LED pirnide kiirelt läbipõlemine ja meetodid selle vastu

[juhtmepunt]

LED-e ei toideta pingega, vaid vooluga.

Mingi sajandi väide? Võimsuse seos: P=UI, kui U=0, siis P=0.

Vanasti oli ikka nii, et tarbijale anti pinge (millel oli isegi ilus nimi: Elektromotoorjõud) ja siis tekkis vool. Nüüd on uued ajad, uued kombed.
https://lednique.com/current-voltage-re ... iv-curves/

Klassikalise LEDi vahetu toiteallikas on vooluallikas või selle lähendus, mitte pingeallikas. Vaata elektrotehnika ABC-d, mis on vooluallikas ja mis on pingeallikas. See, et aku või Narva pinget teeb, ei puhu hetkel pilli. Vanakooli takisti LEDi ees üritas seda voolu püsivana hoidmise tööd teha niihästi kui sai. Kuna niiväga hästi hakkama ei saanud, olles odav, aga samas vähetõhus, siis tänapäeval on vähegi võimsama ja/või kallima LEDi ees voolu püsivana hoidev pooljuhtlülitus ehk siis vooluallikas ja seetõttu kutsutaksegi LEDi toitmist vooluga toitmiseks. Seda voolu kontrolli all hoidmist võib nimetada teisti ka tüürimiseks. Tüürida aga tuleb, sest "Narva pinge", auto pardasüsteemi pinge vms muutumise ja/või LED-i siirde temperatuuri muutumise tõttu läheb tüürimeheta LED varakult looja karja.

[kunn24]

Pigem siis ikka voolustabilisaator või Kirchoffi mõttes voolugeneraator. Anna ta IU- krakteristik, siis vaatame, mida sa tema all reaalselt mõtled. Võimalik, et on mõistetega jama (a la ELV-l on pidevalt voolukatkestused).
Vooluallikas galavaanilise elemendi mõttes on suht konstantse pingega ehk ka seal on mõiste keeratud pea peale, kuid sellest ei maksa ennast lasta eksitada.
Sorteeri siist välja sinu mõistes vooluallikad: https://www.oomipood.ee/category/ac_ja_dc_toiteplokid
Argument:"vaata elektrotehnika ABC-d" on nii loll, et anna kannatust. Viita ise, kui tahad diskussiooni pidada.

[juhtmepunt]

Pigem siis ikka voolustabilisaator või Kirchoffi mõttes voolugeneraator. Anna ta IU- krakteristik, siis vaatame, mida sa tema all reaalselt mõtled. Võimalik, et on mõistetega jama (a la ELV-l on pidevalt voolukatkestused).
Vooluallikas galavaanilise elemendi mõttes on suht konstantse pingega ehk ka seal on mõiste keeratud pea peale.

Argument:"vaatata elektrotehnika ABC-d" on nii loll, et anna kannatust. Viita ise, kui tahad diskussiooni pidada.

Pingeallikas ja vooluallikas: https://www.allaboutcircuits.com/video- ... t-sources/
Voolustabilisaator kui mõiste on iseenesest õige, aga pole elektroonikainimeste seas eriti kasutuses.

[kunn24]

Siis on jutt Kirchoffi mõttes voolugeneraatorist. Ennist juhtisin tähelepanu, et galvaaniline element kui EMJ-allikas on paljude mõistes vooluallikaks.
Wiki nimetab voolugeneraatorit püsivvooluallikaks. https://et.wikipedia.org/wiki/Vooluallikas
Kuid küsisin nende plokkide IU-karakteristikut. Ma võin mürki võtta, et nüüd hakkab tulema uut huvitavat (kui üldse),:).

[juhtmepunt]

Siis on jutt Kirchoffi mõttes voolugeneraatorist. Ennist juhtisin tähelepanu, et galvaaniline element kui EMJ-allikas on paljude mõistes vooluallikaks.
Wiki nimetab voolugeneraatorit püsivvooluallikaks. https://et.wikipedia.org/wiki/Vooluallikas
Kuid küsisin nende plokkide IU-karakteristikut. Ma võin mürki võtta, et nüüd hakkab tulema uut huvitavat, .

