LED pirnide kiirelt läbipõlemine ja meetodid selle vastu

[SooSass]

Võib-olla on kasulik teada...

Üldlevinud LED pirnid (need mis välimuselt imiteerivad vanu klassikalisi hõõgniidiga pirne, tavaliselt soklitega E27 või E14) ja nendest eelkõige sellised mis sisaldavad alumiiniumkettale paigutatud ca 10...12 LED'i, on teada tuntud oma väga viletsa töökindlusega. Pole eriti vahet millise tootja omad, kuigi võib leiduda ka asisemaid (täpsemalt ei tea öelda). Kuigi tootjad reklaamivad neid 15 000 või 30 000 töötunniga (mis peaks tagama mitu aastat pidevat töötamist), läheb enamus neist õhtale mõne kuuga, või lausa mõne nädalaga, mõni ka praktiliselt koheselt. Siiski mõni on isegi ka pikalt tööle jäänud (anomaalia?).

Ärasuremise peamine põhjus on KUUMUS selle pirni sees, LED'ide ülekuumenemine. Nende odavate pirnide juures on Hiina masstootjad justkui tahtlikult teinud kõik, et see surm võimalikult vara juhtuks:
1. Nende igas LED'is (füüsilises kristallis) on kõrvuti tüüpiliselt 3 siiret (ehk siis sisuliselt 3 LED'i ühes) mis on omavahel jadaühenduses.
2. Kõik need sellised kolmikud (kokku tavaliselt 10...12 tk) on omakorda ühes järjestikku voolujadas (ehk siis kokku ca 36 järjestikku LED'i). Kui siis 1/36-st läbi põleb, ongi pirn kutu.
3. LED'id on joodetud alumiiniumist pisikesele kettale, mille pindala on kogu sellest jadast eralduva kuumuse jahutamiseks väga ebapiisav.
4. See alumiiniumketas pole isegi soojusjuhtivalt ühendatud pirni tagaosa (kus sisaldub toiteplokike) alumiiniumist koonustopsikuga, neid ühendab miski kokkukleepimise otstarbeline silikoon, mis ei paista küll termopasta moodi.
5. Õhutusavad puuduvad täielikult, nii eespoolne mattplastist valguse hajutamise kuppel kui ka tagaosa koonus koos sokliga on täiesti hermeetilised.
6. Toiteplokike (konstantse voolu allikas) on häälestatud pumpama sellele LED'ide jadale mitu korda suuremat voolu kui vaja, ilmselt selleks et müügipromo eesmärgil saada nii suur valgustugevus kui veel võimalik, ilma LED'e veel esialgu koheselt läbi põletamata.
7. Toiteplokike ise on nii äranuditud primitiivse skeemiga kui veel vähegi võimalik. Igasuguste pinge või voolu kõikumiste vastu pole mingeid kaitseid ega stabilisaatoreid.
8. Toiteploki ühendus LED'ide alumiiniumkettaga (vooluribadega trükiplaadiga selle peal) on tehtud hiina tädi poolt käsitsi jootmisega, korduvalt on see osutunud külmjooteks või siis pirnisisese kuumuse mõjul irdunuks, nii et kontakt katkeb mikroskoopilises mastaabis. Saab edukalt ära parandada suvalise jootekolviga.

