puitkarkassi vertikaalse seinaprussi sõlm alusvööga

[T25]

Rehielamu oli 25+ meetrit pikk ja 10m lai. Tänapäeval ehitatakse pisemaid putkasid. Väiksem putka võiks ikka kinnitatud olla miskitmoodi.

[A23]

Miks ainult mujal. Eestis kah - teed puitraami kõrval valmis ja siis tõmbad püsti ja toestad paari ajutisega ära.

Töökaaslane kasutas sama meetodit. Lõi kohe ka OSB'i külge. Ettenägematul põhjusel jäd need seinad planeeritust kauemaks maha vedelema, tulemus, et OSB pundus märgatavalt paksemaks kui algselt oli. Ära kuivades enam nimimõõtu tagasi et tõmmanud. Aga suurt probleemi sellest ei tõusnud, nüüd elavad perega juba paar aastat rõõmsalt sees.

[porjuh]

Päris hästi panete, tüüp küsib täitsa asjaliku küsimuse ja saab kohe puid alla

Üldiselt minu piiratud kogemus on näidanud, et piisab kahest naelast, et pruss ära fikseerida, et see seal ehituse ajal ei liiguks ega pöörduks. Jäikuse annab kas OSB, kips või diagonaalsed prussid.

Kui on tõesti mere ääres mingi kõrge maja siis peab vast teoorias mõtlema ka ära lendamisele kasutaks ise terasest nurgikuid vms sidemeid ja laseks need betoonikruviga otse läbi alusvöö betooni sisse.

[ping]

...
Kui on tõesti mere ääres mingi kõrge maja siis peab vast teoorias mõtlema ka ära lendamisele kasutaks ise terasest nurgikuid vms sidemeid ja laseks need betoonikruviga otse läbi alusvöö betooni sisse.

Saab ju betoonikruviga otse läbi prussi kinni tõmmata ja lisa vidinaid ei olegi vaja.
See aitab ka vundamendi "äravajumise" vastu, sest vundament ripuks siis seina küljes.

[porjuh]

...
Kui on tõesti mere ääres mingi kõrge maja siis peab vast teoorias mõtlema ka ära lendamisele kasutaks ise terasest nurgikuid vms sidemeid ja laseks need betoonikruviga otse läbi alusvöö betooni sisse.

Saab ju betoonikruviga otse läbi prussi kinni tõmmata ja lisa vidinaid ei olegi vaja.
See aitab ka vundamendi "äravajumise" vastu, sest vundament ripuks siis seina küljes.

Saab igate pidi jah, eks oleneb, kuidas need jõud lõpuks sinna vundamneti jõuavad ja mis kihid seinas on.

Selle vundamendi rippumise kohta kogemus puudub, aga eks iga nael või kruvi annab mingi väikse osa jäikusest juurde.

[ping]

Saab igate pidi jah, eks oleneb, kuidas need jõud lõpuks sinna vundamneti jõuavad ja mis kihid seinas on.

Selle vundamendi rippumise kohta kogemus puudub, aga eks iga nael või kruvi annab mingi väikse osa jäikusest juurde.

Räägitakse, et üks parun olevat ennast juustest sikutades, koos hobusega soost välja tõstnud.

[vuuk]

