keskpinge õhuliin! Üks liinipost lausa tolle majahoovi servas. Tekkiski kohe küsimus, et miks Elektrilevi ei paku võimalust sinna posti otsa panna pisike trafo ja siis samasse posti kõrvale kohe ka liitumiskilp. Kaablite pikkused üliväikesed, võrreldes kaugelt olemasolevast alajaamast toomisega. Ma ei tea, võib-olla siis selle trafo hind ja paigaldamine oleks ka ikkagi veel kallim tulnud (mida ma siiski kahtlen, pigem oletan, et Elektrilevi soovis teenida pika kaabli vedamise eest suuremat tulu hoopis). Samas ma tõesti ei leia mingit selget hinnakirja väikeste keskpinge/madalpinge trafode kohta. Veelgi enam, mul pole isegi ettekujutust, kui väikeseid trafosid Elektrilevi üldse on nõus paigaldama. Või siis pigem puhtformaalselt ühe tühise väiketarbija jaoks ei olda nõus sellega tegelema. Isegi kui klient oleks nõus selle trafo reaalse hinna ise kinni maksma.

Kas on kellelgi selliseid sarnaseid juhtumeid esinenud ja kas on siis mingi reaalse tulemuseni (personaalse trafo paigaldamiseni) ka jõutud?

[kunn24]

Viita näiteks 5; 7,5 või 10 kVA 11/0,4 või 20/0,4 kV trafo mudelile, mis sobiks posti otsa ja EL on kunagi paigaldanud?

[SooSass]

Viita näiteks 5; 7,5 või 10 kVA 11/0,4 või 20/0,4 kV trafo mudelile, mis sobiks posti otsa ja EL on kunagi paigaldanud?

Midagi umbes sellist paistab siiski mujal maailmas olevat (vähemalt mingitel Hiina tootjatel) aga ma hetkel ei süvenenud konkreetsete toodete detailidesse. Samas ma ei näe füüsikalisi-tehnilisi takistusi ega suurt keerukust selliste trafode valmistamiseks, isegi mõnedel Eestis töökoda omavatel elektrotehnika tootjatel (ABB ?) peaks vastav suutlikkus olemas olema. Trafo pole raketiteadus ja mida väiksema võimsusega, seda lihtsam (jahutus lihtsam jne).

Tõenäoliselt jah, Elektrilevi pole selliseid mikrotrafosid seni paigaldanud (aga mine tea), kuid jällegi ma ei näe miks peaks tõrkuma, kuna see lahendus võib paljudel juhtudel osutuda just kõige praktilisemaks ja tarbijasõbralikumaks. Täiesti võib leiduda kohalikku turgu selliste pisitrafode väikeseerias tootmisele siin kohapeal siis.

[ping]

N-liidu hõredalt asustatud alade elektrifitseerimisel olevat kasutatud 2kW võimsusega pingetrafosid, millega sai otse suvalisest kõrgepingemastist 1F 220V voolu.
Midagi sellist:

Või metallkestas:

[kunn24]

Kogu lugupidamise juures on soov mainida, et siia võiks jama asemel pista vaid neid näiteid, mida EL on nõus aktsepteerima.

Kuid mida mina arvan, et EL ei viitsi iga väikese punkti tõttu hakata ehitama paari-oomiseid maandusseadmeid, et julgeks saadud särakat pakkuda koduperenaistele. EL on nüüd pandud sellisesse olukorda, kus ta peab tarbijani saatma mitte ainult L ja N, vaid ka PE. Ehk tuleb tagada ka ohutus olukorras, kus 1 KP poole liin on ühenduses trafo korpusega.

Lisaks, kui on paigas näiteks 50 kVA trafo, sinna järgi võib ühendada 20 majapidamist.
Aga kui oleks 10x 5 kVA, siis vaid 10 ja ka need käiksid ja vinguksid, miks ei saa korraga pesu pesta ja sooja vett teha, sauna kütmisest rääkimata.

Samas tõenäoliselt hea tahte ja piisava viitsimise (EL-i viitsimine ja hea tahe tekivad ülevaltpoolt rusikaga pähe saades) oleks asi lahendatav, sest palju loogilisem on panna mööda hajaasustust looklema vaid 1 KP liin (see lisaks kaablis), kui mitu dubleerivat.

