Kaitselüliti valiku kriteeriumid LED valgustuse jaoks

[SooSass]

See siin on niiöelda väike nõuandev ehk soovituslik teema, kuna äsja sai sellega lähemalt tegeletud ja katsetatud.

Tänapäeval valdava LED valgustusega seoses panevad ka paljud elupõlised elektrikud niiöelda puusse. Ajalooliselt on juurdunud arusaam, et väikeelamute ja korterite valgustuse liinidele (olgu neid siis vähem või rohkem) pannakse igaühele B10 kaitselüliti (loogiline, sest 1,5mm2 juhtmed ju) ja rohkem pole vaja midagi mõelda. Jah, ega see otseselt vale pole, toimib ja ajab asja ära küll. Enamasti. Aga siiski...

On kaks nüanssi, millele sellega seoses sageli ei taibata tähelepanu pöörata:
1. LED valgustuse toiteplokkidel on väga tugev käivitusvool, lühiajaline voolutõuge sisselülitamisel. Halbade kombinatsioonide kokkusattumisel, näiteks mitme toiteploki korraga startimisel pärast juhuslikku voolukatkestust suudab see voolutõuge väga kergesti kaitselüliti välja visata.
2. LED valgustuse toiteplokkidel enamasti puudub seadme primaarahelas kaitse, mis kaitseks seadme enda sees tekkivate voolutugevuse jamade eest. Mäletate ju milleks oli nõukaaja igal raadiol ja telekal ja muul elektroonikaseadmel sees väike klaasist täpselt valitud sulavkaitse vahemikus tavaliselt 0,16...5A.

Seega tuleb kaitselüliti valimisel hoolikalt jälgida, mitu LED-valgustuse objekti on korraga ühe grupiliini taga (maksimaalselt või vähemalt tüüpiliselt) ja millised on nende objektide toiteseadmete nominaalvõimsused. Sellest lähtudes tuleb omakorda ka vaadata, kas valida valgustuse grupiliinile C või isegi D tüüpi karakteristikuga kaitselüliti. Seni tüüpiliselt levinud B tüüp (B10) on küll väga ideaalne hõõglampidega paigaldistele, kuid LED ajastul jaotab oma ressurssi ebaratsionaalselt. See B tüüp ühelt poolt ei suuda taluda suurt käivitusvoolu ja samas teiselt poolt püsitöö reziimis ei kaitse seadmeid piisavalt (liiga suur püsiva ülekoormuse rakendumisvoolu tase).

Ligikaudne tabel orienteerumiseks (olenevalt konkreetse LED seadme toiteploki tüübist võib kõik siiski siintoodust varieeruda, maailm on täis igasugust saastatoodangut):

- 15W toiteplokke võib panna C10 kaitselüliti taha maksimaalselt 20 tk, D10 taha maksimaalselt 32 tk.
- 30W toiteplokke võib panna C10 kaitselüliti taha maksimaalselt 7 tk, D10 taha maksimaalselt 15 tk.
- 60W toiteplokke võib panna C10 kaitselüliti taha maksimaalselt 4 tk, D10 taha maksimaalselt 8 tk.
- 100W toiteplokke võib panna C10 kaitselüliti taha maksimaalselt 4 tk, D10 taha maksimaalselt 5 tk.
- 150W toiteplokke võib panna C10 kaitselüliti taha maksimaalselt 4 tk, D10 taha maksimaalselt 5 tk.

See tabel (230V toitepinge jaoks) on koostatud mitme toiteploki tootja soovitustabelite alusel. Kohati esmapilgul nagu pole lineaarset loogikat eri võimsusega toiteplokkide juures (isegi samal tootjal kusjuures), aga just nii see miskipärast ette kirjutatud on. Samas aga ühe teise tootja tabel väitis näiteks nii (Pange tähele, siin on nüüd nimetatud B ja C tüüp aga eelmises tabelis olid C ja D tüübid):

- 12W toiteplokke võib panna B10 kaitselüliti taha maksimaalselt 10 tk, C10 taha maksimaalselt 18 tk.

