puitkarkassi vertikaalse seinaprussi sõlm alusvööga

[Yrch]

Internetis vaadates lastakse tuimalt paari naelapüssi naelaga nurga all vertikaalne seinapruss alusvöö prussi külge. Samas kui alusvööd seotakse vundamendiga M12 vms ankrutega. See ei tundu päris samaväärne liide olevat.

Kuidas konstruktorid seda sõlme projektis teevad?

edit: parandasin "polt" "ankruks"

[tabarabarap]

https://www.apollo.ee/en/elamu-puitkarkassitood.html

[RaJy]

Kui igasugune arusaamine füüsikast puudub siis ei peaks ehitusega tegelema - vastus esimesele postitusele Aus ja jõhkralt otsekohene vastus.

[netmaster]

Naelte ülesanne on prussi paigal hoida, kuni sinna kinnitatakse teised konstruktsiooni jäigastavad elemendid. Niikaua kui maja ei ole õhust kergem, ei juhtu nende naeltega midagi. Selleks, et kogu sõrestik ehitamise ajal külili ei vajuks, peab olema mingi elementaarne arusaam füüsikast, nagu eelnevalt juba mainiti.

[Urmas]

https://www.apollo.ee/en/elamu-puitkarkassitood.html

Sa, tabaraabarap, oled paras juhm ja ei saa aru kirjutatust! Teema algataja kirjutas oma esimeses postituses konkreetselt, et vaatas juutuubist ja sina saadad ta antikvariaati. Oled sa kindel, et teema algataja saab aru sinu viitest? Ise küll ei ole.

[Prill]

Väidetavalt Jaapani ajaloolises puitehituskultuuris välditakse kinnitusvahendeid, eriti kandevkonstruktsioonis. Põhjuseks maavärinad, kus vanaaja meistrid suutsid ehitada maja, mis püsiks ja samas taluks maavärinaid ilma kinnitusvahenditeta. Loogika pidada olema vastupidine, kus lahtiselt ja nö loksumisruumiga ehitised elavad raputamise üle aga jäigalt kinnitatud konstruktsioonide puhul on tagajärjeks purunemine halvimal juhul kandevosa vigastused kuni hoone kokkukukkumiseni.

Meil maa ei värista aga ikka kardame, et ei püsi kui igast kohast naelu-kruve-nurgikuid isuga ei lase
Vbl ei ole me piisavalt arenenud ja võimekad konstruktorid..

[Yrch]

miks nii kurjalt? kohe verbaalselt molli sõita ei ole vast kõige jätkusuutlikum käitumine ühiskonnas. Kui ühistranspordis piletit liiga kaua valideerid ja kõrri hüpatakse, siis tekitab ju endalgi küsimus - et kuda kohe nii kurjalt? või TalTechi 1kursuselt loengus midagi sellist küsida? what goes around comes around.

Tunnistan ,et probleem on ehitusfüüsikaga seotud konteksti mitte tundmises. Ala et maja enda kaal ja kuju muudavad selle enamasti meie kliimas "äralendamiskindlaks" ja olukordi lahendatakse standardite vms järgi vähemalt minimaalseid mõõte kasutades. Vaevalt, et konstruktor arvutab iga maja jaoks iga sellist (alusvöö+seinapruss) sõlme eraldi üle, et siia prussile 4 naela, siia 6, siia M10, siia M12, vaid võtab standardlahenduse, mis sobib ala 1 kuni 2 korruseliseni. Aga ta tunneb konteksti (situatsiooni laiemalt) ja teab miks asju nii saab/võib lahendada.

Üritangi uurida, et mis põhjustel need lahendused sellised on.

Pidasin siin silmas, et ankur ("polt" kirjutada on vist kriminaalselt vale) vs 4 naela. esimene tundub palju mastaapsem kinnitus. Jättes arvestamata mis kaaluga/kujuga maja on, siis tunduks justkui et tornaado (mida eestis ei esine) viib maja minema ja järele jääb alusvöö. Ankrut ala betoonist kätte saada on vast ikka märkimisväärselt raskem kui 4 naelaga kinnitatud vertikaalset prussi horisontaalsest prussist.

[A23]

Ingliskeelsetes videotes seotakse sein pärast OSB või ZipSystem plaatidega alusvöö külge. Vahel lisatakse postide külge ka naelutusplaatidele sarnanevad ribad, mis on vundamendi külge kinnitatud. Vist sõltub, kuidas kohalik "code" nõuab.
Tornaado viib eramaja igal juhul minema, tornaadokindel maja läheks ebamõistlikult kalliks. Tornaado tarvis on varjendid. Küll aga mingis astmes orkaanile peaks maja vastu pidama.