Veel teema, et vahelduvvool hakkab minetama oma tähtsust ja veel loogilisem oleks minna üle alalisvoolule. Muundid ei ole tänapäeval enam teema, kui Hiina neid massiliselt tootma hakkaks. Jääb vaid bürokraatia ohutuse vallas.

[ping]

... Lisaks, kui on paigas näiteks 50 kVA trafo, sinna järgi võib ühendada 20 majapidamist.
Aga kui oleks 10x 5 kVA, siis vaid 10 ja ka need käiksid ja vinguksid, miks ei saa korraga pesu pesta ja sooja vett teha, sauna kütmisest rääkimata.

Samas tõenäoliselt hea tahte ja piisava viitsimise (EL-i viitsimine ja hea tahe tekivad ülevaltpoolt rusikaga pähe saades) oleks asi lahendatav, sest palju loogilisem on panna mööda hajaasustust looklema vaid 1 KP liin, kui mitu dubleerivat.

Ei pea ju väga ahneks minema, kui suvilana kasutatavas maamajas saab "päris hästi" hakkama ka naabri juurest veetud 6A automaadi taga oleva "pikendusjuhtmega".
Tean turismitalu kus lisaks paneelidele ja akudele on selline "niidike" naabri juurest veetud.
Kasutusel on 10kW hübriidinverter, kus "niit" jookseb inverteri generaatori sisendisse ja enamus aega ostetud vool laeb akut, ning kust vajadusel suurem vool välja võetakse.

[netmaster]

Viita näiteks 5; 7,5 või 10 kVA 11/0,4 või 20/0,4 kV trafo mudelile, mis sobiks posti otsa ja EL on kunagi paigaldanud?

ei oska mudelit öelda, aga ma tean kohta, kus vaatetorni telliti mingi väga lahja liitumine (1F/6A vist) ja mõnekümne meetri kauguselt mööda mineva kõrgepingeliini posti otsa pandi selle jaoks pisike trafo. Tellijaks oli riigiasutus ja ma ei tea, mis see neile maksma võis minna. Tarbimine on umbes 30W 24/7. Kui sinnakanti satun, võin pildi teha.

[SooSass]

Samas tõenäoliselt hea tahte ja piisava viitsimise (EL-i viitsimine ja hea tahe tekivad ülevaltpoolt rusikaga pähe saades) oleks asi lahendatav, sest palju loogilisem on panna mööda hajaasustust looklema vaid 1 KP liin (see lisaks kaablis), kui mitu dubleerivat.

Mitmetes kolmanda maailma riikides on sageli levinud selline süsteem, et väikemajadega slummimoodi linnaosades on iga tänava servas postide rida, millel kõige tipus kulgeb keskpingeliini 3 faasi, ning iga mõne posti järel ripub posti otsas üks pisike trafo, millest harunevad lühikesed madalpingeliinid igasse suunda lähima 3...10 majakeseni. Paarist postivahest pikemaid madalpingeliine ei eksisteerigi samas. Küll aga on samade postide küljes veel allpool lisaks kõikvõimalikud telefoni ja kaabeltelevisiooni ja internetikaablid ja jumal teab mis traadid veel. Postid näevad välja nagu suured harakapesad oma juhtmete rägastikuga. Aga see keskpinge/madalpinge teema on seal just sedasi lahendatud paljude eraldi pisitrafodega.

[Kalvis]

Tehniliselt on küsija küsitud trafod tootmises olemas ja täiesti saadaval, muidugi mitte letikaubana. Maksavad paar tuhat - 10000 € tükk. Tüüpväljund on kahjuks 110 V. Tehakse ka 220 V aga siis on kallim hind (x4)... Täiesti saadaval tehasest kataloogikaubana. Samuti on saada kataloogikaubana 110 - 220 V vahetrafosi.
Mõnel pool Elektrilvi kõrgpinge liinide otsas on näha ühte kilpi ja lülitit. Vot seal kasutataksegi tavalist 110 V pingetrafot toiteks ja aparaadid töötavad kenasti 110 V. Kasutavad liinide distantsjuhtimiseks, kaitseks jne.

