Keerdtrepp

[A23]

Kas keegi teab kaldus teljega keerdtrepi astmete jaotuse valemit?
Vert teljega treppide kohta on netis materjale küll ja küll, aga kaldus (minu juhtumil ca 11°) ei leia, kuigi tehniline teostus on võimalik.
(Trepp tuleb kitsastesse oludesse, kaldus teleje puhul pööre 90°, vert saaks iseenesest teha max150°, järsu tõusu tõttu ka ebasümmeetrilised astmed parema / vaskau jala jaoks)

[ping]

Suvalise "asja" tegemine on kökimöki, kui on olemas joonised.
Aga kui tegu on viltuste pindadega vana majaga, siis on vist raske just jooniste tegijat leida.

Ise joonistasin sarnastes olukordades astmete otsakohad seintele ja ajutistele tugedele modelleerisin laudadest astmete žabloonid, millede järgi tegin hiljem astmed ja trepid.

[A23]

Suvalise "asja" tegemine on kökimöki, kui on olemas joonised.
Aga kui tegu on viltuste pindadega vana majaga, siis on vist raske just jooniste tegijat leida.

Ise joonistasin sarnastes olukordades astmete otsakohad seintele ja ajutistele tugedele modelleerisin laudadest astmete žabloonid, millede järgi tegin hiljem astmed ja trepid.

Pinnad on sirged, aga ruum ise trepi jaoks on ekstreemselt väike. Saaks teha küll ka vertikaalse teljega keerdtrepi, aga see ei ole nii huvitav (tegemise mõttes) kui kaldus teljega trepp. Standardsel 0°'sel on lihtne, astmete vaheline nurk on konstantne. Kaldsel aga muutuva nurgaga, et tahada ühtlane astmete vahe horisontaalplaanis. Joonist ei ole raske teha, aga leia aga vastavat valemit astmete nurgamuutuste tarvis. (Kui sellist üldse treppide kohta olemas on)

[RaJy]

Pöördega nn ühejalatrepp ei ole just lihtne lahendada. Ühtset valemit ei olegi - ise olen ühe teinud ja joonistasin ikka päris mitu päeva enne kui joonis valmis sai. Anna ka ava mõõdud (laius; pikkus; kõrgus), äkki mõtled tiba üle ja võimalik ka lihtsam lahendus

[A23]

Pöördega nn ühejalatrepp ei ole just lihtne lahendada. Ühtset valemit ei olegi - ise olen ühe teinud ja joonistasin ikka päris mitu päeva enne kui joonis valmis sai. Anna ka ava mõõdud (laius; pikkus; kõrgus), äkki mõtled tiba üle ja võimalik ka lihtsam lahendus

Trepi sügavus hor suunas max 1050, kõrgus põrandast põrandani 2310, ava laius 650, 12 astmevahet (astme kõrgus 192,5)
Praeguses lahenduses (kaldus telejega) telje kaldenurk 11,3°, "kogupööre" 90°.
Astmetevahelised pöördenurgad on allosas ca 5,5°, ülal ca 10°, vahepealsed proportsionaalselt ära jagatud. Astmetevahelised nurgad ongi põhiküsmus, millele hetkel vastust otsin. Et mis määraks allosa ja ülaosa nurkade suhte ja kas vahepealsed jagada lineaarselt või on miskit kavalat valemit. Eesmärk siis peaks vist olema, et horisontaalplaanis astmete toetuspinnad oleks enam-vähem võrdse suurusega.
Õhtupoole viskan visandi ka üles.

[RaJy]

Üsna väike ava jah. 1.Võta üks aste vähemaks ja viimase astme arvestad astme võrra ülemisest põrandapinnast allapoole (12 aste on ülemine põrand). 2. Pöördega astmeid pead juba ülevamalt poolt arvutama , joonistama hakkama - nii saab trepi natukenegi mugavamaks ja nurga paremaks ( mis sul millegipärast tagurpidi - mina sain tõusunurgaks kusagile 70- 75 kraadi kanti, 90 kraadi on püstine sein - sinu valemi järgi peaks see 0 olema). 3. Käigurajal võiks astmed enam-vähem ühe laiusega olla.4. Ise olen vana kooli meeste järgi teinud - võtan kasvõi kipsplaadi ja ohverdan selle joonistamiseks - saab 1:1 joonise valmis teha, läheb tiba pekki - kruntvärviga üle ja uuesti.
Iseenesest on sellise nurgaga ühejalatrepp tehtav - olen teinud.