Aga palun:
https://electricalbaba.com/ideal-practi ... explained/

[kunn24]

Siis voolustabilisaator? Kui ja, palun selekteeri Tevalo plokkide hulgast selliseid.

Mul on akulaadijal 2 piirväärtust: vool ja pinge. Kumb enne täitub, seda järgitakse. Kas nimetan teda voolu- või pingeallikaks?

Voolustabilisaator kui mõiste on iseenesest õige, aga pole elektroonikainimeste seas eriti kasutuses.

Ma panin neid vanasti kokku mitmeid, kui oli vaja ja nimetasin ilusti voolustabilisaatoriks. Kõige lihtsam voolustabikas oli väljatranss, mis ühendatud kokku 2-klemmiks.

[juhtmepunt]

Mul on akulaadijal 2 piirväärtust: vool ja pinge. Kumb enne täitub, seda järgitakse. Kas nimetan teda voolu- või pingeallikaks?

Enamus laboritoiteplokke on täpselt sama funktsionaalsusega. Kas Sa norid või tahad teada, kuidas oma akulaadijat edaspidi kutsuda?

[kunn24]

Aga kuidas ma siis nimetan oma akulaadijat? Kas: vooluallikas, pingeallikas või akulaadija? Veel midagi?

Osad labori plokid (mul ka olemas) annab voolu piirväärtuse ületamisel "saba" ehk rakendub ülekoormuskaitse, akulaadija nii ei tee. Siin on suur vahe. Tavaliselt on labori-toiteplokid ikka stabiilse pinge allikad.
Aga nüüd soovin Tevalo plokkide hulgast näha su "vooluallikaid". Nagu enneist viitasin, terve parv keemikuid nimetab galvaanilist elementi ka vooluallikaks.
Siin on juba teoorias mindud vägagi huvitavaks: https://www.taskutark.ee/vooluallikad-v ... otoorjoud/
Mis puutub norimist, siis peeglike- peeglike seina peal.

Tuletan meelde, et jutt läks lahti sm juhtmepundi üliandekast väitest: "LED-e ei toideta pingega, vaid vooluga."
Teen kokkuvõtte: LED-e võib vahel olla vajalik toita nii, et vool oleks stabiilne või kui LED-i arvu ketis ei teata, siis on vaja ajuvaba käimalaskmise huvides sellise omadusega toiteplokki. Kuid see on lõigatavate- jätkatavate kettide tarvis ja ka teatud piires ja juhul, kui seal on n järjestikust LED-i. Kuid pinge on plokil väljundis ikka ja varieerub sel puhul vajalikus vahemikus.
Aga kui jätkuvat aetakase naljakat juttu, et toiteplokil puudub väljundis pinge või muud häma, siis ...
Pinge on põhjus, vool on tagajärg.
Olgu, aitab.

[juhtmepunt]

Osad labori plokid (mul ka olemas) annab voolu piirväärtuse ületamisel "saba" ehk rakendub ülekoormuskaitse, akulaadija nii ei tee. Siin on suur vahe.
Aga nüüd soovin Tevalo plokkide hulgast näha su "vooluallikaid". Nagu enneist viitasin, terve parv keemikuid nimetab galvaanilist elementi ka vooluallikaks.
Siin on juba teoorias mindud vägagi huvitavaks: https://www.taskutark.ee/vooluallikad-v ... otoorjoud/
Mis puutub norimist, siis peeglike- peeglike seina peal.

Kunn24, Sa lendad teemas üleolevalt peale ("Mingi sajandi väide? ") ja mina pean peeglisse vaatama!? Sinu poolt lendavad nõudlikud käsud, tee seda, näita toda. Kas Sa tahad teada, teadmisi jagada või lihtsalt kraagelda, mõtle mis on Su agenda siin foorumis.