Kohalikelt ehituskonstruktoritelt aga Sa ilmselt "tasuta" infot ei saa

[ping]

Internetis vaadates lastakse tuimalt paari naelapüssi naelaga nurga all vertikaalne seinapruss alusvöö prussi külge. Samas kui alusvööd seotakse vundamendiga M12 vms poltidega. See ei tundu päris samaväärne liide olevat. ...

Tuleb vaadata ka kinnitusvahendi kasutuskoha ajalist perspektiivi, et millise läbimõõduga on 12mm raud niiskes betoonis või 4mm nael kuivas puidus 70 aasta pärast.

[Yrch]

https://www.apollo.ee/en/elamu-puitkarkassitood.html

mul on see raamat. I ja II osa olemas. Selle raamatu detailsusaste on selline ,et ütleb "Märkide kohal naelutatakse postid alumise sidepuu külge" ja ei midagi rohkem. Ankrute asemel läbivad alusvööd kõveraks löödud armatuur vms. Miks midagi tehakse - seda on siin väga vähe, kui üldse. A. Veski / Masso raamatut on märkimisväärselt sisukamad.

[Urmas]

miks nii kurjalt? kohe verbaalselt molli sõita ei ole vast kõige jätkusuutlikum käitumine ühiskonnas.

Olgu, filosofeerime siis veidi- kui jätkusuutlik on teiste teadmiste arvel tasuta elamine? Jätkusuutlik teadjate suhtes? Kahtlen. Sinu küsimused on vist nagu omakasu huvides. Ei topi keegi sulle enam tasuta soovitusi suhu. Olles piisavalt vana ja teades, et eelmise riigikorra ajal oli teadmiste jagamine korrelatsioonis vastuteene või ekvivalendiga ümbrikus, siis tänapäeval nimetatakse seda äriks. Kui sa arvad, et tänapäeval on olemas omakasupüüdmatuid samariitlasi, siis kahjuks oled eksiteel.

Tunnistan ,et probleem on ehitusfüüsikaga seotud konteksti mitte tundmises. Ala et maja enda kaal ja kuju muudavad selle enamasti meie kliimas "äralendamiskindlaks" ja olukordi lahendatakse standardite vms järgi vähemalt minimaalseid mõõte kasutades. Vaevalt, et konstruktor arvutab iga maja jaoks iga sellist (alusvöö+seinapruss) sõlme eraldi üle, et siia prussile 4 naela, siia 6, siia M10, siia M12, vaid võtab standardlahenduse, mis sobib ala 1 kuni 2 korruseliseni. Aga ta tunneb konteksti (situatsiooni laiemalt) ja teab miks asju nii saab/võib lahendada.

Mine käi kõigile selles tsitaadist esitatud küsimustele/hüpoteesidele vastuse saamiseks ca 5 aastat vastava kallakuga ülikoolis(TTÜ?) ja siis tule siia oma magistrikraadiga eputama ja koolitarkusi tasuta jagama.

Üritangi uurida, et mis põhjustel need lahendused sellised on.

Targalt otsides on sinu probeemile terve netiavarus üle uputatud nii eesti kui ka võõrkeelseid nii ülikoolide kursuse kui ka magistritöid. Otsi ainult!
Ei midagi isiklikku, vaid lihtsalt enda arvamus sinu solvumisele mu kommentaari kohta.

[netmaster]

üldjuhul ikka ei ole ju iga poldi kohta 4 naela. Enamasti on suhe ikka selline, et 30 ankru kohta on 300 naela. Kui sul on 300 naela kohta 100 ankrut, siis see on ilmselge overkill.

Normaalselt ehitatud maja ei pea ankrud vundamendi küljes kinni hoidma. Ankur takistab alusprussi liikumist horisontaalsuunas ja raskus hoiab maja vundamendi peal. Sama kehtib ka seinaprussi kohta. Naelad peavad takistama horisontaalset liikumist ja kuna pole ühtegi jõudu, mis teda ülespoole kisuks, siis pole rohkem vajagi. Vundament on ju ka lihtsal maapinnale asetatud. Miski ei hoia teda seal kinni peale tema enda ja maja raskuse.

Lõppkokkuvõttes peab maja kui tervik püsti seisma, mitte iga post eraldi. Neli naela ei hoia midagi püsti. Tuhanded õiges järjekorras ja õigesse kohta löödud naela hoiavad.