Kui kasutada tabelis toodud 10A kaitselülitiga võrreldes väiksema või suurema nimivooluga kaitselülitit, siis võib juba suhteliselt lineaarselt interpoleerida, näiteks üheainsa 15W toiteplokiga liini ette tuleks panna vähemalt C0,5A või D0,32A kaitselüliti (sellist viimatinimetatut küll reaalselt ei toodeta). Praktikas minu tehtud katsed näitasid, et 15W toiteplokk töötab kindlamalt siiski kas C1A või D0,5A kaitselüliti taga. Ilmselt töötaks ka C0,75A taga, aga mul sellist polnud võtta (kuigi seda toodetakse küll). Samas aga väiksemad müügilolevad toiteplokid (6W, 9W, 12W) töötasid kindlalt ka C0,5A taga.

Kokkuvõttes, reaalses praktikas oleneb valgustuse grupiliini kaitselüliti voolu nimiväärtuse (ja karakteristiku) valik eelkõige sellest, mitu ruumi ja edasi mitu potentsiaalset valgustuspunkti on kokku selle grupiliini taga. Samas aga nagu juba rõhutatud, on mõistlikum LED valgustuse juures valida pigem madalam nimivool (6A või 4A või 2A, oleneb muidugi tarbijate koguarvust liini taga, näiteks kui kogu elamu on üheainsa valgustuse liini taga (ei soovita küll sellist lahendust), siis lähevad mängu ka 10A, 13A, jne), kuid samas valida just kõrgem karakteristik (C või D). See tagab parema koormuskaitse, kuid samas kannatab ära ka stardivoolu paugud.

PS! Ärge seda juttu siiski nüüd kohe ettekirjutusena ega miski raudse reeglina võtke, ma pole selleks pädev seadusandja ega piisavalt katseid teinud kõikvõimalike vahenditega. Aga mingi orienteeruva ülevaate see väike kokkuvõte vast ehk siiski annab. Muidugi kui kellelgi on omast käest läbi tehtud praktilisi kogemusi sel teemal ja leitud oluliselt erinevaid mõõtetulemusi, võib siin teemas ikka ka oma nägemuse lisada.

[A23]

Kas otse 230V ühendatavate LEDidega tuleks samamoodi (W-põhiselt) arvestada?

[SooSass]

Kas otse 230V ühendatavate LEDidega tuleks samamoodi (W-põhiselt) arvestada?

Ei, kohe kindlasti seesama tabel nende jaoks ei kehti. Ma pole küll neid ise taibanud testida ja mõõta, aga neil 230V otsetoitega LED voolikutel on vist toiteploki asemel sisuliselt lihtne dioodidest alaldi, koos veel mõne detailiga. See toitekarbike ise on neil ju miskit tikutopsi mõõtu või veelgi pisem nagu ainult jämedam koht toitejuhtme keskel. Käivitustõuke osas oleneb kui suur kondensaator seal leidub või kas üldse seda leidub. Niisama kirvemeetodil saab seda ka testida, kui sätid aeglaselt ettevaatlikult toitepistikut 230V pistikupessa ja vaatad siis kas üldse tekib mingi arvestatava tugevusega laks ja tulesähvatus kontaktide vahel (nii nagu tekib teadagi iga impulsstoiteploki pistikut pistes).

[jyrikg]

Firma toitekatel on sujuvkäivitusahel sees, mis kaitseb ka toiteka alaldusdioode. Vähempakkumise puhul on seal detailid asendatud traadijuppidega. Isegi tuntud firma led valgusallikal(E14 sokliga) olid ära jäetud pooled jupid. Väreles ja läbi ta läks paari nädalaga.

[ping]

Käivitusvoolu teema on ju sama kõigi kondensaatoreid sisaldavate toiteplokkidega ja seepärast paljud seadmed ongi tehtud sellised, et peale elektrikatkestust peab inimene need ise sisse lülitama, et vältida elektri taastumisel kõigi võrgus olevate seadmete poolt tekitatud üheaegset voolutõuget.
Näiteks soojuspumpadel on sees viitahel, et seade käivituks ca 3 min jooksul, mitte kohe toite taastumisel.