Ok, ma aitan veel ühes asjas. Kui Sul LED-i toitmiseks püsivooluallikat, voolustabilisaatorit, voolugeneraatorit või kuidas sa iganes sa seda nimetad vaja on, siis võid seda osta nt siit:
https://ledekspert.eu/en/shop/power-sup ... 1-4w-ip66/

Siinse foorumi konnatiigist on juba varem juttu olnud. Ka väikese Eesti sees on isegi ühe ülikooli eri teaduskondade vahel samale sisulisele mõistele erinev sõna kasutuses. Ammugi siis terminite erisused Tallinna ja Tartu koolkondade vahel. Selles hoolimata ei lenda Tartu Tallinnale kõrri ega vastupidi, kui mõlemad saavad aru millest sisuliselt jutt käib. Kui aru ei saa siis täpsustatakse viisakalt, mitte ei nõuta ühe kasutusviisi ülimuslikkust.

[kunn24]

Asjalik jutt siis järgmine (ülejäänud on möla, millist mulle ette heidad- saamoodi võiks seda sulle peegeldada) ja asi ka sul lõpuks selge:

Kui Sul LED-i toitmiseks püsivooluallikat, voolustabilisaatorit, voolugeneraatorit või kuidas sa iganes sa seda nimetad vaja on, siis võid seda osta nt siit:
https://ledekspert.eu/en/shop/power-sup ... 1-4w-ip66/

Juhin tähelepanu, et see on erilahenduse toiteplokk just selliste juhtude jaoks, mida eespool kirjeldasin. Kui on kindel arv LED-e ja projekt on selge ehk tehakse valmis toode koos toiteplokiga, siis LEDi driver võib olla erinevate omadustega, ka stabiilse pingega.
Ka saab LED-ide jaoks võrgust toitmisel teha lahenduse, mida varem kirjeldasin: takisti, konde ja sildalaldi, mille alalisvoolu osas on LED-ide kett. Sobib kinnisesse valgustisse. Olen teinud korduvalt, kui on mingi erivalgusti, milles Hiina p..ekukkunud toiteplokk, mis maha kärsanud ja pole viitsinud sinna järgmist käkki otsida.

[juhtmepunt]

Tavaliselt on labori-toiteplokid ikka stabiilse pinge allikad.

Aeg on vahepeal kõvasti seitsmepenikoormasaabastega edasi läinud. Praegune "tavaliselt" on isegi kodukasutaja tasemel "labori"toiteplokid pinge- või vooluallikana kasutatavad. Kasvõi Oomipoe odavkraam: https://www.oomipood.ee/category/labori_toiteplokid
Professionaalses kasutuses ei ole mul olnud rohkem kui 20 aastat ühtegi vooluallikaks seadmisvõimaluseta laboritoiteplokki sh ka õppelaborid oma arvukate toiteplokkidega.

[kunn24]

Eks iga asi on tehtud vastava vajaduse ja nõudmise jaoks.
Ma soovitan jätkuvalt kasutada sellisel puhul Põhja-Eesti kirjapilti: stabiilse pinge- või voolu allikas või siis voolu piirava funktsiooniga toiteallikas/ toiteplokk. On jama vähem.

[Scott]

Juhin tähelepanu, et see on erilahenduse toiteplokk just selliste juhtude jaoks, mida eespool kirjeldasin. Kui on kindel arv LED-e ja projekt on selge ehk tehakse valmis toode koos toiteplokiga, siis LEDi driver võib olla erinevate omadustega, ka stabiilse pingega.

Viidatud plokk on just, vastupidi, mõeldud toitma LED-valgustit, mille LED-elementide arv on 1 - 3, kuid need vajavad konstantset 350 mA voolu. Selline on üldjuhul 1 W power-LED. Kui panna 4 jadasse, siis on vool madalam kui 350 mA (umbes 270 mA), sest toiteploki maksimaalne väljundpinge 12 V ei rahulda enam jada vajatavat pinget, mis on umbes 13,6 V. Suurema arvu LEDidega jada jaoks valime järgmise ploki https://ledekspert.eu/en/shop/power-sup ... 2-6w-ip66/ ja nii edasi https://ledekspert.eu/en/product-catego ... /350ma-en/

Nendel plokkidel on kindlasti olemas väljundi lühisekaitse, mispuhul lühise või liigsuure voolunõudmise puhul toiteplokk end üldse välja lülitab, kuid sama asja saab kõige lihtsamalt teha LM317 kolmjala ja ühe takistiga. Skeem ühendatakse kaksklemmina ahelas jadasse ning takisti valikuga saab seada sobiva konstantse voolu, mida hoitakse lühisest (ehk 0-oomisest koormusest) kuni pingeväärtuseni, millest alates vool hakkab langema, kuna ahela takistus muutub liiga kõrgeks. Võimsus jaguneb koormuse ja regulaatori vahel, koormuse lühisel eraldub selle konstantse vooluga ettemääratud võimsus soojusena regulaatoril.