[A23]

Lombi taga suht levinud, et hajaasustuses iga liitumise jaoks eraldi on posti otsas kolme väljaviiguga "kahefaasiline" trafo, "faaside" vahel 240V ja maa ja "faasi" vahel 120V

[Kalvis]

Toodetakse ja müüakse väiksemaidki trafosi 32 kVa, klassikaline posti otsa paigaldusega ja võimalik, et allapoolegi võimsusega.
Tänane seis olevat -Elektrilevi ei taha endale lihtsalt selliseid kätt väristavaid kliente - need on käibekliendid, kasumit ei too iial. Seega kui läheksid liitumistaotlusega (viitad - Elektrilevi saaks kenasti liitumispunkti ehitada kuna liin on olemas ja isegi trafod...) siis EI ei öelda aga Jah ka ei saa, jooksedki igavesti mööda uksi. Võimalus on ise liitumispunkti ehitus organiseerida, ca 15000 €.

[ping]

Lombi taga suht levinud, et hajaasustuses iga liitumise jaoks eraldi on posti otsas kolme väljaviiguga "kahefaasiline" trafo, "faaside" vahel 240V ja maa ja "faasi" vahel 120V

Kas suurlinnade äärelinnades asuvaid elamurajoone saab "hajaasustuseks" nimetada?
Mastitrafod on meerikas üldlevinud eramurajoonides.

[SooSass]

Lombi taga suht levinud, et hajaasustuses iga liitumise jaoks eraldi on posti otsas kolme väljaviiguga "kahefaasiline" trafo, "faaside" vahel 240V ja maa ja "faasi" vahel 120V

Kui sellisel 2-faasilisel trafol "maa" ots jätta kasutamata ja selle asemel maandada hoopis üks faasiots ning võtta siis 240V teisest faasiotsast, siis peaks see aparaat ju meilegi niisama kohe kõlbama, 1-faasilisele tarbijale? Või tekib sedasi siiski trafo enda skeemis/kestas lühisolukord (näiteks juhul kui kui trafo enda metallkest on maandatud üheskoos tolle keskmise klemmiga - ei ma küll pole selle trafo skeemi konkreetsemalt uurinud seni).

[SooSass]

Võimalus on ise liitumispunkti ehitus organiseerida, ca 15000 €.

Paljudel juhtudel võib see 15000 eurot olla oluliselt odavam sellest summast mida tahetakse kaugest alajaamast jämeda madalpingeliini kohalevedamise eest saada (millega kaasnevad veel sekeldused vahepealsete maaomanikega jms). Nii et siin jutuks olev mõte nüüd tundub ei paistagi võimatuna.

[SooSass]

Tüüpväljund on kahjuks 110 V. Tehakse ka 220 V aga siis on kallim hind (x4)

Et siis Ameerika või mõne kolmanda maailma riigi tootjate käes on see valdkond. Mõnele Euroopa tootjale seega oleks võimalik uus ärinišš. Harju Elekter toodab igasuguseid jaotusvõrgu alajaamu. Aga nad vist ainult komplekteerivad ja lisavad siis selle ümber enda tehtud kasti, või äkki siiski toodavad ka nende sisse paigaldatavaid trafosid, hmm... Nende veebist ei saa selget sotti sellel teemal.

[netmaster]

Et siis Ameerika või mõne kolmanda maailma riigi tootjate käes on see valdkond.

110V maailmas on sellised pisikesed trafod levinud eelkõige selle pärast, et nende pinge on madalam ja vool tugevam, mis omakorda tekitab vajaduse kadusi kontrolli all hoida pannes neid trafosi piltlikult öeldes iga tänava otsa. Nende vahel on suhteliselt ohutu ja samas piisavalt kõrge pinge. Oli vist 600V vms.