Mul on garaažis eraldi automaat C4 akulaadijate ja helitehnika pesade jaoks ja kui 32" LED telekas, mille võimsustarve on ainult 35W, on jäänud sisselülitatud asendisse, siis elektrit sisse lülitades rakendub see C4 automaat.
Samas sujuvstardiga MeanWell 700W toiteplokk selle automaadi tööd, toite taastumise hetkel ei mõjuta.

[SooSass]

Mul on garaažis eraldi automaat C4 akulaadijate ja helitehnika pesade jaoks ja kui 32" LED telekas, mille võimsustarve on ainult 35W, on jäänud sisselülitatud asendisse, siis elektrit sisse lülitades rakendub see C4 automaat.

Ilmselt on siis lisaks sellele telekale veel mõni seade (sama kaitselüliti taga) samamoodi sisselülitatud asendis. Kui oleks ainult see telekas üksinda seal, siis pole ju vahet kas see stardib enda pistiku seina pistmisest ja/või käivitusnupust või siis voolu ilmumisest toitesse. Ja C4 kaitselüliti peaks üksiku 35W seadme käivitusvoolu siiski ka suutma igas olukorras ära seedida (tüüpilise ilma sujuvstardita impulsstoiteka korral, aga teadagi kõik pole ka alati tüüpilised). Isegi C2 peaks suutma. Kuid C1 pole enam kindel... Aga vot kõiges selles ongi teema, miks mina sarnaste asjade jaoks olen hakanud eelistama D-karakteristikuga, kuid samas väikese nimivooluga kaitselüliteid. Kaablisoontele see D-karakteristik ohtu ei tekita, sest need käivitusvoolud kestavad alla 1 sekundi, selle ajaga ei jõua kaabel üle kuumeneda, isegi kui teda koormatakse mitmekordse üle lubatud piiri vooluga.

Samas sujuvstardiga MeanWell 700W toiteplokk selle automaadi tööd, toite taastumise hetkel ei mõjuta.

Siinkohal on huvitav mainida, et teema algpostituses toodud tabel on ka muuhulgas võetud just MeanWell toodete spetsifikatsioonist. Aga seal olid vaid 15...150W tooteseeriad esitatud. Ilmselt siis neil pole seda sujuvstardi funktsionaalsust tehtud. Samas igati loogiline, et kallihinnalisemal suure 700W võimsusega toitekal see juba on lisatud. Ma ise pole küll selliste võimsamate mudelitega tegelenud, no ja ega tavalise kodutarbija jaoks ei müüdagi meie tuntud poodides üle 400W võimsusega LED-valgustuse toiteplokke.

[kunn24]

D-karakteristikuga sa lõhud kaskaadi selektiivsuse täielikult. Mõistlikum oleks lolle LED-i drivereid vältida. Kondeka ette induktiivsuse lisamine juba piirab lülitamise löökvoolu (LC- filter). Kriteeriumiks on, et 50 Hz puhul ei tekiks omavõnkumist.
Vastsel korral peaksid panema ülespoole ajalise viitega lüliteid või hakkama neile kujundama elektroonilist sidestust, mis tähendab £$€.

[Küülaline]

D-karakteristikuga sa lõhud kaskaadi selektiivsuse täielikult

Ega siis kaitselülitite tunnusjooned D, C, B nende vahelist selektiivsust ei tähenda.

[kunn24]

Võta ette mõne tootja selektiivsustabelid ja uuri. Eelduseks on, et kõik kaskaadis on sama tootja omad. Täielik> osaline> puudumine. Enam vähem ok olukord selektiivsusega oleks, kui PK on D või viitega ja allpool C või B. Selektiivsust tänapäeval solgib veel RCB, kui ülevalpool üldine (300 või 500 mA) ei oma viidet.
Suure uhke maja projektis selektiivsuse äramunamine on totaalne feil.
Kui teemasse tulla, siis LED-il endal ei ole mingit lülitamise voolutõuget võrreldes hõõglampidega. Kui ei usu, mine näiteks Tevalosse ja muretse mõned. Toita tuleb neid loomulikult nn patareist.
Lihtne LED-ide keti toitekas võrgust on konde> takisti või drossel (voolutõuke piiramiseks)> sildalaldi ja LED-id seal järjestikku.
BTW, vahelduvpinge pidi varsti olema möödanik, minnakse üle alalisele.

