Kaabli ristõige

[ping]

Kõik mootorid peavad taluma EVS pingestandardit - st. 230V -23...+23V. 23 V on palju suurem kui 7 V.
Seega on õigus pöörduda nii tarbijakaitsesse kui mistahes poe poole kes mittevastava mootori müüs.

Tarbijakaitse füüsikaseadusi muuta ei suuda, sest ka käivitusvool peab kaablist läbi mahtuma!

Kui assünkroonmootoriga (kaevu)pumba käivitusvool on 10 kordne nimivool ja kui käivituse hetkel langeb toitepinge nii madalale, et rootorit ringi ei jõua vedada, siis põlebki pumba mootor maha.
Väga sagedane koormatud käivitusega mootorite (kaevupumpade) läbipõlemise põhjus on pikk ja peenike toitekaabel.

[Kalvis]

Saab küll ja see pole paigas mitte tarbijakaitse seadusega vaid natuk kõvem värk. Ükski tehas ei tohi müüa kõlbmatuid mootoreid, kohe on kallal TJJA koos müügikeeluga. Erandiks on CE (China Eksport) kuid siis ostja vaatab ise peeglisse kui ei suuda CE märki õieti lugeda.
Oli küll juhus kus üks õnnetu tegelinski sõimas Teliat nende viletsates ruuterites - iga päev kell 18.00 kukkus tema ADSL maha kuni kella 22.00. Telia palve peale osta parem toiteplokk, saatis ta neid seenele. Kuid lõpuks ei viitsinud - viskas testri kell 18.00 pistikupsasse ja oh imet oligi pinge alla 200 V. Läks poodi,ostis natuke parema toiteploki ja kasutab tänaseni.
See kehtib ka küsija kohta. Üks asi on standard , teine tegelik pinge. Kui ikka käivituse ajal on pinge alla 200 V siis süüdistab ennast ja elektrivõrku. Ennast, et oli kooner ja elektrilevi kah kuid sealne kaebamine on väikse tulususega. Võibolla nad teevad võrgutasu hinnaalandust kui liitumispunkti klemmidel on pinge alla 200 V (tean kes sai - ta tegigi nii - kutsus ETV külla, pani kohvikannu tööle ja pinge oli 160 V. Eleketrilevi vedas pärast seda uue kaabli tema sisendini.

[ping]

Saab küll ja see pole paigas mitte tarbijakaitse seadusega vaid natuk kõvem värk. ....

Millise nipiga suudab Tarbijakaitse loodusseadusi muuta?

Antud juhul ei ole ju tegu mitte "pingega liitumispunkti klemmidel" vaid "kodaniku isikliku kaabliga, tema oma maavaldusel", ehk siin saab omanik ise ennast peeglist vaadata kui tema isiklik traat piisavalt voolu läbi ei lase.

[Kalvis]

Väga lihtsalt, keelab nõuetele mittevastava toote müügi mis ei tööta nõutud pingevahemikus.
Vahet pole, ennist ütlsin, et kui pingelang ületab lubatut ja on alla 200 V siis on emb kumb süüdi - Elektrilevi või kodanik. Elektrilevilt saab nõuda ja on ka nõutud oma kaabli ristlõik suurendamist - st. Kui liitumispunktis ei lange pinge alla 200 V siis on elektrilevi süüst puhas.
Kodanik oma lõigu osas vaatab peeglisse ja süüdistab iseennast.
Samas viitasid õigesti - Kõik need arvutused võisid olla PulliKaka juhul kui pingelang tekib eleektrilevi süül.
TJJA tuleb pöörduda ka siis kui Elektrilevi ei tee kuulmagi lubamatust pingelangust. Ka siis saab TJJA teha elektrilevil ettekirjutuse ja tõenäoliselt ajavad nad oma kaablijupi korda.

[Mario002]

10 aasta pärast laevad paljud teist elektriautosid nii mis vudin... 5x2,5 muidugi toidab 11 kW kenasti ära, aga tolleks ajaks on äkki 22 kW pardalaadijad standard... see tahab 32 A.
Või vähemalt on abihoone katus päikesepaneele täis ja see elekter tuleb kuidagi maja juurde saada...

Me ei jõua kümne aastaga küll nii kaugele, et elektrivõrk suudab sellist tarbimist ära toita. Kui isegi OP tahab kümne aasta pärast midagi rohkemat, siis tõmbab uue kaabli kõrisse ja korras?