[Kalvis]

110 ja 100 V on kõrgepinges pingetrafode standartne tüüpväljund ja seda toodavad kõik tehased maailmas. Sellel pingel võid osta peaaegu letikaubana. Toodetakse nendesamades tehastes ka 220 V väljundpingega (kataloogides olemas) aga see on eritellimus. Eritellimus tähendab erilist hinda ja letikaubana sa osta ei saa. Küll on võimalik osta 110/220 V vahetrafot. (Miks räägin - saigu just sedasi kõrgepingest tehtud 110 V ja siis vahetrafoga 230 V ja lausa 32 a 1f toitelahendus)
Ma siiski otsiksin pigem 32 kVa võimsusega 3 f trafot - standardtoode, üsna pisike ja ei tohiks väga kallis olla. Nimelt võimsuse vähenedes jääb toote hind samaks. Sellest väiksema võimsusega vaevalt odavamalt saad.

[A23]

Lombi taga suht levinud, et hajaasustuses iga liitumise jaoks eraldi on posti otsas kolme väljaviiguga "kahefaasiline" trafo, "faaside" vahel 240V ja maa ja "faasi" vahel 120V

Kui sellisel 2-faasilisel trafol "maa" ots jätta kasutamata ja selle asemel maandada hoopis üks faasiots ning võtta siis 240V teisest faasiotsast, siis peaks see aparaat ju meilegi niisama kohe kõlbama, 1-faasilisele tarbijale? Või tekib sedasi siiski trafo enda skeemis/kestas lühisolukord (näiteks juhul kui kui trafo enda metallkest on maandatud üheskoos tolle keskmise klemmiga - ei ma küll pole selle trafo skeemi konkreetsemalt uurinud seni).

Seal küll liinipinge 700 V ringis, meie 6 kV posti jaoks jääks trafo "lahjaks".

Lisaks veel küsimuse, et kas meil seadmete toimimiseks peakski üks "voolu ots" üldse olema maandatud? Et kui PE on nö maandatud "keskelt". Praegu pistiku võib ju ka ükskõik kumba pidi pesasse torgata, 230V võib tulla nii "vaskult" kui "paremalt". Korpus oleks ikka maandatud, aga maandus ei oleks seotud "voolujuhtmega".

Tuli veel meelde - hiljuti vestlesin ühe ABB trafode konstruktoriga. Ta kurtis, et lisaks muule "reguleeritakse" EU's ka trafode tootmine "auti", nimelt keelatakse seni kasutusel olnud isolatsiooniks kasutatav gaas.

[Kalvis]

Mõni aasta tagasi sattusin tuttavate juurde suvemajja, mis suhteliselt eraldatud kohas metsa sees. Elektrit neil polnud, aga nad oleksid väga soovinud seda. Elektrilevi oli vastanud, et kuna lähim alajaam on kaugel (vist ca 800 meetrit või mööda teid minnes isegi üle kilomeetri), siis tuleb kogu liini väljaehitamine tarbijal kinni maksta. Nojah just nii ongi reegel, aga Elektrilevi hinnad teadagi millised seejuures ja selle pere jaoks oli see soovitud summa ulmeliselt võimatu.

Mis aga selle asja juures paistis minule eriskummaline nüanss, nimelt selle maja kõrvalt, kõigest paarikümne meetri kauguselt metsa vahelt kulges keskpinge õhuliin!

On. Minul ise. Sama lugu Elektrilvi liin oli 1 km kaugusel kus oli trafo sealse maja toiteks + teine naaber. Elektrilevi überkallist hinnapakkumisi teades sai kohe võetud 25 A 1 km kaugusel olevast mastalajaamast naabri juurest. Maksin klassikalise 25 A ampritasu. Edasi ostsin AL AXPK 16 mm2 kaabli - 1 km õnnestus kenasti ka hinda odavamaks rääkida (tehti hulgihind). Naaber teadis kohalikku trakatsivenda kes siis 50 € päevahinnaga ka 1 km ära kaevas ja pärast kinni ajas. Kokku siis oli 3 päeva.
Liitumiskilpi läks RVK, kuna 1f lühisvool ei andnud välja aga selle nipiga oli OK. Kõige kallim oli siis Al kaabel. Kuna maa naabrini oli minu oma siis mingeid servituute jne ei jagelenud ja Elektrilevi liitumiskilp oli piiril.