Küll aga saab lihtsate meetoditega selliste pirnide eluiga ka pikendada (iseküsimus muidugi kas ära tasub, aga mõni neist lihtsamatest operatsioonidest ehk siiski):
1. Puuri pirni sabaosasse (enne sokliosa) ettevaatlikult mõned peened (näiteks 3mm) avad. Muidugi mitte õues või pesuruumis kasutatavatel pirnidel.
2. Eemalda pirni esiosa hajutuskuppel, nii et õhk pääseb LED'ide plaadile otse ligi. Lisaks suureneb märgatavalt ka kasulik valgustugevus, kuigi külgsuundades samas väheneb.
3. Muuda toiteplokil kontrolleri kiibi juures oleva kahe takisti mõneoomilised väärtused suuremaks, mis vähendab LED'ide jadale antava voolu tugevust 2...3 korda. Valgustugevus väheneb samas kõigest 5...10% võrra, kuid pirni töötemperatuur langeb sellega alla tohutult ja LED'ide iseenda läbiküpsetamise võimalus on peaaegu ellimineeritud. Paraku on seda toiteplokikest raske avada ilma kogu pirni korralikult ära lõhkumata ja nende takistite (SMD) väljavahetamine vajab ka elektrooniku jootekolbi. Ilmselt ei tasu see vaev ära.
4. Kui on 1...2 LED'i pirnil juba läbi põlenud, siis ikkagi eemalda esikuppel ja lihtsalt silda pealejoodetud tina-tilgaga need LED'id (kahe kõrvutise vooluraja servad, need pealekantud isoleervärvist eelnevalt puhtaks kraapides). Valgustugevus küll väheneb, kuna LED'e jääb siis vähem, aga voolutugevus ei tohiks sellega veel liiga tugevaks muutuda, sest toiteplokk on ju CCD. Ülejäänu kõik töötab vapralt edasi veel.

[kunn24]

Takistite asemel võiks proovida kondega, tavaliselt 0,1 kuni 0,5 mikroF peaks olema ok, ei eraldu soojust.
XC vastavalt 31,8 ja 6,4 kOhm (50 Hz-i juures).

[Urmas]

Võib-olla on kasulik teada...

Üldlevinud LED pirnid (need mis välimuselt imiteerivad vanu klassikalisi hõõgniidiga pirne, tavaliselt soklitega E27 või E14) ja nendest eelkõige sellised mis sisaldavad alumiiniumkettale paigutatud ca 10...12 LED'i, on teada tuntud oma väga viletsa töökindlusega.

Möh? Mis väited need nüüd on? 10-15 aastat tagasi kui meil kodus hakkas halogeenide vahetus leedide vastu, siis esialgu ostsime kohalikust poest. Osad pidasid vastu, osad mitte. Direktor hakkas sorima iibeis müüdavat. 3-4x odavamad. Tellisime siis iibeist esialgu mingi 20 tükki. Jah, sellest portsust läksid läbi ehk 15%, kuid arvestades iibeist tellitute ja meite kaubanduses müüdavate hindasid, siis olime rahaliselt võidus. Ärge hakake rääkima garantiist, et oleks oleks võinud osta mõnest asjalikust firmast firma toodet. Meie kodukohast asub asjalik firma min 65km kaugusel ja selleks, et tol ajal minna vahetama garantiikorras vahetama 6€ leedi, oleks pidanud tegema kulutusi 15€ eest(edasi-tagasi sõit korralikku firmasse). Me siiski oskame raha lugeda!Meie jaoks oli odavam arvestada praagi %-ga. Mingi aeg hiljem sai tellitud natuke suurema vattide arvuga leede, kuid kahjuks ilma tagavarata. Oli vaja ühte, läksin kohalikku elektripoodi, ostsin ära samade andmetega ja mis välja tuli. Kohalik pood müüs täpselt sama leedi, mille olime paar aastat tagasi iibeist tellinud, kui 3x kallima hinnaga. Asi selles, et meil oli alles iibeist ostetud leedi pakend ja võrdlesin seda kohalikust poest ostetuga. No ei ole meile direktoriga antud neid alturismi geene, et toetada kohalikke EDASIMÜÜJAID, mitte TOOTJAID. Tehke vahet vahet nendel karjutud sõnadel.
Täpselt sama kogemus on koduse direktori tungival "soovil" just hiljuti mingist meie e-poest ostetud, osadesse köögikappidesse paigaldatud ukse avamisel kohtvalgustitega. Ühe hinnaks tuli 2.50€. Kuna riiulite kohtvalgustusi jäi puudu(12 tükki, arvestasime õnneks veidi valesti), siis direktor hakkas Temust vaatama ja tellis TÄPSELT samasid kohtvalgutusi 2 komplekti(a`10 tükki pakis) 17€ eest. Sama asja eest vahe on praktiliselt 3x-ne. Kui lollid me peaksime olema, et osta sama asja meite müüjate käest 3x kallima hinna eest. Me oskame kokkuhoitud raha midagi targemat osta. Ainus kulutus oli kohaliku Maxima juures asuvasse pakiautomaati minek ja selle saime ühildada poes käimisega.
PS. Kasutaja SooSass, mu kommetaar ei ole sinu soovituste maha tegemiseks ja arvan, et paljud võivadki tegeleda asendustegevuse korras sinu poolt soovitatuga. Olen mõningate asjade taaskasutuse/parandamise asjus sinu kirjutatud kommentaariga samal lainel.
Ahjaa, veel, kasuataja SooSass, kui sa veel ei tea, siis võta teadmiseks, et Jumal lõi maailma, kuid kõik ülejäänu on tehtud Hiinas(vähemalt tänapäeval).
Ahjaa, veel, vestlesin just ülelaua oma direktoriga mu viimase kommetaari teemal ja kuna tema on koduse büdžeti arvestaja, siis ütles, et peale halogeenide vahetamist leedide vastu, oli elektriarvelt kokkuhoid olnud rahalises mõttes väga minimaalne.

