Sarika kandevõime.

[A23]

1. Mis argument see õhuke on?
2. Kui visuaal nii nõuab siis ei vaidle
3. Pole võimalik

1. Ainult oletan, et eesmärk oli see "jäigastav komponent" võimalikult silmatorkamatuna teostada. Ma artiklit süvitsi ei uurinud, nii palju asja vastu huvi polnud. Arvestades Sinu tausta vast leiad ise vastuse artiklist või palud T25'l seda refereerida. (T25 ilmselt viitsis ka lõpuni läbi lugeda)
3. Huvi pärast - kui palju seal mõõtudega "mööda pandud" oli, mis oli tegelik mõõt ja mis "peaks olema"? Kas arvutasid läbi või mille alusel nii väidad?

[A23]

Postitus Postitas vuuk » 17 Okt 2024, 23:39

Jah, tean. Kusjuures olen kunagi läbinud BIM koolitusi ja Revit Arhitekture algkoolituse.
Sellepärast tean, et SetchUp Pro programmiga minu tehtud detailmudel ei ole BIM. Aga informatsiooni detailsus võib olla isegi suurem - kuigi mõnikord palju töömahukam.
BIM (selles tähenduses) peamine mõte on ühtlasi projekteerimise töö automatiseerimisele kaasa aitamine. Teed plaani ja lõike ning automaatselt tekib ka nende joonistega kooskõlas olev mudel (või vastupidi). Aga sellest mudelist ei saa müürikirja järgi välja lugeda näiteks mitu kivi on müüris. Minu SketsUp-is loodud mudelist on ka selline info välja loetav kuna detailid, ka kivid on välja "joonistatud".
BIM mudelist võib kasu olla näiteks sellise info saamisel, et kas mõni toru on juhtumisi vales kohas, kuna erinevate osade projekteerijad pole osanud ette näha kõiki võimalikke kokku sattuvaid nüansse. Eriti keerulisematel juhtudel

Täiesti teemaväline, aga Sa Vuuk oled kõige õigem, kelle käest küsida.
Kui paksu ja mis tolerantsidega peaks arvestama telliste vahelise vuugi?
Hetkel huvitab just soemüüriga seoses. Ja milline on kivide pakuse kõikumise tolerants nominaalmõõdu suhtes?

[A23]

...BIM mudelist võib kasu olla näiteks sellise info saamisel, et kas mõni toru on juhtumisi vales kohas, kuna erinevate osade projekteerijad pole osanud ette näha kõiki võimalikke kokku sattuvaid nüansse. Eriti keerulisematel juhtudel

Peaprojekteerija asi on jälgida, et BIM's kõik adekvaatne oleks. Kogemusest võin öelda, et võib tekkida probleeme eelkõige muudatuste tegemisel, kui neid on palju, ehitamine juba käib ja erinevate osade projekteerijad (kui veel on eri firmadest) ei jõua samaaegselt omapoolseid muudatusi lõpetada. Siis võib juhtuda, et ehitajal on käes erinevate osade erinevad versioonid, mille vahel võib konflikt olla.

[T25]

T25 ilmselt viitsis ka lõpuni läbi lugeda

Ma ei lugenud, lihtsalt vaatasin joonist ja tundus, et selline asi võiks töötada. Eng-tips-ist leidsin teema, kus samasugust lahtist katusealust sooviti teha ja sealt leidsin selle lingi. Lähemalt lugema ma ei hakanud. Mees, kes lingi viskas, on oma jutu järgi üle 5000 maja teinud, töötab alates aastast 1991.

[ristu]

Ma ei lugenud, lihtsalt vaatasin joonist ja tundus, et selline asi võiks töötada. Eng-tips-ist leidsin teema, kus samasugust lahtist katusealust sooviti teha ja sealt leidsin selle lingi. Lähemalt lugema ma ei hakanud. Mees, kes lingi viskas, on oma jutu järgi üle 5000 maja teinud, töötab alates aastast 1991.

OT: 33 aastaga üle 5000 maja tähendab 152 maja iga aasta ehk siis 1 maja üle päeva. Kõlab usutavalt see jutt!