[juhtmepunt]

Juhin tähelepanu, et see on erilahenduse toiteplokk just selliste juhtude jaoks, mida eespool kirjeldasin. Kui on kindel arv LED-e ja projekt on selge ehk tehakse valmis toode koos toiteplokiga, siis LEDi driver võib olla erinevate omadustega, ka stabiilse pingega.

Viidatud plokk on just, vastupidi, mõeldud toitma LED-valgustit, mille LED-elementide arv on 1 - 3, kuid need vajavad konstantset 350 mA voolu. Selline on üldjuhul 1 W power-LED. Kui panna 4 jadasse, siis on vool madalam kui 350 mA (umbes 270 mA), sest toiteploki maksimaalne väljundpinge 12 V ei rahulda enam jada vajatavat pinget, mis on umbes 13,6 V. Suurema arvu LEDidega jada jaoks valime järgmise ploki https://ledekspert.eu/en/shop/power-sup ... 2-6w-ip66/ ja nii edasi https://ledekspert.eu/en/product-catego ... /350ma-en/

Nendel plokkidel on kindlasti olemas väljundi lühisekaitse, mispuhul lühise või liigsuure voolunõudmise puhul toiteplokk end üldse välja lülitab, kuid sama asja saab kõige lihtsamalt teha LM317 kolmjala ja ühe takistiga. Skeem ühendatakse kaksklemmina ahelas jadasse ning takisti valikuga saab seada sobiva konstantse voolu, mida hoitakse lühisest (ehk 0-oomisest koormusest) kuni pingeväärtuseni, millest alates vool hakkab langema, kuna ahela takistus muutub liiga kõrgeks. Eralduv võimsus jaguneb koormuse ja regulaatori vahel, koormuse lühisel eraldub kõik soojusena regulaatoril.

Täpselt nii ongi. Valik (püsi)vooluallikaid Oomipoest:
https://www.oomipood.ee/category/power_ ... d_lighting
Niipalju, et selle LM317-ga on tänapäeva hõlpsasti kättesaadavate ja suure kasuteguriga impulsstoitelahenduste juures vähe pointi mässata. Kõiksee eralduva soojuse hajutamiseks radikate orgunn jääb vähemalt minul 15-20 aasta tagusesse aega hobilahenduste juures.

[juhtmepunt]

Aga kui jätkuvat aetakase naljakat juttu, et toiteplokil puudub väljundis pinge või muud häma, siis ...
Pinge on põhjus, vool on tagajärg.

Kus ma ütlen, et toiteplokil puudub väljundis pinge?
Mis on muu häma?

[kunn24]

Siis on tore, et pole öelnud.
Küsimus Taibudele, milliseid LED-e te 350 või 700 mA-ga toidate? Andke kataloogist konkreetsed mudelid, mida ka reaalselt kasutate.
Kas näiteks 12 V lõigatavate LED-ide ketile pistate sõltumata sektsioonide arvust 350 või 700 mA peale ja toidate konstantse vooluga? 1 sektsioon valgeid LED-e 3 tk jadas.

[juhtmepunt]

Siis on tore, et pole öelnud.
Küsimus Taibudele, milliseid LED-e te 350 mA-ga toidate?
Kas näiteks 12 V lõigatavate LED-ide ketile pistate sõltumata sektsioonide arvust 350mA peale ja toidate konstantse vooluga? 1 sektsioon valgeid LED-e 3 tk jadas.