[Yrch]

miks nii kurjalt? kohe verbaalselt molli sõita ei ole vast kõige jätkusuutlikum käitumine ühiskonnas.

Olgu, filosofeerime siis veidi- kui jätkusuutlik on teiste teadmiste arvel tasuta elamine? Jätkusuutlik teadjate suhtes? Kahtlen. Sinu küsimused on vist nagu omakasu huvides. Ei topi keegi sulle enam tasuta soovitusi suhu. Olles piisavalt vana ja teades, et eelmise riigikorra ajal oli teadmiste jagamine korrelatsioonis vastuteenusega, siis tänapäeval nimetatakse seda äriks. Kui sa arvad, et tänapäeval on olemas omakasupüüdmatuid samariitlasi, siis kahjuks oled eksiteel.

Tunnistan ,et probleem on ehitusfüüsikaga seotud konteksti mitte tundmises. Ala et maja enda kaal ja kuju muudavad selle enamasti meie kliimas "äralendamiskindlaks" ja olukordi lahendatakse standardite vms järgi vähemalt minimaalseid mõõte kasutades. Vaevalt, et konstruktor arvutab iga maja jaoks iga sellist (alusvöö+seinapruss) sõlme eraldi üle, et siia prussile 4 naela, siia 6, siia M10, siia M12, vaid võtab standardlahenduse, mis sobib ala 1 kuni 2 korruseliseni. Aga ta tunneb konteksti (situatsiooni laiemalt) ja teab miks asju nii saab/võib lahendada.

Mine käi kõigile selles tsitaadist esitatud küsimustele/hüpoteesidele vastuse saamiseks ca 5 aastat vastava kallakuga ülikoolis(TTÜ?) ja siis tule siia oma magistrikraadiga eputama ja koolitarkusi tasuta jagama.

Üritangi uurida, et mis põhjustel need lahendused sellised on.

Targalt otsides on sinu probeemile terve netiavarus üle uputatud nii eesti kui ka võõrkeelseid nii ülikoolide kursuse kui ka magistritöid. Otsi ainult!
Ei midagi isiklikku, vaid lihtsalt enda arvamus sinu solvumisele mu kommentaari kohta.

humorist, sa võtad spetsiaalselt pühapäeva õhtul aja, olles kulutanud 5 aastat insenerikraadi omandamiseks (?), et öelda suvalisele jorsile internetis, et sul ei ole majanduslikult mõistlik talle rumalale oma aega raisata ja teadmisi jagada.

[Urmas]

humorist, sa võtad spetsiaalselt pühapäeva õhtul aja, olles kulutanud 5 aastat insenerikraadi omandamiseks (?), et öelda suvalisele jorsile internetis, et sul ei ole majanduslikult mõistlik talle rumalale oma aega raisata ja teadmisi jagada.

Mul mingis mõttes kahju inimestest, kes loetu mõttest aru ei saa(käib tsiteeritu autori kohta). Kui inimesel ei ole arusaamist ega seedimisvõimet juutuubist vaadatule, siis kuidas saavad foorumlased teda aidata. Peavad tulema naelu õigesse kohta lööma? Aga noh, eks see ole vist nende saatus või karma kättemaks praeguses elus eelmise elu pattude eest.

[Urmas]

Väidetavalt Jaapani ajaloolises puitehituskultuuris välditakse kinnitusvahendeid, eriti kandevkonstruktsioonis.

Tuli Prilli postitusega endale meelde ja tuletame ka teistele meelde, et Jaapanis on koht, kus katuste ning vist ka alus- ja vertikaaltüüblid" tüüblid" on vist puidust.
Huvitav, kas viites toodud külas on olemas pood, kus müüakse lumeroobitsaid? Ja majad ega katused ei kukugi kokku? Hämmastav! https://reis.postimees.ee/4365615/video ... d-maailmas

[tabarabarap]

No pole mõtet foorumis ütleda , et me ei vasta sulle kuna me tahame sellega raha teenida vms. Tõsi on,et meil peab ehitama projekti järgi jne ja seal info kirjas. Eesti keeles infot leida ongi iseehitajal rakse. Keegi ei lähe meil konstruktori juurde seda naelajuttu ostma ka. Ja muidugi on seal alati tõde sees, et sellise küssa peale peaks inimene ikka minema ja ostma need teadmised (kasvõi projektina), sest võib eeldada, et ei teata midagi ehitusest, tuleohutusest ja kõigest muust, aga foorum ongi üks koht kus alustada. Enamus ajsu mida me teeme ei ole raketiteadus.

