Küttetoru betoonpõrandasse freesimine?

[rye]

Kunagi oli siin foorumis juttu küttetoru betooni freesimise võimalikkusest, aga ei leia enam.
Kas keegi teab milline selline frees välja näeb?
Kas ehk mingi tööriistarendi link õigele aparaadile?
Kas keegi on teinud kes kogemusi jagada oskaks?

[ping]

Soonefrees:
https://www.google.com/search?newwindow ... 99&dpr=1.5

[kaimagk]

Kahe teraga frees, elektrikud kasutavad ka, aga neil peaks olema tiba ‘ kitsam’ terade vahe. Sul vaja 20+ mm, jõhker töö muidu, tolm ja ega see teemanti kulu ka väike pole. Sanas, kui vaja tuleb teha. Kas rendist pole siis uurinud.

[betoonieri]

See tolm oleneb sellest, kelle soonefreesi kasutada! Makita soonefreesiga tõesti ei saa ilma tolmuta! Ise oman seda Hilti mudelit ja võin väita, et korraliku tolmuimeja olemasolul, soone lõikus suht tolmuvaba, piikamine tekitab rohkem tolmu!
https://www.youtube.com/watch?v=PNdIxAh ... C5%B3nuoma

[kaimagk]

Täpselt, piikamisel saab ka seda tolmu tegelt kokku korjata kui ok tolmuimeja. Nagu öeldud, suht vaeva ja raha nõudev tegevus

[võhik]

Miks ei kannata kaaluda peenema toru peale valamist? Millised on kõige väiksema läbimõõduga variandid? - neid tuleb paigaldada niikuinii tihedamalt, seega ka "vöödilisus" väheneb?

[rye]

See tolm oleneb sellest, kelle soonefreesi kasutada! Makita soonefreesiga tõesti ei saa ilma tolmuta! Ise oman seda Hilti mudelit ja võin väita, et korraliku tolmuimeja olemasolul, soone lõikus suht tolmuvaba, piikamine tekitab rohkem tolmu!
https://www.youtube.com/watch?v=PNdIxAh ... C5%B3nuoma

Kuna oled ise freesi kasutanud, siis mitme päeva töö võiks olla nt 40 ruuduse toa = 200 meetrit soont freesimine?

[kaimagk]

Min 50 mm sügavale freesida, seda muidugi eeldusel et torud max 150 mm vahedega, jõudu tuleb aint soovida

[rye]

Tegelikult umbes 20mm sügavust vaja freesida, kuna peale tuleb veel 2 cm tasandusvalu.
Aga ikkagi, kas sellise sellise 40m2 = 200m soont võiks päeva-paariga ära teha?

[RaJy]

Tegelikult umbes 20mm sügavust vaja freesida, kuna peale tuleb veel 2 cm tasandusvalu.
Aga ikkagi, kas sellise sellise 40m2 = 200m soont võiks päeva-paariga ära teha?

No arvutame pisut. 200 meetrit kahe päevaga tähendaks 100 m päevas, oletame, et kuna endale teed siis viitsid vähe pikemad päevad teha ja teed koos puhkepausidega 12 tundi tööd s.t 10 meetrit tunnis peaksid edenema. Ma ei ole eriti kindel kas mingi käsifrees sellele valule vastu peab ja kuidas su käed ja põlved sellele vastu peavad.
Variant on võtta rendist veega suur lõikur - see tükk maad jõulisem ja vaatamata sellele, et tuleb topelt sõita siis on tööjõudlus kiirem, sirgem ja mugavam tööasend - ei pea põlvili tegema, eriti kui mingitpidi pikemad sirged, käsilõikuriga ainult pöörded teha. Veega lõikuri plussiks on ka tolmu puudumine. Mõtlen midagi sellist: https://www.ramirent.ee/tooted/ehitusse ... 170mm-779/
Sügavust saab muidugi reguleerida, antud isend bensiinimootoriga, aga ehk kuskil ka elektriline olemas. Ise olen taolisega 110 mm kanalitoru jaoks kanali sisse lõiganud - 30 meetrit oli mingi 1,5 t tööd koos ühe suitsupausiga.Aga see oli plaadi läbi lõikamine koos sarrusega, niipalju oli kergem, et piigata ei olnud vaja - 100 mm betooni sai lihtslt läbi lõigatud ja kangiga tükkhaaval üles tõstetud ja eemaldatud ja aluspind õigesse kaldesse aetud vastavalt torule ja pealt kinni valatud - toimib juba üle 10 aasta. Kui sul sarrust ette ei tule siis 20-30 mm sügavuselt soone laskmine on "lumme kusta" selle masinaga.