Kuna küsija suunab küsimuse Taibudele siis võib ju eeldada, et vastust soovitakse Mitte-Nii-Väga-Taibudele
Keegi ei pista lõigatavatele 12V LED ribadele 350mA peale. Miks peaks? Kas Sa Kunn24 tahad teada või jälle "tahad teada"?

Ok, vastan tavalisele asjast huvitatule, keda ei huvita kukepoks vaid teadmised tehnikast. Nende ribas oleva 3 LEDiga on jadas takisti, mis sunnib toiteahelat LED-i vaates käituma kui vaese mehe vooluallikas (püüab voolu piirata). Takisti on voolustabilisaatori hädapärane, aga odav lähendus. Kallimates LED-ribades asendab sedasama takistit juba pisikene kahejalaline elektoonikalülitus, mis hoiab selle 3 jadas LEDi voolu stabiilsena teatud toitepinge kõikumise juures (sh ka pingelang piki pikka LED riba). Veelgi enam, püsivoolujublakas kaitseb LED-i voolu kasvamise eest LED-i kristalli sisselülitamisel järgneva temperatuuri tõusu ja/või halva termoülekande tõttu. Selle viimase protsessi ingliskeelne nimetus on thermal runaway, ma ei tea head eestikeelset vastet sellele. Mida võimsamad on LED riba LEDid, seda suurem on thermal runaway probleem ja just seetõttu on kallimates LED-ribades takisti asemel voolu püsivana hoidev jublakas iga 3-se LED jada ees. Näeb välja kui takisti aga ei ole seda. Mida võimsam (suurema voolutarbega) on LED-riba, seda rohkem on tollest voolustabilisaatorist tolku ka hoidmaks piki pikka LED-riba kõikide LED-ide heledust ühtlasena.

350mA (teine levinum number on 700mA) vooluallika (constant current driver) taha käivad standardsed 350mA valgusallikad. Nt Elfa valikust valmistootena, pooltoode-LEDina, millest valmistatakse eelpool viidatud valgustimooduleid.

[kunn24]

Tore jutt, kuid ribade puhul, kui voolustabilisaatoriga kõvatamise ilukõne välja jätta, on vältimatu konstantse pingega toitmine, tavaliselt kas 12 või 24 V. Vastasel korral ei saaks ribasid tükeldada või "kasvatada". Sinna võib ka pakkuda välja 12 V pingega kas 350 või 700 mA plokke, kuid nad ei hakka tööle voolu piiraval režiimil. See, et riba 3 LED-i ees on voolu (veidi) piirav takisti, ei muuda kehtivaks su kategoorilist juttu, et LED-e toidetakse vaid vooluga. Voolustabilisaatorid on hoopis teine teema. Toita saab pinge ja voolu koosmõjuga ehk P=UI. MOTT.

[juhtmepunt]

Tore jutt, kuid ribade puhul, kui voolustabilisaatoriga kõvatamise ilukõne välja jätta, on vältimatu konstantse pingega toitmine, tavaliselt kas 12 või 24 V. Vastasel korral ei saaks ribasid tükeldada või "kasvatada". Sinna võib ka pakkuda välja 12 V pingega kas 350 või 700 mA plokke, kuid nad ei hakka tööle voolu piiraval režiimil.

Kus ma olen öelnud, et LED-riba ei peaks vastavalt 12V või 24V püsipingega toitma, kui riba selliselt toitmiseks mõeldud on?
Minu eelmise postituse tekst kirjeldab seda, mis (voolustabilisaatori) rollis on LED-ribal paiknevad takistid või püsivooluhoidikud.
Kirjutasin loodetavasti piisvalt selgelt eri asjadest eri lõikudes, et ka tehnikakaugemad lugejad aru saaks, mis klots kuhu käib.

See, et sa püüad järjekindlalt ette sööta kooslust 350mA püsivooluallikas ja LED riba, on juba Su oma peas toimuv idee-fiks. Neil asjadel ei ole mingit seost ja juba eelmises postituses tekitas see vägivaldne seos hämmeldust. Et kas trollimine või ....