Mina olen omal ajal teemaalgatajaga samalaadseid küsimusi enda sees küsinud. Ja ma ei arva, et peab olema ilmtingimata ehitusvõhik, et küsimused tekiksid. Tegijatel ikka tekivad küsimused, eriti kui tehakse uusi tegemisi ja uuemate meetoditega. See on minu meelest ülimalt positiivne, kui mõned inimesed ikka midagi peale istuva töö ka teha tahavad. Eriti kui käeline tegemine ei ole au sees nagu meil see viimastel aegadel kipub olema.
Omal ajal on saanud palju ristühendustes kasutatud viltuse naelaga meetodit. Ikka eeltegijate eeskujul ja tunde järgi. Töötavad need ühendused siiani laitmatult.
Tulid uued ajad, uued meetodid, lisandus kinnitusvahendite valikusse palju erinevaid ja mitmesuguseid.
Tulid ka uued nõuded vastavalt elustandardi muutusele.
Naelkinnituse peamiseks miinuseks on, et ei võimalda lihtsasti vajadusel korrigeerida ja lahti monteerida.
Näiteks võib juhtuda, et viltuse naelaga lüües puit kinnituskohas lõheneb. Või nihkub kinnitatav detail oma kohalt ja paigaldamise täpsus on ülemäärase hälbega.
OSB-ga karkassi jäigastamisel kipuvad olema omad probleemid või küsitavused.
Selgitav joonis:

OSB plaadi laiusmõõt ei sobitu 600 mm karkassi sammuga juhul kui tahaks seina soojustada. Karkassi vahele plaatvilla laius on 560 või 565 mm. Sealjuures tuuletõkkeplaadid on laiusega 1200 mm.
Ja kui OSB plaatide vahel on ette nähtud paisumise pilud, kusjuures kui mõelda nende pisikeste plaadikruvide hoidmise võime peale, siis ei ole kindlustunnet, et igas olukorras OSB piisavalt tugevalt jäigastava elemendina töötab.

[A23]

Mina olen omal ajal teemaalgatajaga samalaadseid küsimusi enda sees küsinud. Ja ma ei arva, et peab olema ilmtingimata ehitusvõhik, et küsimused tekiksid. Tegijatel ikka tekivad küsimused, eriti kui tehakse uusi tegemisi ja uuemate meetoditega. See on minu meelest ülimalt positiivne, kui mõned inimesed ikka midagi peale istuva töö ka teha tahavad. Eriti kui käeline tegemine ei ole au sees nagu meil see viimastel aegadel kipub olema.
Omal ajal on saanud palju ristühendustes kasutatud viltuse naelaga meetodit. Ikka eeltegijate eeskujul ja tunde järgi. Töötavad need ühendused siiani laitmatult.
Tulid uued ajad, uued meetodid, lisandus kinnitusvahendite valikusse palju erinevaid ja mitmesuguseid.
Tulid ka uued nõuded vastavalt elustandardi muutusele.
Naelkinnituse peamiseks miinuseks on, et ei võimalda lihtsasti vajadusel korrigeerida ja lahti monteerida.
Näiteks võib juhtuda, et viltuse naelaga lüües puit kinnituskohas lõheneb. Või nihkub kinnitatav detail oma kohalt ja paigaldamise täpsus on ülemäärase hälbega.
OSB-ga karkassi jäigastamisel kipuvad olema omad probleemid või küsitavused.
Selgitav joonis:
OSB karkassi jäigastajana.jpg
OSB plaadi laiusmõõt ei sobitu 600 mm karkassi sammuga juhul kui tahaks seina soojustada. Karkassi vahele plaatvilla laius on 560 või 565 mm. Sealjuures tuuletõkkeplaadid on laiusega 1200 mm.
Ja kui OSB plaatide vahel on ette nähtud paisumise pilud, kusjuures kui mõelda nende pisikeste plaadikruvide hoidmise võime peale, siis ei ole kindlustunnet, et igas olukorras OSB piisavalt tugevalt jäigastava elemendina töötab.

Ma olen ise ka imestanud, miks ei ole ühtset standardit. Villaga arvestades oleks samm 600 mm, aga OSB puhul 625 või 833. On Sul infot, kust sellised plaatide mõõdud algupäraselt pärit on?
(Ka 610 mm laiusega vill 625 sammuga 45 mm prusside vahele ilma külge veidi mahanüsimata hästi ei sobiks, jääks tsipa liiga kokkusurutuks, 30 mm, optimaalne pinge ca 10+ mm)
Mõned panevad OSBi ja prussi vahele lisaks kruvidele ka liimi, mõned on kasutanud jämedamaid kruve kui need 4,2 mm standardsed hobaud, mis juhendis ette nähtud.