[kaimagk]

Kas sellle massinale saab ka 2 ketast külge panna? Armatuur pole mingi takistus( ajsline) , vaid soone piikamine, + toru pöörded. Üks paras k_pp selline freesimine. Muidugi see ka veel , palju seda ketast(kettaid) ka kulub ? N

[betoonieri]

See tolm oleneb sellest, kelle soonefreesi kasutada! Makita soonefreesiga tõesti ei saa ilma tolmuta! Ise oman seda Hilti mudelit ja võin väita, et korraliku tolmuimeja olemasolul, soone lõikus suht tolmuvaba, piikamine tekitab rohkem tolmu!
https://www.youtube.com/watch?v=PNdIxAh ... C5%B3nuoma

Kuna oled ise freesi kasutanud, siis mitme päeva töö võiks olla nt 40 ruuduse toa = 200 meetrit soont freesimine?

Ise ei ole kahte soont korraga lõiganud, pole vajadust olnud, minul tööriista vajadus siiski paisuvuukide lõikamiseks. 200meetrit aeg? Peaks paari päevaga ära küll lõikama, siin oleneb palju betooni enda olemusest. Kui võtad rendist selle isendi, siis kindlasti kasuta omasid kettaid, nende arusaam on ühe millimeetri kulumine = terve ketta hind! Kui on "õel betoon", siin kulub kolm-neli paari kettaid ära! Betooni enda omadusest sõltub, et kas on mõtet sellise tööriistaga kõike lõigata, ehk kombineerida mõne suurema aparaadiga? Kas see just suur vesi/asfaltilõikuri suurusega peaks olema, eks selle valiku pead ise tegema!
Soovitan, et tee ühele meetrile katsetus ära!

[rye]

Kuna parkett läheb vahetusse, siis väga tahaks kütteoru ka maha valada.
Kordan üle projekti lähteandmed.

- 65 ruutu maja esimesel korrusel
- õhk-vesi soojuspump
- ülesvõetav parkett on 22mm paks, sellega võidab juba kõrgust
- 10cm paksune betoonplaat, vähemalt 10 cm peno on all (vbl ka 20 cm), maja ise 20a vana
- Uksed lähevad ka vahetusse, neid saab tõsta.


Tänane mõte on et ei freesi torusid sisse, vaid kinnitan 16mm küttetoru betoonplaadile.
Torud võiks kinnitada metasllist perfolindiga naeltega betooni. Kas mingi püstoliga saab sellise kinnitusnaela betooni lasta? Vihjeid palun milline püss ja milline nael.
Lahtine on kas kipsivalu või siis mingi tsemendi baasil isevalguv, hea nõu oleks abiks.
Olen kuulnud arvamusi, et kipsivalu on kerge ja ei juhi soojust, on nagu Aeroc?
Tahaks tõsta nii vähe kui võimalik ja täpselt ei olegi aru saanud mis on kipsivalu minimaalne paksus.
Mõni ütleb 35mm kokku ja teine ütleb +35mm torude peal? Pigem tahaks ainult 30mm juurde valada.
Oluline on, juurdevalu ei oleks soojsulikult betoonplaadist isoleeritud, ehk mingit kilet alla ei tule. Betoonplaat peab andma soojusliku inertsi, et odavatel tundidel kütta.
Betoonplaat on valatud vastu Fibost lintvundamenti -> enne prooviks mingi freesiga, kas saab vahe sisse lõigata ja soojuslikult vundamendist eraldada.

Head mõtted on teretulnud.

[kaimagk]

Inertsi sa sellise plaaniga ei saa kui torud on plaadi peal, noo mõtle nati, kuidas need torud seda alumist plaati peaks soojendama aga ülemist osa mitte? Füüsikat on raske petta

[rye]

Kui need torud on kipsivalusse valatud, mis on betooni külge nakkunud siis ju peaks ka alt betoon soojaks minema?