[Kalvis]

Asi on lihtne - kui omanik teeb Saalomonliku otsuse ja täna paneb 2,5 mm2 ja tahabki 10 aasta pärast päikesepaneele või elektriautot laadida siis läheb peegli ette, nendib, et kooliraha maksmine on ikka valus küll ja peksab vastuvahtivat tegelast.

[Mario002]

Kui 3,5kw on ühefaasiline, siis mina 2,5mm2 ei kasutaks.

Tahaks kuulda mis põhjustel?

[Mario002]

Asi on lihtne - kui omanik teeb Saalomonliku otsuse ja täna paneb 2,5 mm2 ja tahabki 10 aasta pärast päikesepaneele või elektriautot laadida siis läheb peegli ette, nendib, et kooliraha maksmine on ikka valus küll ja peksab vastuvahtivat tegelast.

Saab ka öelda sama teistpidi mõelduna.

Kui nt. OP peakaitse on väiksem kui 3x32 A, siis pole eriti üldse mõtet rääkidagi 3x32 A laadijate kasutamisest. Päikesepaneelid on üldse omaette teema. Peakaitsme suurendamine, elektriauto soetamine koos koduste laadijatega, päikesepaneelide paigaldus jne on ikka mitusada korda suuremad investeeringud, kui 30 m kõri või kaablit.

Eelnevad on ka põhimõtteliselt eluaegsed investeeringud. Kui plaanid samasse majja elupäevade lõpuni elama jääda, siis võib olla mõistlik. Vbl OP-l tuleb tuhin peale ja lükkab oma kuuri 10, 20 aasta pärast üldse kummuli.

Ei saa ka aru, mis värk sellega, et mõne jaoks vähem kui 100 eurot kõri alla panna on liiga suur investeering ja pigem mataks kaabli otse pinnasesse.

Mina jään ikka oma arvamuse juurde, et kui praegu pole tuleviku plaane kindlalt seadud, siis lihtsalt täida praegused nõudlused ära. Seda eriti kui teemaks kõrvalhoone, kuuri, välipeldiku maakaabel. Ealeski ei tea, mis tulevik toob. Küll aga eks igaüks ise pärast teab, kuidas investeerib ning mis plaanid on.

[Kalvis]

Unustad ära ehituslikud tööd. Kaabli hind per meeter on tühiasi võrreldes kaevetöödega. Samuti on vase või AL hind üks ühik per mm2 ikkagi köömes. See pole küll majandusarvutus aga väike lisaboonus on samuti suuremast ristlõikest tingitud väiksemad elektrikaod.
Paned suurema ristlõike - kaotad mõnikümmend eurot. 10 aasta pärast tahadki suuremat koormust - lisakulu 0 eurot.
Ei pane -säästsid mõnikümmend eurot. 10 aasta pärast kaevetööd min 50 € meeter + uus kaabel paarsada eurot. täiesti arvestatav summa ja kehtib lause koonerdamine pole kokkuhoid.
Kui tead kindlalt - et ei plaani siis on teine lugu.
Mul on päris palju just sarnaseid näiteid tuua kus tegelinski pidi päris kenasti kooliraha maksma.

[Mario002]

Unustad ära ehituslikud tööd. Kaabli hind per meeter on tühiasi võrreldes kaevetöödega. Samuti on vase või AL hind üks ühik per mm2 ikkagi köömes. See pole küll majandusarvutus aga väike lisaboonus on samuti suuremast ristlõikest tingitud väiksemad elektrikaod.
Paned suurema ristlõike - kaotad mõnikümmend eurot. 10 aasta pärast tahadki suuremat koormust - lisakulu 0 eurot.
Ei pane -säästsid mõnikümmend eurot. 10 aasta pärast kaevetööd min 50 € meeter + uus kaabel paarsada eurot. täiesti arvestatav summa ja kehtib lause koonerdamine pole kokkuhoid.
Kui tead kindlalt - et ei plaani siis on teine lugu.
Mul on päris palju just sarnaseid näiteid tuua kus tegelinski pidi päris kenasti kooliraha maksma.

Kes ütles, et OP kaevaja tellib? Võib ise väikese kopa laenutada või kaevab labidaga? Kui kõri või toru maasse pandud, siis ei pea ka midagi enam kaevama. Ühendab uue kaabli vana külge ja hakkab läbi tõmbama. Võime ju kõik teooriaid välja mõelda, kuid ainuke, kes vastuseid teab on teema algataja/töö tahtja.

[Kalvis]

Vahet pole - koonerdades kokkuhoitud rahast tuleb hiljem rohkem pappi välja käia. Hoiatatud on - igaüks teab ise paremini mismoodi ta oma raha peale vihane on.