Tegelikult peab Elektrilevi pakkuma ka keskpinge liinil sulle liitumisvõimalust klassikalise 230/400 TN-C ja tavalise ampritasuna. Piisav oleks seesama 32 kVA trafo ja olekski kõik aga nad oskavad imehästi vabandusi ja valekalkulatsioone esitada.
Ma alustaks selle variandiga. Kui see ei õnnestu siis paneksin pika kaabli maha juhul kui naaberkinnistuid ei pea läbima (tellidki liitumiskilbi krundi piirile)
See 110 V jama on võimalik aga see ei ole standardlahendus kuigi Elektrilevi ise seda kasutab (ta ei müü sealt teistele vaid kasutab ise) kuid klientidele sda kohe kindlasti ei paku.

[SooSass]

Huvitav kas Eestis selline lahendus ka võimalik oleks, et mingi ühistu (näiteks suurem hajaküla) tellib kamba peale kusagilt küla kaugemast servast (kõige tugevama olemasoleva liiniga kohast) Elektrilevi keskpinge (või lausa Eleringi kõrgepinge) liitumispunkti ja sealt alates ehitab oma keskpinge ja madalpinge jaotusvõrgustiku koos kõikide trafode ja vahearvestite ja kõige muuga ise valmis (kõige optimaalsemal kujul) ning siis edasi juba peab ka oma ühistu klientide vahelise tarbimise ja kuluarvestust? Võib-olla mõnes maakohas nii ongi tehtud juba? See on ju olemuselt midagi sarnast, nagu üks suur linna kortermaja kus on maja kohta ühine üks liitumine ja sisemine jagamine ning arveldus toimub juba ühistu siseselt. Aga kui nüüd maakoha näitel sinna lisanduvad veel ka trafod, keskpinge ja võib-olla isegi kõrgepinge, kas siis ka selline skeem lubatud/võimalik on?

Hinna osas tuleks sellise liitumispunktist edasikulgeva mistahes pingetega privaatvõrgu väljaehitamine kohe kindlasti soodsam, võrreldes Elektrilevi õhust ülepaisutatud hinnastamisega. Ühistu ise pole ka kasumit taotlev, seega otsitakse soodsa hinnapakkumisega seadmete tarnijad ning konkreetsete töölõikude tegijad ja tellitakse neilt.

[SooSass]

Küll on võimalik osta 110/220 V vahetrafot. (Miks räägin - saigu just sedasi kõrgepingest tehtud 110 V ja siis vahetrafoga 230 V ja lausa 32 a 1f toitelahendus)

Aga kuidas on sellise veidi absurdsena tunduva järjestikku kahekordse trafotamisega kokku tekkivad kaod, ilmselt ca 2 korda suuremad siis ka? Mis üldse selliste trafode kasuteguri number olla võiks, umbkaudu?

Ma siiski otsiksin pigem 32 kVa võimsusega 3 f trafot - standardtoode, üsna pisike ja ei tohiks väga kallis olla.

See 32kVA 3F trafo on siis oletatavalt miski 3x40A...3x45A koormusele? Ütleme siis et 3x40A peakaitse läheks sinna taha? Kui nii siis paistab tõesti päris ideaalne korralike vajadustega ühepereelamu jaoks, saab juba kõike teha, sealhulgas 3x32A autolaadijat kasutada ja samal ajal jääb muude asjade jaoks reservigi veel. Suvemaja jaoks siiski ilmselt veidi liiga suur siiski, aga kui on 2 suvemaja lähestikku sinna taha ühendada, siis küll väga hea lahendus.

Lisaks, ma äsja märkasin, et Eesti Raudtee kasutab ka mingeid päris pisikesi trafosid oma üksikute omaette pärapõrgus asuvate teepöörangute mehhanismi liigutamiseks. Raudtee servas kulgeb keskpingeliin ja siis selle üksiku pööranguelektromagneti kõrval teda toitev keskpinge/madalpinge trafo. Ma küll ei tea millist pinget need pöörangusüsteemid vahetult tarbivad (ei pruugi olla just 230V), aga trafo posti otsas paistis üpris uus ja särav, igatahes päris pisike ka. Mingi andmete silt paistis ka selle küljel olevat, aga ma ei suutnud piisavalt lähedale saada ja fototehnika zoomiga ei lugenud ka kirjasid ega peamist tüübitähist sellelt sildilt välja kahjuks.