[SooSass]

D-karakteristikuga sa lõhud kaskaadi selektiivsuse täielikult.

Ei lõhu, kui kaskaad õigesti valida. Näiteks kui ma asendan olemasolevad B10 kaitselülitid C5 või D2.5 (D2.6) kaitselülititega (muide selliste huvitavate numbritega variante täiesti toodetakse isegi), siis ei muutu võrgus kõrgemal pool olemasoleva kaskaadi jaoks absoluutselt mitte midagi! Küll aga paranevad sellega oluliselt allpool olevate LED-toiteplokkide kaitsmise omadused (kaitselüliti saab sellega lisaks liinikaitse funktsioonile ka seadmekaitse funktsioonid teatud määral).

Aga isegi kui seda täppishäälestust mitte järgida, siis vähemalt minu puhul võib B10 asemele panna kasvõi D10, sest järgnevate vahetasandite kaitselülititeks on mul juba paigas D20, C25 või C32 ja edasi omakorda peakaitse C63. No ja teisalt, samas on õige ka väide, et reaalses elus see selektiivsus ikkagi sellegipoolest mõnikord ei pruugi toimida, sest kui korralik lühisepauk on kordades tugevam kui alumise tasandi kaitselüliti elektromagneti rakendumislävi, siis lisaks alumisele tasandile võib see pauk samaaegselt suuta välja lüüa ka kõrgemad, kasvõi isegi tolle C63 peakaitsme. Jah muidugi kaitselülitite aegviivitustega tüüpidega mängimine on omaette teema juba, aga sellega lisanduvad jällegi muud probleemid veel ja ebamõistlikud kulud. Õnneks praktikas siiski neid lühisepaukude voolusid hakkab sageli piirama alam-ahelate liinide suhteliselt peenikeste ja pikemate juhtmete takistus, mistõttu lühisvoolu tugevus peakaitsme elektromagneti 630A rakendumisvoolu väärtuseni sageli ei ulatugi, nii et rakendubki siis ikka ainult väiksem alamkaitse. Loomulikult tuleb ikka alati üle arvutada, et kas valitud D-karakteristikuga kaitselüliti ahelas ikka on võimalik tekkida sellegi väljalöömiseks piisav voolutugevus. Enamasti ikka on, näiteks D10 on 200A, millest konkreetselt minu vastavate liinide arvutuslik minimaalne lühisvool oli siiski suurem veel (kõige kriitilisemal juhul 280A). Aga kui kasutada D6, D4, D2, jne versioone, siis ei tohiks ka kellelgi teisel oma liinide rägastikus selle vajaliku minimaalse lühisvoolu teema osas probleemi tekkida. Nojah kui vedada mitusada meetrit 1,5mm2 rullipikendust, siis jah jumal teab mis toimub ja mis rakendub kui üldse rakendub. Iseasi kas sellise liini taga midagi kasulikku tarbida ka veel üleüldse saab. No mõni väike LED valgusti ikka ehk, aga vot siis juba hakkab see pikk kaabel lisaks veel siinse teema kohast LED toiteploki käivituspauku summutama ja olukord on hoopis roosilisem võib-olla.

Mõistlikum oleks lolle LED-i drivereid vältida

Üldiselt tundub, et masstarbijatele meie poodides müüdavate sadade erinevate draiverite hulgas (eelkõige väiksema võimsusega mudelid) neid targemaid eriti palju leida pole, kui üldse. Ma ise võin ju omale kusagilt kasvõi maailma teisest otsast mõne sellise hankida, aga kui siin foorumis tuleb nõustada ikkagi valdavat tarbijaskonda ja pakkuda neile lahendusi, siis ei saa seda neilt paraku nõuda ja tuleb leida lahendusi olemasolevat situatsiooni arvestades.

[kunn24]

Su jutus on mõte.
Lisan siia ABB materjali, vaata sealt MCB-MCB selektiivsus lk 13.
https://library.e.abb.com/public/8fabbb ... iivsus.pdf

[A23]

Piiksuks ka titaanide jutule vahele - kas "kaskaadi selektiivsus" tähendab seda, et esimesena peaks rakenduma alama grupi kaitse ja peakaitse peaks tööle jääma?