[tabarabarap]

Ma olen ise ka imestanud, miks ei ole ühtset standardit. Villaga arvestades oleks samm 600 mm, aga OSB puhul 625 või 833. On Sul infot, kust sellised plaatide mõõdud algupäraselt pärit on?
(Ka 610 mm laiusega vill 625 sammuga 45 mm prusside vahele ilma külge veidi mahanüsimata hästi ei sobiks, jääks tsipa liiga kokkusurutuks, 30 mm, optimaalne pinge ca 10+ mm)
Mõned panevad OSBi ja prussi vahele lisaks kruvidele ka liimi, mõned on kasutanud jämedamaid kruve kui need 4,2 mm standardsed hobaud, mis juhendis ette nähtud.

See on ju plaat ja samm võib olla ka üle pikema külje ja 625 sammuga sobib 2500 plaat. Mujal maailmas on rohkem kasutusel 16" jne samm mille jaoks nende plaatide mõõtmed mõeldud.

[A23]

Ma olen ise ka imestanud, miks ei ole ühtset standardit. Villaga arvestades oleks samm 600 mm, aga OSB puhul 625 või 833. On Sul infot, kust sellised plaatide mõõdud algupäraselt pärit on?
(Ka 610 mm laiusega vill 625 sammuga 45 mm prusside vahele ilma külge veidi mahanüsimata hästi ei sobiks, jääks tsipa liiga kokkusurutuks, 30 mm, optimaalne pinge ca 10+ mm)
Mõned panevad OSBi ja prussi vahele lisaks kruvidele ka liimi, mõned on kasutanud jämedamaid kruve kui need 4,2 mm standardsed hobaud, mis juhendis ette nähtud.

See on ju plaat ja samm võib olla ka üle pikema külje ja 625 sammuga sobib 2500 plaat. Mujal maailmas on rohkem kasutusel 16" jne samm mille jaoks nende plaatide mõõtmed mõeldud.

Seda ma ju kirjutan, et 625 mm samm on OSBi jaoks, aga vill, ei mõõtudega 610 x 1000 ega 565 x 1000 sinna vahele ilma lõikamata ei "istu".
https://www.bauhof.ee/et/p/541365/kiviv ... -8tk-4-88m
(hetkel "väljamüüdud" staatuses, aga mõni aeg tagasi oli küll saada.)

[ping]

.... On Sul infot, kust sellised plaatide mõõdud algupäraselt pärit on? ...

OSB plaat paigaldatakse algupäraselt eramus karkassile horisontaalselt ja 2 rida annab kokku ruumi laekõrguseks 250cm ning postide samm ei mängi sellisel paigaldusel praktiliselt üldse rolli.
Miks neid plaate hakati püsti panema ja postivahedega sättima, seda ei tea täpselt vist keegi.

[Hiid]

a kes nad üldse seda mõõtu tegi?
Usas on kõik asjad standartiseeritud jalgade järgi.
Kips on 4 jalga lai
Mis see OSB inglise keeles on, vaataks, mis laiust seal kasutavad
EDIT: Muus maailmas on plaat 1.2x2.4m

[kaimagk]

oriented strand board

[IlSaar]

see "betoonikruviga otse läbi karkassi vundamenti" jutt tundub nagu selline "üks kord nuusata" jutt. Kuidas see vertikaalprussi kinnitusel peaks nii "nuusates" välja nägema? Praktikas see tähendab ju päris tummist ettepuurimist, sobiva metallkinniti kasutamist, kui teha kena sammuga ja korralikult, st korralik tööpäev. Eeldusel, et targad peavad silmas ikka õigeid betoonikruve (ka arvestatav rahaline väljaminek) mitte suvalisi kruve mida meite maadel ka betooni sisse uhatakse...
ps. lendamas nähakse pigem ikka karkasskatuseid kui karkassseinu...