[dumbuser]

Mõtle nüüd tibake. Keskmise kliendi ainuke parameeter on hind. Ja sellega ongi kõik öeldud. MIngi valgustugevus, CRI, UGR, efektiivsus, suunadiagrammid, temperatuurivahemikud jne asjad ei koti absoluutselt. Üldiselt neid ka ei teata. Kuskil 10% tegelasi teeb vahet värvitooni ja heleduse ühikutel. Reaalses elus on olemas efektiivsusega 70lm/w kuni 260 lm/w asjad. Aga kuna keskmine klient ostab oma asjad kuskilt saiapoest või mingist "mati ja kalle segakaubad kõigile" tüüpi putkast siis seal ei olegi midagi asjalikumat, sest see jääb sinna riiulile lihtsalt seisma. Lisaks on terve kari disanereid kes võiks juba kooli sisseastumisel kas just maha lasta aga vähemalt kolmeks aastaks füüsikatundi saata. Need suudavad tekitada niivõrd palju debiilseid lahendusi, et meres pole vett ka nii palju. Siiski on osalt ka põhjuseks see, et tahetakse oma olemasolevat rippuvat asja reanimeerida. Ja siin tuleb see soojuseteema tõesti juba mängu. Paljud rippuvad asjad ongi sellised, et seal ei saagi tekkida mingit arvestatavat õhu liikumist mis kokkuvõttes natukenegi jahutaks. Aga soovitus kuskile auke puurida on umbes sama, et kui kondoom katki läheb siis lapi ära. Interneeduses on lademes igasugu idiootide leiutisi teemal kuidas sitast sepikut teha. See katkiste dioodide sildamie ongi täpselt seesama. Ja kui ikka aru ei saa siis sildamisega muudad sa koormuse väiksemaks. Toiteplokk aga künnab samade parameetritega mis enne ja need dioodid mis enne elus olid saavad nüüd suurema laksu ning kokkuvõttes sureb see suurepäraselt lapitud asi veel kiiremini.
Urmasele niipalju, et kui sa paned elektri kokkuhoiu eesmärgil sigaefektiivsed vidinad aga kasutad neid no ütleme 20 tundi aastas siis ei saagi mitte mingit suur vahet tekkida.

[SooSass]

See katkiste dioodide sildamie ongi täpselt seesama. Ja kui ikka aru ei saa siis sildamisega muudad sa koormuse väiksemaks. Toiteplokk aga künnab samade parameetritega mis enne ja need dioodid mis enne elus olid saavad nüüd suurema laksu ning kokkuvõttes sureb see suurepäraselt lapitud asi veel kiiremini.