[kunn24]

Jah.
Pistikupesade puhul tavaelamus (PK 16 -- 32 A) tänu ELV arulagedale PK poliitikale ei saa.
Antud teema valgustusest.

[Kalvis]

Piiksuks ka titaanide jutule vahele - kas "kaskaadi selektiivsus" tähendab seda, et esimesena peaks rakenduma alama grupi kaitse ja peakaitse peaks tööle jääma?

JAH.

[trebla]

D-karakteristikuga sa lõhud kaskaadi selektiivsuse täielikult

Ega siis kaitselülitite tunnusjooned D, C, B nende vahelist selektiivsust ei tähenda.

..siis lisaks alumisele tasandile võib see pauk samaaegselt suuta välja lüüa ka kõrgemad, kasvõi isegi tolle C63 peakaitsme. Jah muidugi kaitselülitite aegviivitustega tüüpidega mängimine on omaette teema juba, aga sellega lisanduvad jällegi muud probleemid veel ja ebamõistlikud kulud....

Lahendus on elementaarne...tuleks kasutada selleks ettenähtud aparaate... E(selektiivne) või K(selektiivne) karakteristikuga...

Su jutus on mõte.
Lisan siia ABB materjali, vaata sealt MCB-MCB selektiivsus lk 13.
https://library.e.abb.com/public/8fabbb ... iivsus.pdf

See ABB eestikeelne materjal on kontserniülene ja katab kogu madalpinge valdkonda ning vihjab ka keskpingele.
Ehk on see aidanud mõnda Eesti elektrimeest selektiivsuse koha pealt pisut harida.

Samas on sealt täielikult puudu Saksamaalt pärit ja meie foorumi valdkonda (eraehitus) arvestades kõige tähtsam toode - selektiivne peakaitselüliti.
https://www.google.com/url?sa=t&source= ... Jnek-5EeUa

Juba vist 70-datel ehk BBC aegadel leiutatud ja Saksamaal ning mõnes naabermaas kasutusele võetud S700 seeria töötas miskil vähe keerulisemal elektromehhaanilisel põhimõttel kui tava - MCB . Kuidagi umbes nii, et hakkab lühise korral lahutuma küll, kuid sisse on ehitatud viide mis paneb ta ootama, et ehk tarbijapoolne kaitse siiski rakendub ja sel juhul S700 tagastub. Fakt on see, et need on teiste MCB- de suhtes täielikult selektiivsed (ja ei pea jäigalt järgima äkki isegi sama tootja rida ?) kogu oma lahutusvõime (25 kA) ulatuses. Ja teistpidi, sealjuures jäi mul mulje, et poleks olnud võimatu ehk ka variant , et see peakaitse oleks lühise puhul olnud selektiivne äkki ka sama suure või isegi suurema nimivooluga tarbijapoolse MCB suhtes? Mis koduse elektritootmise juures on ehk muutumas aktuaalseks? Liitud võrguga 16 ampriga , aga oma krundil majandad 32 ampriga (EA vajab ju laadimist!)?

Oma keerulisema ehituse tõttu olid need ka suuremad ja kallimad. Sakslaste oma peakilpides olla need mõnel pool lausa kohustuslikud ja ABB tootis neid ka Siemensile ja tollele Eatoni eelkäijale (Möller?).
Ja jälle - oluline punkt- tegemist on pingest sõltumatult rakenduva aparaadiga.
Nimelt konkurent AEG aretas välja oma selektiivse peakaitselüliti versiooni, kuid see ei pruukinud alati korrektselt toimida . Mul enesel oli juhus väljamaal näha kuidas tuttav laelambi vahetusega laskis maja pimedaks , ehkki AEG "selektiivne" oli peakaitsmeks.
Vanasti tootis AEG ka Hagerile, kuidas praegu on, ei tea.
GE ostis omal ajal AEG aga tänaseks on ABB omandanud GE euroopa vidinate tootmise vähemalt.