[kunn24]

Mina ei söötnud mingit 350 mA kooslust ette, loe hoolega, kes selle jutuga välja tuli. Aga nüüd aitab küll, mõtete korrastamiseks on vahel vaja aega (mõnikord pannakse selleks koguni spetsiaalsesse "ravi"asutusse), võta pits ja rahune maha. Poleemika sai alguse su väitest, mis eespool kirjas ja mis on väär kas või juba selle tõttu, et on kategooriline (välistab muud võimalused).

[juhtmepunt]

Kas näiteks 12 V lõigatavate LED-ide ketile pistate sõltumata sektsioonide arvust 350 või 700 mA peale ja toidate konstantse vooluga? 1 sektsioon valgeid LED-e 3 tk jadas.

Kunn24, kes pani mitte kokku käivad asjad ühte punti!?

[juhtmepunt]

Poleemika sai alguse su väitest, mis eespool kirjas ja mis on väär kas või juba selle tõttu, et on kategooriline (välistab muud võimalused).

Selgitan pigem tehnikahuvilistele, hästi rahulikult ja aeglaselt (Kunn24 tõmbab nüüd kopsud sügavalt õhku täis).

• Vooluga toitmine tähendab seda, et vool on argument (ette antud suurus) ja pinge on funktsioon ehk väljakujunev tagajärg.

• Pingega toitmine tähendab seda, et pinge on argument (ette antud suurus) ja vool on funktsioon ehk väljakujunev tagajärg.

Spetsiaalselt igast asendist Oomi seadusele ja P=UxI spetsialiseerunud Kunn24 jaoks, et lineaarkoormuse (nt küttekeha) korral neil kahel funktsioneerimise poolest vaadatuna vahet pole.

Vooluga toitmine (voolu soovitud konstantväärtuse juures hoidmine = vooluallikas) on LEDi-de toitmise puhul reaalkasutuses ainuvõimalik lahendus. Lihttakisti LEDi jadaahelas teeb LEDi vaates "natuke nagu vooluallika moodi" asja ja vähegi võimsamate LEDide puhul läheb tema voolu ohjes hoidmise toime nigelaks, samas soojuskaod ebamõistlikult suureks. Just seetõttu ongi LEDi vaates teda otseselt toitev ahel tänapäeval reeglina (püsi)vooluallikas. See (püsi)vooluallikas on realiseeritud:

• pisikese oma takistust muutva jublakana (kallima otsa LEd-ribades jadas iga 3 LEDi ees)

• eraldiseisva impulsstoiteseadme baasil klotsina (varasemalt näiteks toodud 350mA püsivooluallikas)

• vähegi võimsamasse valgusallikasse juba sisseehitatud vooluallikana.

[kunn24]

Vooluga toitmine tähendab seda, et vool on argument ja pinge on funktsioon ehk väljakujunev tagajärg.
Pingega toitmine tähendab seda, et pinge on argument ja vool on funktsioon ehk väljakujunev tagajärg.

Et siis teed ringi Ohmi seadust? https://et.wikipedia.org/wiki/Ohmi_seadus
Kui sellega hakkama saad, oled kõva poiss tõesti. Ma saan aru küll, mida sa öelda tahad, kuid sõnastus on selline T25 tasemel, et anna kannatust. Ehk sul tundub olema mingi haritus, kuid akadeemilist põhja ma all ei näe, sry.

Mõlemad toiteskeemid on loomulikult nii pinge kui ka vooluga toitmised (võimsus on jätkuvalt P=UI), erisuseks on, mida stabiliseeritakse. Palun väldi rumalaid sõnastusi ja oponendi lollitamist.

Oma 350 mA toiteallika tsitaati ka ikka üles ei leidnud?

Kuna andekus on põhimõtteline, siis ma teen musta töö su eest ära ja esitan sellise toiteploki väljundkarakteristiku, mis täidab korraga mõlemat su tingimust. Kuid ka siin ei vahetu argument.

Spetsiaalselt igast asendist Oomi seadusele ja P=UxI spetsialiseerunud Kunn24 jaoks, et lineaarkoormuse (nt küttekeha) korral neil kahel funktsioneerimise poolest vaadatuna vahet pole.