Nagu juba eespool mainitud sai, on need pirnid reeglina CCD tüüpi toiteplokiga. CCD=ConstantCurrentDriver. Olenemata valgusdioodide arvust jadas (olenemata jada takistuse muutumisest, sealhulgas ka näiteks kuumenemise tõttu) hoiab see draiver toda jada läbiva voolutugevuse konstantsena. No vähemalt on skeemitehniliselt ette nähtud hoidma. Kas ka reaalselt alati seda teeb, on juba iseküsimus. Seega ma võin teoreetiliselt jätta alles kõigest 1 LED'i algsest ütleme 36-st ja see töötab ka edasi samaedukalt või samasurmavalt nagu terviklik algne jada. Probleem oli ja on ju hoopis selles, et tootjate võidujooksus rohkem luumeneid andva pirni osas (mis tarbijat rohkem ahvatleb) on see konstantne vool paika pandud LED'ide jaoks liiga ülemäära suureks. Sedasi aga kasvab ka LED'ide soojuseraldus järsult ja nad sisuliselt küpsetavad iseennast ära - LED'ide tootmishajuvusega tekitatud kõige nõrgem LED (õieti ühe kristalli üks siiretest) selles koguahelas annab ühel hetkel otsad (kollase luminofoorikihi peale tekib nõelaotsa suurune must täpike, aga võib ka hoopis laiemalt kogu kristall mustaks söestunud känkrahunnikuks sulada) ja sellega siis kustutab üheselt kogu pirni.

Neid pirnide toiteploki vooluregulaatorite kiipe (tüüpiliselt 3 jalaga SOT-23 korpuses) esineb küll mitmeid mudeleid, aga üldiselt peaks nad olema sarnased, vähemalt välisühenduste skeemid on küll sarnased neil. Näiteks BP9918C või lihtsalt 9918C. Nende kirjelduseks on kataloogides "LED Constant Current Driver Chip". Aga muidugi ei saa välistada, et mõnes pirnis isegi kasutatakse tõesti konstantse pingega toiteallikat, sel juhul jah on oluline säilitada õige arv LED'e jadas või siis kompenseerida puudujäänuid takistite lisamisega.

Tegelikult selles läbipõlemises on oma süü ka neil mitme siirdega LED'idel (nn. PowerLED), kus on korraga samal kristallil ülimalt lähestikku 3 (mõnel juhul ka 2) sellist kiirgavat siiret. Aga see ju tähendab et võrreldes 1-siire-1-kristallil standardsete LED'idega (nagu 2835 tüübid) eraldavad need kolmelised ka 3 korda rohkem soojust, ligikaudu samasuure pindalaga kristalli peal. Siin ongi ka põhjus, miks mõned suuremad taldrikumoodi LED pirnide mudelid, kus on kasutatud ühe siirdega LED'e (samas neid on seal 35...40 tk järjest), ei põle nii sageli läbi. Seal on siis ka ju see LED'ide aluseks olev alumiiniumketas kordades suurema pindalaga. Ja sellest kõigest on kasu. Mõnel sellisel pirnil on lisaks veel ka avatud ventilatsioonipilud enne sokli serva, seega on näha, et disainer ja skeemiinsener on asjale keskmisest rohkem mõelnud. Ühe sellise näitena pirn ametliku nimetusega "UFO" 15W (saadaval ühes meie kohalikus elektroonikapoodide ketis), mis sisaldab 38tk 2835 LED'e ca15cm diameetriga aluskettal, samas sokkel on ikka E27.

[eerik2]

Nagu juba eespool mainitud sai, on need pirnid reeglina CCD tüüpi toiteplokiga. CCD=ConstantCurrentDriver. Olenemata valgusdioodide arvust jadas (olenemata jada takistuse muutumisest, sealhulgas ka näiteks kuumenemise tõttu) hoiab see draiver toda jada läbiva voolutugevuse konstantsena. No vähemalt on skeemitehniliselt ette nähtud hoidma. Kas ka reaalselt alati seda teeb, on juba iseküsimus. Seega ma võin teoreetiliselt jätta alles kõigest 1 LED'i algsest ütleme 36-st ja see töötab ka edasi samaedukalt või samasurmavalt nagu terviklik algne jada...

Siin enam see loogika ei toimi. Kui nüüd mõtled tööpõhimõttele: võtma suvalise näite - voolutugevus 2A. Kui see 2A anda 36 ledile, ei juhtu suurt midagi. Aga anna see 2A ühele ledile... (proovitud järgi LED-riba peal toitepinge 3,2V) Enne, kui keegi vaidlema hakkab, siis proovige järgi. Põhimõtteliselt, kui 36'st näiteks 8 maha sureb, siis kiirendatud korras lähevad ka ülejäänud. Siin on see läbipõlemise põhjus.