Üldiselt meil ehitajad panevad kõhutunde järgi või seda mida teised ees on teinud keegi ei ole seda kuskil õppinud või kui on, siis nad ju koolis õpitust munagi ei mäleta, sest joovad liiga palju, et see mäletamine üldse reaalne oleks . Sellepärast tulebki sulle vastuseks sama sitt mida Urmas siia kirjutas ala ega ma ise ei tea , aga mine poodi vms.

Viide raamatule ongi väga asjakohane kuna see on sisuliselt õpik mille järgi koolis on aastaid neid haamriga tonte õpetatud. Lisaks võib vaadata kinnitusvahendite tootjate tehnilisi juhendeid ja kui on suurem tootja, siis neil on ka infoliin kus selgitatakse ja antakse su küsimustele vastused milliseid ja kuidas peaks kuksil kasutama, nende eesmärk on sulle naelu müüa.

Inglise keeles leiab seelist infot väga kiirelt:
https://www.swedishwood.com/building-wi ... fasteners/

[A23]

@Urmas, oled Sa juhtunud esitama endale küsimust "Mis on foorumi mõte?"?

Kui ma iseendale peaks selle küsimuse esitama, siis mulle võiks foorumi mõte olla umbes selline, et foorumisse kogunevad sarnaste huvidega tegelased, jagavad omavahel kogemusi, esitavad küsimusi ja proovivad teiste küsimustele vastata, kui arvavad konkreetsest asjast midagi teadvat. Kui ei arva midagi edasiviivat teadvad, siis hoiavad "suu kinni".

[RaJy]

miks nii kurjalt? kohe verbaalselt molli sõita ei ole vast kõige jätkusuutlikum käitumine ühiskonnas. Kui ühistranspordis piletit liiga kaua valideerid ja kõrri hüpatakse, siis tekitab ju endalgi küsimus - et kuda kohe nii kurjalt? või TalTechi 1kursuselt loengus midagi sellist küsida? what goes around comes around.

Tunnistan ,et probleem on ehitusfüüsikaga seotud konteksti mitte tundmises. Ala et maja enda kaal ja kuju muudavad selle enamasti meie kliimas "äralendamiskindlaks" ja olukordi lahendatakse standardite vms järgi vähemalt minimaalseid mõõte kasutades. Vaevalt, et konstruktor arvutab iga maja jaoks iga sellist (alusvöö+seinapruss) sõlme eraldi üle, et siia prussile 4 naela, siia 6, siia M10, siia M12, vaid võtab standardlahenduse, mis sobib ala 1 kuni 2 korruseliseni. Aga ta tunneb konteksti (situatsiooni laiemalt) ja teab miks asju nii saab/võib lahendada.

Üritangi uurida, et mis põhjustel need lahendused sellised on.

Pidasin siin silmas, et ankur ("polt" kirjutada on vist kriminaalselt vale) vs 4 naela. esimene tundub palju mastaapsem kinnitus. Jättes arvestamata mis kaaluga/kujuga maja on, siis tunduks justkui et tornaado (mida eestis ei esine) viib maja minema ja järele jääb alusvöö. Ankrut ala betoonist kätte saada on vast ikka märkimisväärselt raskem kui 4 naelaga kinnitatud vertikaalset prussi horisontaalsest prussist.

Ei ole keegi Sinu peale kuri. Mõni (nagu mina) ütleb lihtsalt ja järsult täpselt ja otse - ei keeruta ümber nurga ja ei hoia rusikat taskus
Teemasse:
Kui see maja tuleb paberist raskemas materjalist siis tavalistes oludes need lendu ei lähe.Ära mõtle üle!
Naabrinaisel metallkarkassiga kasvuhoone surus torm vastu maad laiaks ja minu ilma ühegi kinnituseta 50x50 puidust elas sama tormi 50 meetrit eemal üle.
Sinu viimane lause on puhtalt teooria - praktika ehk tegelikkus on natuke teine - muutujaid on rohkem kui Sa arvata oskad.

[vuuk]

Ei saa ühe või teise kogemuse põhjal väga üldistada.
Mul ühe kunagise tormi ajal viskas kasvuhoone 1 km kaugusele. Nägin ise kuidas rulludes üle põllu lendas ja naabri metsas maandus. Hiljem olen maakülge kinnitanud.
Tormid ja tuuled võivad olla erinevad ja oleneb ka asukohast. Lagedal või puude varjus olukord erinev.
Ja tegelikult, ega viimasel ajal õigeid torme pole olnudki. Lihtsalt natuke rohkem puhub mõnikord.