[A23]

Ma ei lugenud, lihtsalt vaatasin joonist ja tundus, et selline asi võiks töötada. Eng-tips-ist leidsin teema, kus samasugust lahtist katusealust sooviti teha ja sealt leidsin selle lingi. Lähemalt lugema ma ei hakanud. Mees, kes lingi viskas, on oma jutu järgi üle 5000 maja teinud, töötab alates aastast 1991.

OT: 33 aastaga üle 5000 maja tähendab 152 maja iga aasta ehk siis 1 maja üle päeva. Kõlab usutavalt see jutt!

Mul oli kunagi tuttav üks Soome ehitaja (päris soomlane), kes ehitas aastas (enamasti kahe inimesega) ca 3 eramut. Igat penni hoiti kokku, nt märgade ruumide rb seinad valati maas ja tõmmati talidega püsti!

[T25]

No täpne tsitaat siin:

I have the benefit that others may not of a huge amount of field experience. I have been doing this since 1991 and have been to well over 5,000 houses.

See ei tähenda muidugi, et ise kõik majad tegi(projekteeris), vaid oli juures, nõustas vms. Selgituseks, et tegemist on projekteerijaga, mitte ehitajaga.

[ping]

Ma ei lugenud, lihtsalt vaatasin joonist ja tundus, et selline asi võiks töötada. Eng-tips-ist leidsin teema, kus samasugust lahtist katusealust sooviti teha ja sealt leidsin selle lingi. Lähemalt lugema ma ei hakanud. Mees, kes lingi viskas, on oma jutu järgi üle 5000 maja teinud, töötab alates aastast 1991.

OT: 33 aastaga üle 5000 maja tähendab 152 maja iga aasta ehk siis 1 maja üle päeva. Kõlab usutavalt see jutt!

Ameerika massehitus korralduse juures, kus ühes arenduses tehakse korraga 500 eramut on see tavaline kiirus, et brigaad on ühe maja peal max 2 päeva, sest muidu ei püsi konkurentsis teiste brigaadidega.
Vundamendi brigaadil valmib iga päev üks vundament.
Karkassimeeste brigaad paneb ühe päevaga, tornaadovöödega, osb'ga üle löödud, avatäidetega karkassi püsti.
Jne.

Ameerikas erineb mitmete mõistete tähendus meil tänapäeval kasutatavast ja näiteks kui inimene ütleb, et "ma puurin naftat", siis nii võib öelda puurtorni luksep kui ka sama torni omanik.

[EH.INS.]

Jah, tean. Kusjuures olen kunagi läbinud BIM koolitusi ja Revit Arhitekture algkoolituse.
Sellepärast tean, et SetchUp Pro programmiga minu tehtud detailmudel ei ole BIM. Aga informatsiooni detailsus võib olla isegi suurem - kuigi mõnikord palju töömahukam.
BIM (selles tähenduses) peamine mõte on ühtlasi projekteerimise töö automatiseerimisele kaasa aitamine. Teed plaani ja lõike ning automaatselt tekib ka nende joonistega kooskõlas olev mudel (või vastupidi). Aga sellest mudelist ei saa müürikirja järgi välja lugeda näiteks mitu kivi on müüris. Minu SketsUp-is loodud mudelist on ka selline info välja loetav kuna detailid, ka kivid on välja "joonistatud".
BIM mudelist võib kasu olla näiteks sellise info saamisel, et kas mõni toru on juhtumisi vales kohas, kuna erinevate osade projekteerijad pole osanud ette näha kõiki võimalikke kokku sattuvaid nüansse. Eriti keerulisematel juhtudel.

Ma ei väida siin absoluutselt, et Sul pole õigus või üks on parem vms
BIM hakkab täna olema lihtsalt tellija nõue
Isiklik arvamus: BIM täidaks Eestis oma idee vbl 2...3 objektil aastas

Siiski mainin niipalju, et igal BIM objektil - nt RB post - "on küljes" kogu posti info so lisaks gabariitidele kõik ankrud, taridetailid, sarrus, betooni klass, keskkonnaklass, tulepüsivus jne - so absoluutselt kogu info
Klikin peale ja vaatan kogu info mida iganes mul vaja on

[EH.INS.]