Seda S700 aretati edasi rohkem moodulikujuliseks ning esimene aretus läks vist aia taha - isegi Siemesi logo all teha jõutud tooteid tuli tagasi kutsuda.

Praegune versioon peaks olema S750
https://new.abb.com/low-voltage/de/prod ... sautomaten

Kunagi miski veebipoe lehel kolades jäi mulle silma, et kõige odavamad olid 35 amprised - ju siis kõige suuremates kogustes toodetavad/kasutatavad? (rakendumistunnusjoon Eselektiivne)

Need "ebamõistliku kulud’ jäävad veebipoodide andmetel 100 € suurusjärku.
Et siis kas lasta kogu ( korteri) maja lambivahetusega pimedaks või mitte..,

Tegemist on ka ühtlasi IV liigpingekategooria kaitselahutusaparaadiga, seega muutub eraldi OT lüliti kilbis mittevajalikuks ja aitab " ebamõistlikke kulusid" veelgi koomale tõmmata.

PS
Vähemalt Amazoni pildil on Hageri vidinal juhtmejupp taga - seega toitepingest sõltuv?
https://www.amazon.de/-/en/HTN335E/dp/B ... 9ALI&psc=1

[Äärenurk]

Kas siin ei ole seda ohtu, et rakendumine lükatakse majast välja liitumiskilpi? Siis on lihtsalt pikem maa käia sisse lülitamas?

Praegune versioon peaks olema S750
https://new.abb.com/low-voltage/de/prod ... sautomaten

Kunagi miski veebipoe lehel kolades jäi mulle silma, et kõige odavamad olid 35 amprised - ju siis kõige suuremates kogustes toodetavad/kasutatavad? (rakendumistunnusjoon Eselektiivne)

Need "ebamõistliku kulud’ jäävad veebipoodide andmetel 100 € suurusjärku.
Et siis kas lasta kogu ( korteri) maja lambivahetusega pimedaks või mitte..,

[SooSass]

Saksamaalt pärit ja meie foorumi valdkonda (eraehitus) arvestades kõige tähtsam toode - selektiivne peakaitselüliti.

Aga peakaitselüliti valik ega selle puutumine pole minu kui kliendi/tarbija teha. Minu liitumiskilpi ka Elektrilevi paigaldas uue peakaitselüliti (üpris suvaliselt keskpäraselt tootjabrändilt), plommis juurdepääsu sellele (välja arvatud lülituskang) ja minu küsimusele, et kas asisemat mudelit (samade põhiparameetritega) selle asemele ei saaks (ma oleks olnud nõus ka ise selle ostma), vastati, et pole ette nähtud, nemad teevad nii nagu ise tahavad.

[trebla]

25-30 aastat tagasi maksis sihuke aparaat umbes 1000 krooni. Elektrilevi eelkäijal Jaotusvõrgul polnud nii palju raha välja käia ja nad valisid 60-90 kroonise lahenduse - hariliku MCB. Hiljem avastasid, et see ei taga nõuetekohast kaitselahutust võrgust ning lisasid esmalt hoiatava kleepsu ja pärast täiendava kaitselahutuslüliti.

Tänaseks on tõusnud nii liitumistasud ja lisandunud ampritasud ning kuutasud - vähemalt kliendi enese soovil võiks korraliku selektiivse peakaitse paigaldamisvõimalus olemas olla küll.

[Äärenurk]

Tänaseks on tõusnud nii liitumistasud ja lisandunud ampritasud ning kuutasud - vähemalt kliendi enese soovil võiks korraliku selektiivse peakaitse paigaldamisvõimalus olemas olla küll.

Tuleb peremehel kätte võtta ja asi ise ära teha.

[kunn24]

ELV saadab pikalt, kuna Simelekt ei sisalda E-karakteristikuga lülitit- järelikult arvutada ei osata/ taheta. D-karakteristikuga ei tahetud PK-ks pista enam vähem sama seletusega. Vaatasin just 1 16 A liitumise TT üle, milles oli liitumispunktis min 1-f lühisvool 620 A, kuid D-karakteristikuga PK saadeti pikalt, kuigi eraldi taotlesin (insenöör ei luba).