[Hiid]

Keskameerikas tehakse neid karkassmaju nii, et taotakse terve sein maas valmis ja siis tõstetakse püsti. Naelad siis põhja alt ja ülevalt karkassipostidesse sisse....
Tuppa läheb kips otse karkassikõverikele, välja tuuletõkkeplaat, vahele klaasvill....

[Kalvis]

Miks ainult mujal. Eestis kah - teed puitraami kõrval valmis ja siis tõmbad püsti ja toestad paari ajutisega ära.

[RaJy]

Ei saa ühe või teise kogemuse põhjal väga üldistada.
Mul ühe kunagise tormi ajal viskas kasvuhoone 1 km kaugusele. Nägin ise kuidas rulludes üle põllu lendas ja naabri metsas maandus. Hiljem olen maakülge kinnitanud.
Tormid ja tuuled võivad olla erinevad ja oleneb ka asukohast. Lagedal või puude varjus olukord erinev.
Ja tegelikult, ega viimasel ajal õigeid torme pole olnudki. Lihtsalt natuke rohkem puhub mõnikord.

Kusjuures naabri kasvuhoone oligi maa külge kinnitatud, muidu oleks vist minema lennanud, aga siis surus lihtsalt kohapeal laiaks vastu maad. sama tuul murdis hulgi põlispuid - ei olnud lagedal väljal. kasvuhoone sattus lihtsalt valel ajal vales kohas olema. See oli mõned aastad tagasi jaanilaupäeval - kohaliku vallamaja juures oli jaanipidu ja üks piduline sai vallamaja katuselt lennanud katusekiviga pihta. Ei olnud just eriti väike tuuleke, terve küla oli oksarisu täis

[tabarabarap]

Ei olnud just eriti väike tuuleke, terve küla oli oksarisu täis

kapsaraud jäi ikka alles?

[T25]

Kui maja minema lendab, siis alumine vöö jääb vähemalt paika.

Sama asja võiks küsida tegelikult ka betoonvöö kohta, mis valatakse aeroci vms ploki peale. Kui kuskil katus minema on lennanud, siis delfi kommentaaridest loed, et " oleks pidanud olema valatud korralik betoonvöö ja müürilatt ja sarikad ankurdatud sinna külge". Tegelikult aga hakkab seda betoonvööd hoidma nake vöö ja kivi vahel ja teada on, et tõmbetugevus on nõrk koht mörtidel ja betoonil üldse.

[Prill]

Kasvuhoonete ja telkide lendumise põhjuse võib olla nende kergus, majad on meil reeglina raskemad. Ka Eestis täna iga suurema tormiga irdub hoonetelt katuseid, ometi ka selle kohta kommenteeritakse, kus teatud kahjud on rahaliselt mõistlikum sisse võta, kui hakata kõikide majade katuste kinnitusi tugevdama, mille peale võib kuluda kümnendeid ja miljardeid.

Aga need ameerika ehitustavad on veidrad jah, isegi külmades piirkondades suht sama, karkass maas valmis, püsti välja OSB taoline plaat, karkassivahele miski tavaliselt roosa vill, sisse aurutõkkeks kile/kangas/paber.
Veel veidramad neil katused, kus sarikatele seesama OSB, harva miski kangas vahele plekk otse peale. Ei mingit hulle tuulutusvahesid, distantsliiste, roovitusi jm peent kunsti - ja elavad neis nif-naf onnikestes kuidagi.

Samas tele renoveerimisprojektides on tavalised ka üllatused, kus konstruktsioonide avades on miski oluline tala mäda, satikatest puretud või vundament mõrane, mis tuleb korda teha, ja tavaliselt seal iga üllatus 10k $ laks, samamoodi seal mingil põhjusel eelarvestamisel on aeg ülioluline, iga lisanduv päev ehitusmeeskonda objektil on $$$$ otsene kulu. Mis viitab sellele, et sealmaal inimtööjõud on üks kallemaid komponente ehituse juures.

Eesti rahvusliku ehituskultuuri juurde naastes, rehielamud jm - seal eriti märka, et hooneid vundamentide külge kinnitatud oleks - hoonete lendumist meie rahvapärimuses ei kohta, küll aga teavad kõik jutustada kuidas need palkhooned kippusid altpoolt palkhaaval ära mädanema sinna kuhu nad ehitati.
Järelikult jäädes truuks rahvusriiklusele, traditsioonidele ja esiisade kultuurile - ei ole vaja vundamendi külge kinnitada ega võõrast meie rahvuslusel korraldust-ehitustavasid õõnestavaid tavasid siinmail levitada.