Pole vahet ka tarbija ebalineaarse tunnjusjoone puhul, ma seda joonist praegu tööpunktidega täiendada ei viitsi, kuid sa võid tööpunkti seada nii horisontaal- kui ka vertikaalosale. Kuidas soov. LED-ide kett läheb reeglina vertikaalsele (U=const).

[juhtmepunt]

Et siis teed ringi Ohmi seadust? https://et.wikipedia.org/wiki/Ohmi_seadus
Kui sellega hakkama saad, oled kõva poiss tõesti. Ma saan aru küll, mida sa öelda tahad, kuid sõnastus on selline T25 tasemel, et anna kannatust. Ehk sul tundub olema mingi haritus, kuid akadeemilist põhja ma all ei näe, sry.

Kasutades Sinu enda kõneviisi, vaht, palju vahtu. Omistad meelevaldselt asju teistele ja argumenteerimine on samas 0.

Mõlemad toiteskeemid on loomulikult pingega toitmised, erisuseks on, mida stabiliseeritakse. Palun väldi rumalaid sõnastusi ja oponendi lollitamist.

See, et pinge tuleb Narvast ja seda pinget saadakse põlevkivi põletamisest (võiks ju ka hoopis põlevkivist rääkida Sinu lähenemisest kasutades) ei puhu pilli. LEDi vaates on vahetult tema ees püsivooluallikas igas vähegi normaalses (võimsamat LEDi toitvas kindlasti) skeemilahenduses. Takisti poolkõvas skeemilahenduses. Võib ka öelda, et LED on (püsi)vooluallika külge ühendatud. Jah, veidi kaugemal on pingeallikas, veel kaugemal on Narva ja kusagil maa sees on põlevkivi. So what, LEDi ees või LEDi poolt vaadatuna on vahetult ikkagi vaid püsivooluallikas.

Oma 350 mA toiteallika tsitaati ka ikka üles ei leidnud?

Mida pole seda pole. Sina toppisid minu (Sinupoolse küsimise peale muide) viidatud 350mA püsivooluallika hilisemas postituses kokku ühendamiseks LED-ribandusega, mis on jaburus kuubis. Sinu peas liikunud uitmõtete minu suhu panek ei õnnestu paraku, vaata omaenese postituse väljavõtet eespool.

Kuna andekus on põhimõtteline, siis ma teen musta töö su eest ära ja esitan sellise toiteploki väljundkarakteristiku, mis täidab korraga mõlemat su tingimust. Kuid ka siin ei vahetu argument.
Voolustabilisaator.PNG

Täiesti normaalse universaalse laboritoiteploki karakterstik. Väga tavaline asi. Antud toiteploki puhul võib telgesid panna nii või naa, sõltuvalt mis on primaarargumendiks valitud. Mõlemad telgede asetused on korrektsed.

Vaid (püsi)vooluallikat kasutades (nt 350mA) on argument ehk etteantud (soovitud) vool x-teljel ja LED-il väljakujunev pinge (resultaat) Y-teljel. Loodetavasti on sõnad argument (põhjus, etteandesuurus) ja funktsioon (tagajärg, tulemus) ja nende paiknemine klassikalisel teljestikul üheselt mõistetavad.
Milliseks kujuneb graafiku Y-teljel üles-alla liikuv pingeväärtuse asukoht on LED-i puhul eelkõige sõltuv siirde temperatuurist, juhul kui voolu väärtust ei muudeta.

[kunn24]

Mida pole seda pole. Sina toppisid minu (Sinupoolse küsimise peale muide) viidatud 350mA püsivooluallika hilisemas postituses kokku ühendamiseks LED-ribandusega, mis on jaburus kuubis. Sinu peas liikunud uitmõtete minu suhu panek ei õnnestu paraku, vaata omaenese postituse väljavõtet eespool.

350 mA peale piiratud 12 V toiteka kasutamine lõigutava LEDiriba ees pole midagi valesti (eeldusel, et see ei vaja üle 350 mA). Aga mulle aitab küll, ma saan (nüüd juba ) aru, mida tahad öelda, kuid su sõnastused ja kategoorilised väited ei kõlba.