Tunnusjoone pilt. Tunnusjoonelt tasub tähele panna, et olemuselt on ta B-karakteristikuga, st kui on vaja näiteks võimsam survepesur käima tõmmata ja käivitusaeg on üle 0,2 s, siis võib see välja lennata. Nii, et väga ideaalne lahendus ei tundu vähemalt 16-- 20 A PK puhul. Reaalselt alla 25 A ma neid pakkumistes ei näinud ka. PK-ks selles vahemikus ja ca 500 A 1-f lühise puhul sobiks pigem 1-- 5 s viitega aparaat.

S751.PNG (44.65 KiB) Vaadatud 3052 korda

[trebla]

Seal on ka Kselekttivne tunnusjoonega variant - 8-10 In
https://search.abb.com/library/Download ... ion=Launch

Küsisin AI-käest : Kas Simelekt tunneb E-selektive tunnusjoonega kaitselüliteid?


ChatGPT ütles:
ChatGPT
Jah, Simelekt tarkvara toetab E-selektive ehk elektroonilise selektiivsusega kaitselüliteid. E-selektiivne kaitse tähendab, et lüliti töötab targalt, valides täpselt kindlaksmääratud ajavahemiku, et kaitsta süsteemi ja seadmeid, jättes samal ajal võimaluse süsteemi teatud piirkondade tööks, kui viga on ainult ühes osas.

E-selektiivsed kaitselülitid on tihti varustatud elektrooniliste ajamitega, mis suudavad reageerida teatud kriteeriumitele, näiteks voolutugevusele, ajale ja teistele parameetritele, et teha rohkem intelligentseid otsuseid võrgu kaitsmisel. Sellised süsteemid suudavad paremini eristada lühisekaitse tingimusi ja takistada kogu süsteemi seiskamist, kui probleem on ainult osaline.

Simelekt tarkvaras saab selliseid lüliteid modelleerida ja simuleerida, et hinnata nende käitumist erinevates töötingimustes ja tagada kogu süsteemi usaldusväärne kaitse. E-selektiivsed kaitselülitid on üha enam levinud tänapäeva elektrivõrkudes, kuna need pakuvad paindlikkust ja efektiivsust võrgu kaitsmisel.

Kui teil on täiendavaid küsimusi, näiteks selle kohta, kuidas täpselt selliseid lüliteid tarkvaras simuleerida või kui vajate täiendavat teavet, siis andke teada!



Kas luiskab raisk ? elektroonikaga pole seal miskit pistmist...tahab end näidata targemana kui on...

[kunn24]

Mulle vastas sama küsimuse peale juba nii:
"Jah, Simelekt pakub laia valikut E-selektiivsete kaitselülitite (E-selektiivne kaitselüliti) tooteid. E-selektiivsed kaitselülitid on kujundatud nii, et need tagavad automaatse välja lülitumise ainult kahjustatud osa vooluringis, samas kui ülejäänud vooluringid jäävad töötama. Seda tüüpi kaitselülitid on eriti kasulikud olukordades, kus süsteem on jaotatud erinevateks alajaamadeks või jaotusringideks, võimaldades süsteemil toimida ka siis, kui üks osa on rikki läinud."

[trebla]

Jah... kui teda veidi veel õpetada, siis joonistab liitumisprojekti ka valmis ja läheb kooskõlastab ELV-s ära

[kunn24]

Mul on majal 16A PK, kas peaksin tegema ELV-le avalduse, et paigaldaksid S753DR-K16 ?
Mõlema tunnusjooned:

[SooSass]

Jah... kui teda veidi veel õpetada, siis joonistab liitumisprojekti ka valmis ja läheb kooskõlastab ELV-s ära

Teadagi, ChatGPT vastuseudu tulebki võtta paraja meelelahutusena. Eriti elektrivaldkonnas saab ikka igasuguseid imevastuseid ja mulle näib, et üks peamisi probleeme tal on muuhulgas erinevate kontinentide ja riikide elektrisüsteemides orienteerumise suutmatus ja nii see AI eelistabki sageli just USA's levinud lahendusi (näiteks paneb 2 korda rohkem ampreid sama tarbimisvõimsuse juures jne).