[A23]

Nagu juba eespool mainitud sai, on need pirnid reeglina CCD tüüpi toiteplokiga. CCD=ConstantCurrentDriver. Olenemata valgusdioodide arvust jadas (olenemata jada takistuse muutumisest, sealhulgas ka näiteks kuumenemise tõttu) hoiab see draiver toda jada läbiva voolutugevuse konstantsena. No vähemalt on skeemitehniliselt ette nähtud hoidma. Kas ka reaalselt alati seda teeb, on juba iseküsimus. Seega ma võin teoreetiliselt jätta alles kõigest 1 LED'i algsest ütleme 36-st ja see töötab ka edasi samaedukalt või samasurmavalt nagu terviklik algne jada...

Siin enam see loogika ei toimi. Kui nüüd mõtled tööpõhimõttele: võtma suvalise näite - voolutugevus 2A. Kui see 2A anda 36 ledile, ei juhtu suurt midagi. Aga anna see 2A ühele ledile... (proovitud järgi LED-riba peal toitepinge 3,2V) Enne, kui keegi vaidlema hakkab, siis proovige järgi. Põhimõtteliselt, kui 36'st näiteks 8 maha sureb, siis kiirendatud korras lähevad ka ülejäänud. Siin on see läbipõlemise põhjus.

Võin eksida, aga mina saan Sassi jutust nii aru, et just toiteblokk on see, mis hoiab voolu konstantsena, siis ei tohiks ju vahet olla, mitu LEDi töötab ja mitu on jadas lühiühenduses? Erinevalt siis olukorrast, kui on suht konstantne pinge ja voolutugevuse määrab jada takistus.

[SooSass]

Nagu juba eespool mainitud sai, on need pirnid reeglina CCD tüüpi toiteplokiga. CCD=ConstantCurrentDriver. Olenemata valgusdioodide arvust jadas (olenemata jada takistuse muutumisest, sealhulgas ka näiteks kuumenemise tõttu) hoiab see draiver toda jada läbiva voolutugevuse konstantsena. No vähemalt on skeemitehniliselt ette nähtud hoidma. Kas ka reaalselt alati seda teeb, on juba iseküsimus. Seega ma võin teoreetiliselt jätta alles kõigest 1 LED'i algsest ütleme 36-st ja see töötab ka edasi samaedukalt või samasurmavalt nagu terviklik algne jada...

Siin enam see loogika ei toimi. Kui nüüd mõtled tööpõhimõttele: võtma suvalise näite - voolutugevus 2A. Kui see 2A anda 36 ledile, ei juhtu suurt midagi. Aga anna see 2A ühele ledile... (proovitud järgi LED-riba peal toitepinge 3,2V) Enne, kui keegi vaidlema hakkab, siis proovige järgi. Põhimõtteliselt, kui 36'st näiteks 8 maha sureb, siis kiirendatud korras lähevad ka ülejäänud. Siin on see läbipõlemise põhjus.

No võtame näiteks 30mA, siis on näide loogilisem LED'ide jaoks. Kui sul on 36 LED'i jadas, siis voolab järjest läbi nende kõikide 30mA, aga kui on üksainus LED, siis voolab läbi tema ikka seesama 30mA. Et see just nii oleks, selle eest hoolitsebki CCD toiteseade, mis hoiab paigal seda etteantud voolutugevust oma väljundpinge reguleerimise abil. Kui on 36 LEDi jadas, siis sel hetkel on väljundpinge selle jada äärmiste otste vahel ütleme ca 144V, aga kui on jäänud jadasse alles ainult üks LED, siis väljastab CCD talle ainult 4V.

Tegelikult jah see 1 LED'i näide on põhimõtteline (aga mitte vale). Praktikas aga on siiski igal CCD toiteplokil oma miinimum ja maksimumpinge, millede vahel ta on suuteline reguleerima, näiteks 40...160V. Sellise näite puhul suudab ta õigesti konstantset voolu anda minimaalselt 10 LED'iga jada jaoks ja maksimaalselt 40 LED'iga jada jaoks (see 4V per LED ehk õieti per LED siire ma võtsin praegu tinglikult, aga sinistel LED'idel (valged LED'id on tetavasti ju luminofooriga kaetud sinised tegelikult) ongi soovitatav tööpinge kusagil 4V ringis).