1. Mis argument see õhuke on?
2. Kui visuaal nii nõuab siis ei vaidle
3. Pole võimalik

1. Ainult oletan, et eesmärk oli see "jäigastav komponent" võimalikult silmatorkamatuna teostada. Ma artiklit süvitsi ei uurinud, nii palju asja vastu huvi polnud. Arvestades Sinu tausta vast leiad ise vastuse artiklist või palud T25'l seda refereerida. (T25 ilmselt viitsis ka lõpuni läbi lugeda)
3. Huvi pärast - kui palju seal mõõtudega "mööda pandud" oli, mis oli tegelik mõõt ja mis "peaks olema"? Kas arvutasid läbi või mille alusel nii väidad?

1. Jälle - kui küsimus on kindlas visuaalis siis ei vaidle
3. Oskan vaid vastada, et kandevõime põrast nii suurt vaja pole
Ja ei arvutanud - piisab "peale vaatamisest" (teatav kogemus)

[vuuk]

...
Täiesti teemaväline, aga Sa Vuuk oled kõige õigem, kelle käest küsida.
Kui paksu ja mis tolerantsidega peaks arvestama telliste vahelise vuugi?
Hetkel huvitab just soemüüriga seoses. Ja milline on kivide pakuse kõikumise tolerants nominaalmõõdu suhtes?

65mm nimikõrgusega tellise vuugi kõrguseks on minu praktikas olnud kõige sagedamini 10mm, ehk kivi koos vuugiga on arvestuslikult 75mm. 10 rida 75 mm jne. On olnud erandeid, vastavalt materjalile ja kliendi soovile.
Saan aru kuhu sihid. Kujutan ette, et Sul oli olukord, kus valisid visuaalselt ilusa materjali ja töö teostamise ajal ilmnes, et kivid mõõtudelt väga ebatäpsed ja kõverad.
Aga siis nii ongi - sellise keraamilise materjali puhul käivadki kõverad ja ebatäpsed või ebamäärase kujuga vuugid ja kõverad nurgad ning ka lubatava vea piires tulemuse mõõtude hälbed sinna juurde. Tuleb teha kompromisse.
Või valida teine materjal.
Aga muidugi on ka töö tegijal nende hälvetega "maadlemine" paras pähkel. Ja just see piisavalt hea tulemuse välja võlumine ongi töö teostaja meisterlikkuse osa.
Ei ole ikka päris nii, et paned aga segu ja paned kivi... .

Aga püüaks edaspidi jääda teemasse.

[A23]

...
Täiesti teemaväline, aga Sa Vuuk oled kõige õigem, kelle käest küsida.
Kui paksu ja mis tolerantsidega peaks arvestama telliste vahelise vuugi?
Hetkel huvitab just soemüüriga seoses. Ja milline on kivide pakuse kõikumise tolerants nominaalmõõdu suhtes?

65mm nimikõrgusega tellise vuugi kõrguseks on minu praktikas olnud kõige sagedamini 10mm, ehk kivi koos vuugiga on arvestuslikult 75mm. 10 rida 75 mm jne. On olnud erandeid, vastavalt materjalile ja kliendi soovile.
Saan aru kuhu sihid. Kujutan ette, et Sul oli olukord, kus valisid visuaalselt ilusa materjali ja töö teostamise ajal ilmnes, et kivid mõõtudelt väga ebatäpsed ja kõverad.
Aga siis nii ongi - sellise keraamilise materjali puhul käivadki kõverad ja ebatäpsed või ebamäärase kujuga vuugid ja kõverad nurgad ning ka lubatava vea piires tulemuse mõõtude hälbed sinna juurde. Tuleb teha kompromisse.
Või valida teine materjal.
Aga muidugi on ka töö tegijal nende hälvetega "maadlemine" paras pähkel. Ja just see piisavalt hea tulemuse välja võlumine ongi töö teostaja meisterlikkuse osa.
Ei ole ikka päris nii, et paned aga segu ja paned kivi... .

Aga püüaks edaspidi jääda teemasse.