[kaimagk]

Jah sama palju läheb betoon soojaks kui see kips ~30mm, ehk , soojus liigub ju võrdselt igale poole. Ja nüüd, kui palju seda ‘inertsi’ loodad ette kütta? Aga jah, tegelt saab, kui talud temperatuuri kõikumisi nii +- 15 kraadi

[RaJy]

Jah sama palju kui see kips ~30mm, ehk , soojus liigub ju võrdselt igale poole. Ja nüüd, kui palju seda ‘inertsi’ loodad ette kütta? Aga jah, tegelt saab, kui talud temperatuuri kõikumisi nii +- 15 kraadi

Oponeerin sellele arvamusele - allolev betoon pigem salvestab ja ühtlustab temperatuuri mitte ei kõiguta. No kui pidevalt küttes.

[kaimagk]

Mida (mis)ta seal salvestab? Kas see 30 kraadine vesi vä? Ja samal ajal tuppa soojust ju ei tule. Sellisel juhul oleks juba tiba pointi kui torud on salvastava materjali keskel. Proovi füüsikast aru saada, muidu on ‘kooii rahaks’ tiba nutune see plaan.
Aga noh, varsti tulevad siia kohe tegelased ja teevad lihtsamas keeles selgeks.

[Kalvis]

Lihtsam keel on - soojus liigub vaid kõrgemalt temperatuurilt madalamale. Altpoolt ei saa soojus mitte kunagi toapoole tagasi liikuda kuna vahepeal on kõrgema temperatuuriga põrand. Termodünaamika 2 seadus.

[netmaster]

Altpoolt ei saa soojus mitte kunagi toapoole tagasi liikuda kuna vahepeal on kõrgema temperatuuriga põrand.

Saab küll, kui vahepealne kõrgema temperatuuriga kipsivalu jahtub (annab oma soojuse veel külmemale toale) ja allpool olev betoon teda soendab. Raske uskuda, et keegi ehitab tänapäeval sellist põrandakütet, mis soojuspumba abil ühtlase temperatuuriga 24/7 põrandat kütaks. Sellisel juhul juhul poleks tõesti mistahes inertsil olulist mõju, sest kipsivalu on alati soojem, kui all olev betoon. Seda muidugi esimese elektrikatkestuseni.

[rye]

Mul endal on teises kohas hea kogemus 10 cm paksuse betoonplaadiga.
Seal kütan praeguse ilmaga üledimensioneeritud soojuspumbaga 6 kõige odavamat tundi päevas.
Temperatuurikõikumised ei sega absoluutselt, isegi aru ei saa. Maja ise ei ole mingi A-klass.

Sedasama tahaks selle projektiga ka saavutada, isegi kui efekt nii hea ei tule.
Kui õnnestub saavutada, et kipsivalu ja betoonplaati saab käsitleda monoliitsena, siis ju väga suurt vahet pole, kas toru on moniliitplaadi üla või alaservas. Monoliitplaadil on hea soojusjuhtivus ja see peaks üleni soojaks minema. Või kui tulebki mõni kraad erinevust ala- ja ülaservas, mis teha.

[kaimagk]

Noo siis ju kõik selge. Torud maha, vedel kips takka ja asi tehtud.
Mis ime betoon sul seal teises kohas küll on et hoiab ja annab soojust edasi nii et temp erinevust aru pole saadagi. Endal ka miski 10-12cm. Kui 6 tundi ei küta siis ikka kohe tunda, eriti pesuruumides. Aga noh, inimeste tundlikus ja arusaamad ongi erinevad.
Nii et, anna minna. Ja selle pärast ära põe , et kipsivalu betooniga ei seo, küll seob. Vastavad nakked ja krundid.
ps: mis tempiga vett mudu torudesse lased?

[rye]

Kas nüüd just kõik selge on aga hetkel ei näe jõudu ja tahet freesimiseks.

Kas keegi oskab soovitada mis aparaadiga saab betooni sisse kinnitusnaelu lasta.
Esialgne mõte oleks tavaline vendimeeste prforeeritud metalllint üle toru panna ja siis mõlemalt poolt naelapüssiga betooni lasta.
Ma ise ei ole selliste aparaatidega varem tööd teinud, et kas keegi oskab head nõu anda naelte ja püssi osas?
Või on mingid spets klambrid olemas?

[kaimagk]

Näiteks see: Makita GN420CSE

[rye]

Sellel Makital on min naela pikkus 50mm. Võiks palju väiksem olla?
Kas tõesti laseb 50mm naela betooni?