[eerik2]

LEDide tööpinge on ca 1,5V olenemata värvist, maksimaalne soovitatav 3,2V. Otsi mõni trükkplaat, selle skeem ja toiteahela joonised ning kontrolli üle.

[SooSass]

LEDide tööpinge on ca 1,5V olenemata värvist, maksimaalne soovitatav 3,2V. Otsi mõni trükkplaat, selle skeem ja toiteahela joonised ning kontrolli üle.

Ei ole nii. Igal värvil on erinev. Ultravioletil isegi ligi 5V. Infrapunasel on kõige madalam, ca 1,2V. Googeldades saad ka hetkega näha kümnete kaupa põhjalikke värvilisi tabeleid kõikide LED värvide ja vastavate pingete voltidega.

[eerik2]

Kas kontrollisid üle? Millist skeemi kasutasid? Tööstus- või koduelektroonika oma? Või kasutasid ainult googlet? Sry... Tööstuselektroonikas, kus on erivärvilised LEDid, ei tehta igale LEDile eraldi pingega toiteahelat. Räägime ikka reaalsetest, mitte teoreetilistest lahendustest.

[Walterscheid]

Ise olen aastaid Osram "led niidiga" pirne ostnud, omast kogemusest ei oska küll midagi halba läbipõlemise kohta öelda. Positiivse poole pealt toimib hõõgniidiga sarnaselt ja sobib paremini vanadesse kuplitesse. 5a jooksul on vist ainult kaks e14 sokliga piklikud läbi põlenud, E27 vist pole ühtegi, kogu majapidamises ca 50 tk kasutuses.

[eerik2]

Alates 2018, kui maja sai offgrid lahenduse, olen elamises kõik pirnid vahetanud. Suurem osa neist omal ajal venemaalt toodud. Läbi aegade on läbi põlenud ehk kokku 10 pirni. Üks 4W pirn põles jutti kuus ja pool aastat. Ei nurise ka kvaliteedi üle ja ei näe mingit põhjust midagi leiutama hakata läbipõlemise vastu.

[SooSass]

Üks 4W pirn põles jutti kuus ja pool aastat.

Sellise võimsusega pirnidega üldiselt polegi probleemi. Soojuseraldus on proportsionaalne võimsusega. Probleemid on ikka valdavalt 10...13W tüüpidega, mis samasuure kesta sees eraldavad ju 3 korda rohkem soojust.

[eerik2]

See 4W oli ikka väikese kesta sees vana kooli pirn... Praegu on mul seal sama valgustugevusega 2,5W pirn. Vaheta oma vanad pirnid uute vastu, saad sama valguse väiksema voolukuluga ja pole vaja midagi leiutada.

[juhtmepunt]

Kas kontrollisid üle? Millist skeemi kasutasid? Tööstus- või koduelektroonika oma? Või kasutasid ainult googlet? Sry... Tööstuselektroonikas, kus on erivärvilised LEDid, ei tehta igale LEDile eraldi pingega toiteahelat. Räägime ikka reaalsetest, mitte teoreetilistest lahendustest.

LED-e ei toideta pingega, vaid vooluga. Valgust eritaval siirdel pole vahet, kast ta töötab kodu- või tööstuskasutuses, füüsika jääb samaks. Erinevat värvi kiirgavatel LEDildel on aga täiesti erinev pinge sama voolutugevuse juures. UV näide 5V on ühest äärmusest.

[kunn24]

LED-e ei toideta pingega, vaid vooluga.

Mingi sajandi väide? Võimsuse seos: P=UI, kui U=0, siis P=0.

Vanasti oli ikka nii, et tarbijale anti pinge (millel oli isegi ilus nimi: Elektromotoorjõud) ja siis tekkis vool. Nüüd on uued ajad, uued kombed.
https://lednique.com/current-voltage-re ... iv-curves/

[Walter2]

Vabandage aga pinge ja emj on ikka natuke erinevad asjad ja juba väga vanast ajast...
https://www.taskutark.ee/vooluallikad-v ... otoorjoud/

[kunn24]

https://et.wikipedia.org/wiki/Elektromotoorjõud

Elektromotoorjõud (lühend emj) on põhjus, mis tekitab ja säilitab vooluringis (s.o kinnises juhtivas kontuuris) elektrivoolu.