[A23]

Üsna väike ava jah. 1.Võta üks aste vähemaks ja viimase astme arvestad astme võrra ülemisest põrandapinnast allapoole (12 aste on ülemine põrand). 2. Pöördega astmeid pead juba ülevamalt poolt arvutama , joonistama hakkama - nii saab trepi natukenegi mugavamaks ja nurga paremaks ( mis sul millegipärast tagurpidi - mina sain tõusunurgaks kusagile 70- 75 kraadi kanti, 90 kraadi on püstine sein - sinu valemi järgi peaks see 0 olema). 3. Käigurajal võiks astmed enam-vähem ühe laiusega olla.4. Ise olen vana kooli meeste järgi teinud - võtan kasvõi kipsplaadi ja ohverdan selle joonistamiseks - saab 1:1 joonise valmis teha, läheb tiba pekki - kruntvärviga üle ja uuesti.
Iseenesest on sellise nurgaga ühejalatrepp tehtav - olen teinud.

Esimene versioon oligi üks aste vähem, aga praegusega tulid üemise ja alumise viimase "päris" astme asukohad sobivamad. Saaks võtta 2 astet vähemaks, aga siis oleks astme kõrgus juba 231 mm, vist liiga palju? Praegusega jääb jala min toetuspinna pikkuseks ca 150 mm, mis see reaalne veel toimiv min oleks?
Hetkel paigutus selline, astmete "disain" vajab veel parandamist.
11,3 kraadi on siis jah posti telje kaldenurk vertikaali suhtes. 0-kraadise kaldega oleks veidi lihtsam teha, aga see variant tundub huvitavam.

[Urmas]

Ärge pahandage, kuid mul pani see viimane pilt filmi jooksma. Olgu, veidi rohkem napsisena saab sellest trepist alla üsna kähku, aga samas olekus trepist üles minekut ei hakkaks üritamagi, vaid oleks ennetavalt ostnud lemmiklooma poest suurema koera jaoks mõeldud pehmema aseme. Kelle trepist ülesmineku üritust see pehme kott ja mina trepi all koerakotil ikka segab.

[A23]

Ärge pahandage, kuid mul pani see viimane pilt filmi jooksma. Olgu, veidi rohkem napsisena saab sellest trepist alla üsna kähku, aga samas olekus trepist üles minekut ei hakkaks üritamagi, vaid oleks ennetavalt ostnud lemmiklooma poest suurema koera jaoks mõeldud pehmema aseme. Kelle trepist ülesmineku üritust see pehme kott ja mina trepi all koerakotil ikka segab.

Käsipuud ikka mõlemale poole, ega ise ka vist ei julgeks muidu üles ronida

[RaJy]

Astme min pinnaks loetakse 260 mm, seda siis nägu ees trepist allatulekul - mitte selg ees nagu redelist.. See 231 mm astme kõrguseks ei ole midagi hirmsat - redelite pulkade vahe reeglina 300. Tuletame siinkohal ka klassikalise trepi valemi meelde : 2x kõrgus+astmelaius = 60 (+/-3)
Urmasele - mingil põhjusel nimetavad mõned sedalaadi treppi joodikutrepiks. Kusjuures ilma naljata . üsna ohtlik ka kaine peaga. Parim oleks sellises olukorras lift.
Aga üldiselt on teemaalgataja täiesti õigel teel - kui saladus ei ole siis võiks jagada programmi kus joonise tegi.

[A23]

Astme min pinnaks loetakse 260 mm, seda siis nägu ees trepist allatulekul - mitte selg ees nagu redelist.. See 231 mm astme kõrguseks ei ole midagi hirmsat - redelite pulkade vahe reeglina 300.
Urmasele - mingil põhjusel nimetavad mõned sedalaadi treppi joodikutrepiks. Kusjuures ilma naljata . üsna ohtlik ka kaine peaga. Parim oleks sellises olukorras lift.
Aga üldiselt on teemaalgataja täiesti õigel teel - kui saladus ei ole siis võiks jagada programmi kus joonise tegi.

Programm on Solidworks, puhas mehhaanika CAD, ehitusjooniseid sellega tegelikult kuigi mugav teha ei ole, puuduvad igasugu "põhjad" ja libraryd, mis ehituse BIM'des olemas.
Võtan siis 2 astet vähemaks ja keskendun astme max pinna saamisele. 260 mm muidugi välja ei võlu, aga tsipa rohkem ikka annab.
Alla tahaks tulla ikka nägu ees.

[Urmas]

Alla tahaks tulla ikka nägu ees.

Möh? Ise eelistaks vähemäärmusvariandi puhul perseli tulekut. Aga noh, ega see sabaluukondi murd ka nüüd just kõikse kergem trauma ei ole.

[A23]

Alla tahaks tulla ikka nägu ees.

Möh? Ise eelistaks vähemäärmusvariandi puhul perseli tulekut. Aga noh, ega see sabaluukondi murd ka nüüd just kõikse kergem trauma ei ole.

Nägu ees tulles loodaks kahele jalale jääda. Teist meedodit on lapsepõlves proovitud, õnneks olid siis kondid pehmed.

[A23]

231 mm astmekõrgusega sai astme pikkust nüüd tsipa inimlikumaks. Igale poole küll 260 ei õnnestunud, 200 + aga küll.