[ping]

... Kui kõri või toru maasse pandud, siis ei pea ka midagi enam kaevama.
Ühendab uue kaabli vana külge ja hakkab läbi tõmbama.
Võime ju kõik teooriaid välja mõelda, ....

Enamus mõtleb teooriaid välja aga väga vähesed teavad kuidas teha ja on ise neid töid teinud.

Siit paistab teoreetiline "multifilmidest kogutud tarkus" ja maakaablit ennast ei ole ise vist kunagi käes hoidnud, rääkimata selle kõrisse vedamisest?

[jyrikg]

Kui kõri või toru on maase paigaldatud enda jaoks mõttega ,et sinna saaks hiljem kaabli tõugata või tõmmata siis 10aastat hiljem saabki 4G25 tõugata 24m kilbi alt teise kilbi alla.
Kui 50mm kõri on vaenlasele maa sisse utiliseeritud s.t. Tõmmatud keelnevalt kaablile peale ja visatud silumata põhjaga kraavi, jäetud sirgeks tõmbamata täitmise käigus, aetud tagasi kõik prügi ,mis maa seest välja tuli, siis ei saa ka 10mm trossiga vedades uut kaablit kõrisse.

[Mario002]

Enamus mõtleb teooriaid välja aga väga vähesed teavad kuidas teha ja on ise neid töid teinud.

Siit paistab teoreetiline "multifilmidest kogutud tarkus" ja maakaablit ennast ei ole ise vist kunagi käes hoidnud, rääkimata selle kõrisse vedamisest?

Ei tea, mis maailmas te elata. Tekib küsimusi, kas üldse tööd ka teete või niisama foorumis lobisetakse. Kui väidetav elukutseline elektrik ei saa hakkama kaabli kõrisse tõmbamisega, siis noh jah. Palju õnne.

[tcumen]

Nähtud ka sellist kutselist, kes kõrist kaasapandud traadi nahh.... saatis.
Küsimuse: "Kuidas sa sinna nüüd kaabli sisse tõmbad?" saabus vaikus.
Pädevustunnistus oli vennal nii kõva, et võis toimetada alajaama kõrgepingepoolel, kuhu isegi peaenergeetikul asja polnud.
Vot sellised kutselised spetsialistid.

[ping]

Nähtud ka sellist kutselist, kes kõrist kaasapandud traadi nahh.... saatis.
Küsimuse: "Kuidas sa sinna nüüd kaabli sisse tõmbad?" saabus vaikus.
Pädevustunnistus oli vennal nii kõva, et võis toimetada alajaama kõrgepingepoolel, kuhu isegi peaenergeetikul asja polnud.
Vot sellised kutselised spetsialistid.

Kaablimontöör on omaette amet ja tavalisel "elukutselisel juhtmeJukul" ei pruugigi olla aimu kaablitöö nüanssidest ja ega ükski tunnistus ise, mõtlemist juurde ei anna.
(Minule näiteks on 5 kat. kaablimontööri tunnistus väljastatud.)

[Ardi]

Kasutaks ka teemat ära. Mul vaja vedada solar juhet 80 kauguselt inverteriteni.
Paneele ostsin 25tk neid https://www.facebook.com/marketplace/it ... 7089318934
Ja 26tk neid https://www.facebook.com/marketplace/10 ... 7395559275
Inverterid on Huawei 10kw max pinge vist 1000v ja Deye 12kw max pinge 800v
Kas osta 6mm2 või 4mm2 solar juhet?

[ping]

Kasutaks ka teemat ära. Mul vaja vedada solar juhet 80 kauguselt inverteriteni.
Paneele ostsin 25tk neid ....

Kui see 80m mööda poste ei jookse vaid maa sees, siis on mõtekas kahe stringi korral sellist kaablit kasutada:
https://pood.esvika.ee/kaablid-ja-juhtm ... -joukaabel
Ja selle otstesse muidugi jätkukilbid lahutusaparatuuriga.
Max 24 paneeli saab selliseid paneele jadasse panna, sest tuleb arvestada ka temperatuurikoefitsenti ja üks paneel jääb varusse.

[Ardi]

Kasutaks ka teemat ära. Mul vaja vedada solar juhet 80 kauguselt inverteriteni.
Paneele ostsin 25tk neid ....

Kui see 80m mööda poste ei jookse vaid maa sees, siis on mõtekas kahe stringi korral sellist kaablit kasutada:
https://pood.esvika.ee/kaablid-ja-juhtm ... -joukaabel
Ja selle otstesse muidugi jätkukilbid lahutusaparatuuriga.
Max 24 paneeli saab selliseid paneele jadasse panna, sest tuleb arvestada ka temperatuurikoefitsenti ja üks paneel jääb varusse.