Kui on nurinaid, argumenteeri selgelt.

[Walter2]

samalt wiki lehelt:
U = E ‒ IR0
"Vooluringi ühendatud vooluallika klemmipinge on alati väiksem tema elektromotoorjõust allika sisetakistusel tekkiva pingelangu võrra"
seega väide, et tarbijale antav pinge ja emj on samad ei vasta tõele.

[Kalvis]

LED pirnide peamine eluea vähendaja on ikka soojus. See tapabki. Teine tapja on ülepinge. Tüüpselt taandub asi tootja vastutuse taha - lihtne on toota suure võimsusega aga lühikese elueaga LED-e. Kui ostad tundmata Hiina toodangut siis nii juhtubki.
On ka viisakaid firmasi, neil on õiged jahutused, voolureguleerimine nii tehtud, siire üle ei kuumene ja saab ka pika elueaga LED.

[tcumen]

LED-e ei toideta pingega, vaid vooluga.

Mingi sajandi väide? Võimsuse seos: P=UI, kui U=0, siis P=0.

Vanasti oli ikka nii, et tarbijale anti pinge (millel oli isegi ilus nimi: Elektromotoorjõud) ja siis tekkis vool. Nüüd on uued ajad, uued kombed.

Ei ole need kombed elektri/elektroonikaalal niipalju muutunud ühti, et Ohmi seadus enam ei kehtiks.
Aga algne tsitaat vastab siiski tõele, LED on vooluga tüüritav pooljuhtseade.
Pooljuhtseadmed ongi suures plaanis kahes grupis: pingega ja vooluga tüüritavad.
Pinge kontekstis räägitakse LED-i puhul päripingest, vahel ka päripingelangust.
Nagu dioodil on minimaalse pinge väärtus, mil saavutatakse pärisuunaline juhtivus, on see ka valgusdioodil.
LED-i puhul on see siis hetk, kui ta helendama hakkab. Heledus sõltub läbivast voolust.
Kui voolu mitte piirata, takistiga nt. ja pinget tõsta, siis koos pingega kasvab ka LED-i läbiv vool. Nii nagu eelmainit seadus ütleb. Mingil ajal saabub hetk, mil vool ületab LED-ile talutava väärtuse ja võlusuits lahkub pooljuhtsiirdest koos maagilise valguspulsiga. Vahel võivad kaasneda ka heliefektid.

[kunn24]

Tüüritavad on näiteks transistorid ja bipolaartranss nö vooluga tüüritav. Panin ette nö põhjusel, et tegelikult antakse sisendisse pinge, mis tingib B-E voolu tüürimiseks. Pinge või pingeallika sisetakistust 0-ks võttes EMJ on voolu tekkise põhjuseks. Erisus on vaid reaktiivkoormustega, hetkel neid ei käsitle.
LED-id on vaid tarbijad (2-klemm) ja ebalineaarse karakteristikuga. Kui tarbija toitmist nimetad tüürimiseks, siis tuleks kas selle õppejõu või kirjanduse kallale minna.

[dumbuser]

Aga algne tsitaat vastab siiski tõele, LED on vooluga tüüritav pooljuhtseade.

Mida seal tüürida on ? Enamuses kohtades ei tüüri keegi midagi. Tambitakse tuimalt PWM-iga. Kui seda tüürimist palju kasutada siis astub CRI üleüldse skaalalt minema. Kõvemad tegelased lasevad pulsisagedust muuta.

[xil]

Kunagi 10 aastat tagasi, kui E27 LEDid müügile tulid, siis põlesid tõesti umbes aastaga läbi. Osrami omasid sai mõned lahti võetud ning kõik LEDid olid korras, toiteallikad olid läbi. Viimastel aastatel pole mul LEDid enam läbi põlenud, väga hästi peavad vastu. Isegi K-Rautast ostetud suvanimelistest "standart 13W/1521lm" pole 1ki siiani läbi läinud. Võrgupinge on mul 226V kandis ja eriti ei kõigu, kuna Tallinn ning alajaam pole ka kaugel.