Maakaabel

[m2t88]

Kui jagan 2500÷12=208€ kuu. Suvel ei läheks elus 208e kuus ja see pole püsiv elamine. Rohkem suvilana ja välja üürida.

Kallima ja jämedama võtaksin kaabli. Muidugi 50e aastas ei ole ka mingi raha. Ussid tahavad ka voolu saada.

[kunn24]

Ja kui tahad kokku hoida, siis ära topi teda kõrisse ehk ka seda pead kohe mainima projekteerijale. Reservtoru on vaja ainult sinna, kus on kulukalt taastatav tee- või murukate.

[m2t88]

Ja kui tahad kokku hoida, siis ära topi teda kõrisse ehk ka seda pead kohe mainima projekteerijale. Reservtoru on vaja ainult sinna, kus on kulukalt taastatav tee- või murukate.

Kui kõrisse ei pane, siis tuleb liiva padi teha ümber kaabli? Maapind on ise savine ja põllumaad mööda jookseks kaabel
Kõriarvelt ostan siis liiva

[kunn24]

Kõri arvelt hoiad kõigepealt tööaega kokku. Proovi see 150 m sinna sisse meelitada. Ja selle maksumus muidugi lisaks.
Tüüpkaeviste pilte peaks netis olema või annab pojekteerija. Kui on pehme savi, see peaks olema kaabli jaoks lubatav. Hoolega tuleb tagada, et sängituspinnal mingit jama ei oleks. Keegi ei keela sõiduka käruga 0,5 kuni 1 tn liiva või sõelmeid tuua. Kaablikaevisesse ca 0,2 m kaabli peale on vaja ka märkelinti.
Jutt selline, et homme läheb panemiseks. Aga kes projekti tellib, ehitusloa taotleb ja dokumendid vormistab, ?
Ahjaa, ära unusta Kuldset börsi ja selliseid kohti. On olemas selline kaabel kui AXPK 4G35+2,5Cu. Sellest lisandunud vasksoonest ei maksa ennast lasta heidutada.

[m2t88]

Ei hakka ikka homme midagi tegema.

Ehitusprojekt koostame ise ja esitame ehr-ile nagu ikka alla 60 ruuduse hoone puhul on teised nõuded.
Kaabli ostan essvikast või effexist. Keegi müüb fbs küll ARLC-PLUS 4G35+2,5Cu - 3,50eur/m aga ei julge osta võõralt ja ei tea mis seisus on kaabel.

[Küülaline]

Kaabli (elektri)projekti ei saa EHRi laadida ilma pädeva või kutsetunnistusega projekteerija allkirjata.

[SooSass]

Kõri arvelt hoiad kõigepealt tööaega kokku. Proovi see 150 m sinna sisse meelitada. Ja selle maksumus.

Kõri saab kaablile peale lihtsasti enne kaabli maha matmist, kui esiteks rullida kaabel võimalikult pikalt lahtiselt maapinnale sirgelt välja ja siis alustada ühest otsast kõri kaablile peale lükkamist, erinevatest kohtadest seda järjest jupphaaval edasi nihutades, piltlikult nagu ussile nahka peale ajades. Ehk siis mitte ei tirita kaablit kõri sisse, vaid lükatakse kõri kaablile peale. Kuna kõri on massilt kaablist kümneid kordi kergem ja tänu oma gorfreeritud vetruvale pikistruktuurile edasi-tagasi venivalt liikuv, siis on sedapidi oluliselt lihtsam ja kergem edasi liigutada. Seejärel kui kõri on kaablile peale aetud, lükatakse kaabel üheskoos kõriga kõrvalolevasse valmiskaevatud kaablikraavi. Niimoodi saab muidugi toimida ainult esmakordse paigaldusega. Hiljem maa all kaablit kõris välja vahetada ei pruugi muidugi enam õnnestuda.

Aga see jutt ei tähenda, et ma tingimata soovitaksin kogu kaablit kõrisse ajada üldse. Ei pigem mitte. Pehmes pinnases ja piisavalt sügaval pole mingit kõri vaja, küll aga on soovitatav kivises pinnases ja igasuguste objektide alt läbiminekulõikudes (teed, kraavid, teised kaablid ja torud - neis kohtades võiks olla just erkkollast või oranzi värvi kõri kasutatud). Samuti peaksid kõriga olema kaabli maa alla sukeldumise ja väljatuleku otsad meetri-paari ulatuses (seal toimub ka maapinna talvise külmumisega just suurim tirimine ja väänamine).

[A23]

Omal reaalne kogemus, aastaid tagasi olime ca 2 km õhuliini otsas. Kui praeahju sisse lülitasid, jäi valgustus ainult õrnalt hõõguma. Kõige grotesksemal juhul langes pinge 160V peale. Et valgustust natukenegi eredamaks saada, tuli pliidil mõned plaadid ka sisse lülitada (teiste faaside pealt). Ilma koormuseta olid kõik faasid 220+

Nüüd alajaam kohe üle tee. Naabrimees kasutas võimalust ja pookis sinna oma päikesepaneelid ka külge. Kiiruga pandi üles, jooksevad sinka-sonka nagu seasaba, piinlik vaadata . Nii kõveraid ridu pole kusagil mujal juhtunud nägema, enamasti ikka ilusti sirgelt joondatud.