Teema "solkimise" pärast ennast väga süülisena praegu ei tunne, põhjus lihtne, teema algatajal puudub igasugune huvi oma algatatud teema vastu
Mul on hetkel kujunemas plaan "proovida kätt" ühe soemüüri kallal. Küsimus oli ajendatud sellest, et kuidas tagada, et kanalid sissetulekute / väljaminekute ühendamise kohatades täpselt õigele kõrgusele jõuaksid. Ehk et mis kõrgusel täpselt ladumist alustada.
Kusagilt käis läbi ka soovitus (vist Robi?), et soemüüri võiks vabalt teha ka šamotttellistest, see hetkel materjalina ka eelistuses. (Kui ei selgu mingeid vastunäidustusi)

[vuuk]

Ehk on siis sellistel puhkudel abi sellest kalkulaatorist: https://vuuk.ee/tkmk.php
Kuigi samaks otstarbeks on hea ka Excel - algselt saigi Excelis samasugune automaatselt arvutav tabel kombineeritud ja selle eeskujul tuli mõte teha veebi, oma kodulehele JavaScripti koodi põhine arvutav tabel.
Ise olen taolistel puhkudel teinud lisaks kontrolli mõttes ka 3d-mudeli.
Saunamaja teemas aga on vaja lahendada samuti kõiksugu mõõtude teemasid.
Näiteks, siin lahendasin ära katuse mõõdud nii, et eterniitplaate ei peaks üldjuhul lõikama (välja arvatud korstna juures - seal pole lõikamisest pääsu).

Tegu on reaalselt meil kaubanduses saada olevate mõõtudega, lõigatud nurkadega Leedu eterniitplaatidega.
Aga ei saa siinkohal mainimata jätta, et lainelisi eterniite (eriti lõigatud nurkadega) on täpselt päris keeruline järgi mudeldada. Samas, kui juba detail ühes mudelis valmis "joonistatud", saab seda edaspidi vajadusel teistes mudelites kopeerimise meetodil juba lihtsasti kasutada.
Ja nagu ikka sellise detailmudeldamise lisaboonusena on võimalik plaatide koguse kokku lugemise teel täpselt ära määrata.

[A23]

Ehk on siis sellistel puhkudel abi sellest kalkulaatorist: https://vuuk.ee/tkmk.php
Kuigi samaks otstarbeks on hea ka Excel - algselt saigi Excelis samasugune automaatselt arvutav tabel kombineeritud ja selle eeskujul tuli mõte teha veebi, oma kodulehele JavaScripti koodi põhine arvutav tabel.
Ise olen taolistel puhkudel teinud lisaks kontrolli mõttes ka 3d-mudeli.
Saunamaja teemas aga on vaja lahendada samuti kõiksugu mõõtude teemasid.
Näiteks, siin lahendasin ära katuse mõõdud nii, et eterniitplaate ei peaks üldjuhul lõikama (välja arvatud korstna juures - seal pole lõikamisest pääsu). eterniit.jpg
Tegu on reaalselt meil kaubanduses saada olevate mõõtudega, lõigatud nurkadega Leedu eterniitplaatidega.
Aga ei saa siinkohal mainimata jätta, et lainelisi eterniite (eriti lõigatud nurkadega) on täpselt päris keeruline järgi mudeldada. Samas, kui juba detail ühes mudelis valmis "joonistatud", saab seda edaspidi vajadusel teistes mudelites kopeerimise meetodil juba lihtsasti kasutada.
Ja nagu ikka sellise detailmudeldamise lisaboonusena on võimalik plaatide koguse kokku lugemise teel täpselt ära määrata.

Matemaatikat ja 3d mudelit saab teha, kui teada liidetavate väärtused. Nüüd tean, et arvestan soemüürile vuugi paksuseks 10 mm. (Plaan teha hor kanalitega, seepärast ühenduskohtade kõrgusega oleks vähe ruumi mööda panna.)

Tegin etreniidiga täpselt samamoodi ja kulus ka täpselt see hulk mis oli planeeritud, ülejääk 0 tervet tahvlit, ainult äralõigatud servad, kuna pikisuunas määras katuse pikkuse muu teema, mitte tahvlite samm. Mul küll visuaalslet meeldib rohkem, kui harja lähedal ka väike riba, iseenesest oleks aga saanud ka täpselt jaguma panna. Esimene plaat on aluskatusega tasa, järgmised aga juba toetuvad eelmisele.