Tänapäevastes uusarendustes kohtab välisviimistlusena sageli valget polümeerkrohvi, mis tagab ehituse järgselt ilusa puhta fassaadi. Samas juba loetud aastad hiljem on fassaadid luitunud ning kohati krohv lahti. Silmasin ise ühel objektil, et omanik on kaks aastat pärast hoone valmimist pidanud omal käel vundamendi kohalt auke lappima. Viimati nägin vähem kui 5a vanust objekti, kus krohv on märkimisväärselt katki ning seda väga erinevatest kohtadest. Kuna olen kaalunud mõne taolise fassaadiga kinnisvara ostmist, siis sooviksin targematelt nõu. Kas selliste krohvitud fassaadidega uusarendustest peaks mööda vaatama? Või on selline kiirevõitu amortisatsioon täiesti loomulik ning tavapärane? Küsin eeskätt selles vaates, et kas peaksin mingeid paranduse-värvimise kulusid juba ette eelarvestama hakkama või pole see mõistlik. Igasugune tagasiside võhikule on teretulnud.
Üks suvaline näidis võrdlemisi heast seisukorrast:
Aitäh!
. Inseneri ja viimistleja postidest saad rohkem mõtteainet. Paari naabermaja näitel ma nõustun viimastega. Kõik sõltub arhitektuurist, materjalidest, töö kvaliteedist ja omaniku hoolsusest. Minu subj arvamus - läbimõeldud lahendus, korralikud materjalid ja töö kestab hästi. Eriti klassikalise viilkatuse all. Lamekatusega on riske rohkem (seinad saavad rohkem vett) aga saab ka seal kui tahta. Suurte puude läheduses tõmbavad põhjapoolsed parapetialused seinad aastatega mustaks, rohekaks. Keemia olemas aga maapinnalt ei ulatu igale poole ja mehhanismidele KÜ-d ei raatsi kulutada.