Õhust jooksevad, üks jookseb põhimõtteliselt ühe elektripostivahe kaugusele puukuuri juurde, mille seintele paneelid kinnitan, teine jookseb piki majaseina ja küüniseina, ca 15m õhuliini siis. Esimesega tuleb siis majast puukuurini õhuliin mingi trossi või traadiga toestada.

[ping]

Pingekao kalkulaator AC ja DC kadude arvutamiseks:
https://photovoltaic-software.com/solar ... ator-dc-ac
Nii pika kaabli riputamisel tuleb arvestada vase ja terase erineva termokahanemisega, et talvekülmas kaabli isolatsiooni mõne servaga puru ei rebiks.

Energiakao (W) jagad kaabli pikkusega (m), siis saab teada, et kui palju soojust eraldub iga kaabli meetri kohta ja vastavalt arvestada kaabli läbiviikude jahutusega. (8A puhul ei ole see suur.)

Paneelidele tuleb ka potensiaaliühtlustuse 6mm2 KoRo soon ka vedada.

[Kalvis]

Igal juhul suurem mm2. Inverterite korral on ülioluline minimaalne pingelang. Jälle, mõned paneelide härrad on juba seda pingelangu AC poolel tunda saanud - just keskpäeval kõigee magusamal tunnil viskab inverter välja. Pandi jämedam kaabel ja voila - kõik korras.

[võhik]

Kalvis - mina saan nii aru, et Ardil on vaja alalisvool paneelidest suht kaugele inverterisse saada.
Ka seal on pingelang oluline, aga vastupidi - pika kaabli puhul on pingelang alalisvoolukaablis ja inverter ei käivitu.

Antud juhul tekib küsimus kas 5x16 alumiinium omab madalamat takistust kui 6 mm² vask. pealegi saab seal 2 soont veel omakorda paralleeli panna ja takistus väheneb veelgi.
Kuid küsimusi hakkab tekitama kaabli nimipinge?
Või ei, sest vahelduvvoolu puhul räägitakse pinge efektiivväärtusest. Amplituudväärtus on suurem ...

Ja kas saab pika alalisvooluliini probleemi lihtsalt lahendada vaid ühe täiendava paneeli lisamisega ?

[ping]

Kalvis - mina saan nii aru, et Ardil on vaja alalisvool paneelidest suht kaugele inverterisse saada.
Ka seal on pingelang oluline, aga vastupidi - pika kaabli puhul on pingelang alalisvoolukaablis ja inverter ei käivitu.

Antud juhul tekib küsimus kas 5x16 alumiinium omab madalamat takistust kui 6 mm² vask. pealegi saab seal 2 soont veel omakorda paralleeli panna ja takistus väheneb veelgi.
Kuid küsimusi hakkab tekitama kaabli nimipinge? ...

Pika kuni 1000V PV kaabli puhul on pingelang vähem tähtis, kui selle kaabli ohutus.

Nimelt seda mööda "kuuriseina jooksvat" kaablit ei saa paneelide poolt kaitsmega kaitsta sest elu-/tuleohtlikk elektrikaar saab tekkida paneelide nimivoolust väiksema voolu juures.

Ehk jama tekkimisel peab inimene käsitsi paneelide juures olevast alalisvoolilülitist katkestama kaablitesse mineva pinge.

Seepärast on ohutum vedada pikad PV liinid maa alt, mitte mööda õhku.

Ja kas saab pika alalisvooluliini probleemi lihtsalt lahendada vaid ühe täiendava paneeli lisamisega ?

Ei saa, kui paneelide avatud ahela pinge ületab ikkagi inverteri max sisendväärtust, sest paneelid on "püsipinge allikas".

[Kalvis]

DC poolel pole see nii oluline -> pingelang x vool on puhas kadu lihtsalt.
Peab arvestama kas suurem mm2 saab pistikusse üldse teha.
Kaablil on isolatsiooni lubatud pinge kirjas - toodetakse kenasti 1000 V kaablit küll.

[võhik]

Seda alumiiniumi pole ju vajagi pistikusse ühendada, ülemineku solar kaablist alusse saab teha kuitahes suure poolustevahelise distantsiga ( ülelöögi vältimiseks) harukarbis.
Madalpinge kaitselülititele pakutakse juba ammu kaarekaitse(tuvastuse) lisamooduleid. Kas analoogilist aparaati PV DC ahelate jaoks välja mõeldud pole?