[trebla]

Minagi olen siin soovitanud alati pigem jämedam kaabel panna ja eneselgi sai (esialgu) 16 (või 20 ?) A liitumise toiteks noritud 120 mm² kaabel.
Aga ma arendaks diskussiooni edasi teemal, et tulevikus on igas võimalikus ja võimatus kohas mingid paneelid ja vähemalt normaalse EA mahtuvusega (min. 100 kWh ?) akupank , mida aga saab täis tilgutada pika aja jooksul ka peenikese kaabli kaudu? Eriti kui võrk ampritasu uutesse kõrgustesse ajab? Siis pole enam ka jämedaid kaableid vaja?
No umbes nii, et kunagi juhtis miskit tehast või tootmisliini üks keskarvuti ja tohutud kaablipundid maksid poole kogu süsteemi hinnast - täna suhtleb iga jupp teisega ühe sidepaari või lausa õhu kaudu...?

Nüüd alajaam kohe üle tee. Naabrimees kasutas võimalust ja pookis sinna oma päikesepaneelid ka külge.

Õige lähenemine... kõigepealt tuleks ikka igal maatükil ära kasutada sellel leiduv ressurss....oma kurgipeenar, kartulivagu ja sealt saadav elekter ja kui sellest ei jätku, siis alles minna mujalt sisse vedama. Enne kui Uus-Meremaalt pärit lambakintsu poest ostma minna võiks esmalt ära konsumeerida oma murupügamiskarja suve jooksul toimud juurdekasvu...

[Kalvis]

Tehniliselt kui ehitad maja, maja 45 kraadi katusele projekteeridki lõunapoolse külje asemel kohe päikesepaneelid siis saad kõvasti säästu, kuna mitmed lisakulud jäävad ära. Liitumise võtadki 25 A (15 kW). Teed ilma akupangata, natuke lisad kodust tarbimisautomaatikat ja sellise projekti tasuvusajaks tuleb 8 aastat.
Olemasolevatel tasub jahtida renoveerimistoetust - kui löögile saad siis katuse uunedamishinnast saab 1/3 riigilt tagasi ja samamoodi tasuvusajaks 8 aastat. Probleeme on eelkõige paberite ajamisel, Elektrilevi kui KOV oskavad teinekord mõnusa kaika kodarasse visata kui loll oled.
Momendil pole akupanga projektid tasuvad.

[trebla]

Täna plaaniks 45 ° katuse pigem põhja-lõuna suunalise harjaga....

Mina nuputan täna pigem kuidas lisada kahepoolset vertikaalset paneeliaeda.
Sellel võiks muidugi olla võimalus pisut nurka muuta, aga ka 45 ° pealt ei taha lumi hästi ise maha langeda..

[Kalvis]

Miks? ahne oled? Kas 15 kW pole piisav? (keskmine maja katus oleks 15 kW kandis)
Üle 15 kW võib kergesti Elektrilevi selga lüüa liini uuenduse kulud.
Samas ükski ei tarbi 15 kW keskpäeval ära ja seega tuleb ülejääk börsil maha müüa.
Üle 15 kW tahab riik eraisikult saada ka tulumaksu.

[trebla]

Suvisel keskpäeval muidugi ei tarbi keegi ära.
Liitumine ise ei peagi olema üle 15 kW.
Mida rohkem ja mida erinevamates suundades on paneele, seda rohkem ja pikemalt toodavad need siis kui ilm on pilves , seda pikemalt tuled oma elektriga välja sügisel ja kevadel jne. Tavaline üledimensioneerimine - sama mis nagu 5-kohaline auto või lausa mitu autot 3-4 liikmelises peres...
Paneelide enese osakaal hinnas üha väheneb, nagu ise kirjutad, kasvavad igasugused muud kulud, mis võimsusest üldse ei sõltu...

Mul on maamajas 12,5 kW liitumise taga 20 kWp paneele - selle maja pidamine on aasta kokkuvõttes energia seisukohalt rahaliselt seni positiivne... kuid elektrihind muudkui langeb viimasel ajal..

[Kalvis]

Ei ole nii. Paneelid toodavad kõige rohkem Lõuna suunas. Seega kui tahad saada maksimaalset tootlikust siis tuleb paneelid lõuna suunale paigutada. Need muud suunad on nüüd elektritootmise kellaajast sõltumise eripära kuna teistel tundidel makstakse lausa 2 korda rohkem kui kell 12.00 keskpäeval. Siis võib toodangu vähenemisega leppida ja paigutada paneelid näiteks kell 16 suunale. Rahaliselt võib hoopis rohkem võita. Lihtne matemavtika - kaotad kogutoodangus 1/3 aga rahaliselt võidad 2x siis saad rahaliselt 1/3 rohkemgi pappi.
ajad ikka kapitali ebapaigutamise juttu. Kui üle dimensioneerid siis peab olema rohkem kui 15 kW jagu liitumist ja saad jälle kahju.
Nüüd jõuame teise oleksini. Kui oleksid tasuta salvestusseadmed siis tasuks hoopis kell 12 suund, ülejääk akudesse salvestada ja kallitel tundidel välja müüa või kõik ise ära tarbida. see oleks kõige kasulikum. aga oleks tähendabki seda, et tänaste salvestusseadnmete hind lööb selle ärimudeli upakile - see ei ole tasuv.
Kõige tasuvam onjätkuvalt 15 kW paigutada katusele - ise valid kas kell 12. või kell 16 suuna. Tarbimise rihid kell 12 ajale (boilerid jne...)
Kõik muud lahendused on täna majanduslikult kahjulikumad.