Konteineritest kombineeritud kõrvalhoone vundament/alus

[A23]

Tänud kaasa mõtlemast. Olen kõrva taha pannud, et fibo või muu plokk tugevamal alusel on konteineri alla siiski mõistlik - just sellepärast, et uksed ikka pikemalt lahti käiksid. Kui ära vajub, siis enam ei käi ja arvestades ka katusega, ei tahaks hiljem rihtimisega tegeleda.
KOV nõudmised ei tohiks probleem olla, pind jääb alla 60 m2, ka kõige halvemal juhul piisab teatisest, ehitusluba ajama ei pea.
PS Betoonalus konteinerile nullib kogu asja mõtte.

Kas oled konteinerite müüjate kohta taustauuringut teinud ja soostuksid seda siinkohal jagama?

Üldiselt soovitatakse konteiner maast lahti tõsta, nelja nurga alla plokid, kuigi ka teisiti tehakse.
Vt nt https://www.youtube.com/watch?v=zMd5Fftl1Os&t=345s

Peab vaatama, et alusega nii ei läheks:

[A23]

1990 a Tiit Masso raamatus "Väikemajad" on ära toodud veel tavainimesele arusaadavas keeles pinnaste kandevõimed.
Tihe kruuspinnas (terade suurus üle 2 mm) kannab 5kg/cm2.
Tihe jäme liiv kannab 4 kg/cm2.
Tihe peenem liiv - 3kg/cm2
Kuiv savi - 5 kg/cm2.
Voolav, vedel savi 0,5kg/cm2
Kui paigaldada ühele konteinerile näiteks alla 200 mm laiusega Fibo plokke lapiti 6 plokki, siis ühe konteineri all olevate kõigi plokkide all olev (tihe) pinnas võtaks vastu:
1. kruusa ja kuiva savi puhul ligi 30 tonni;
2. jämedama liiva puhul ligi 23 tonni;
3. peenema liiva puhul ligi 17 tonni;
4. Vedela, voolava savi puhul ligi 1,7 tonni.
Toimiks järgnevalt.
Määraks ära Fibo plokkide (postvundamentide) asukohad, nagu ikka ehitiste vundamentide asukohad määratakse.
Kaevaks paraja suurusega augud kuni sobiva kandva aluspinnaseni (põhja jätaks loodusliku kobestamata pinnasega alused)
Rihiks Fibo plokkide pealmise pinna laseri abil täpselt paika, pannes plokkide alla näiteks muldniisket betooni.
Ja sinna plokkidest vundamentide peale tõstaks konteineri.

Eeltoodud numbreile otsa vaadates on enamus aluspinnase puhul kandevõime piisav. Plokkidel maapinnast kõrgemal ja uksed ka käivad ka talvel.
Veel kapitaalsema tulemuse saab muidugi kui kogu aluse kasvupinnas asendada ja lisada ka geotekstiil.

Ma ehitusalal mittepädavana varasemalt umbes sarnast pakkusin ka.
Ainuke küsimus oleks, et miks on muldniiske betooniga loodirihtimine parem vs aluspinna täpsele sügavusele "lõikamisest"?

[EH.INS.]

Peab vaatama, et alusega nii ei läheks...

See on see, millest oli juttu "jäiga tükina"
"Jäik tükk" ei purune mitte survele vaid paindele - sest ei oma vastavat tugevust

[A23]

Peab vaatama, et alusega nii ei läheks...

See on see, millest oli juttu "jäiga tükina"
"Jäik tükk" ei purune mitte survele vaid paindele - sest ei oma vastavat tugevust

Ei ole, "jäiga tükina" oli mõeldud C24 juppi või metallplaati. Ja surve ülekandjana FIBO, mis oluliselt paksem kui too plaat pildil.

[EH.INS.]

Peab vaatama, et alusega nii ei läheks...

See on see, millest oli juttu "jäiga tükina"
"Jäik tükk" ei purune mitte survele vaid paindele - sest ei oma vastavat tugevust

Ei ole, "jäiga tükina" oli mõeldud C24 juppi või metallplaati. Ja surve ülekandjana FIBO, mis oluliselt paksem kui too plaat pildil.

Teises teemas juba kirjutasin, et kui ei tea millest räägid siis parem ära räägi
Pole vahet mis materjalist on "jäik tükk" - purunemine toimub paindele ja niipea kui paindepinged ületavad kandevõime pole enam tegemist "jäiga tükiga"

[A23]

Peab vaatama, et alusega nii ei läheks...

See on see, millest oli juttu "jäiga tükina"
"Jäik tükk" ei purune mitte survele vaid paindele - sest ei oma vastavat tugevust

Ei ole, "jäiga tükina" oli mõeldud C24 juppi või metallplaati. Ja surve ülekandjana FIBO, mis oluliselt paksem kui too plaat pildil.

Teises teemas juba kirjutasin, et kui ei tea millest räägid siis parem ära räägi
Pole vahet mis materjalist on "jäik tükk" - purunemine toimub paindele ja niipea kui paindepinged ületavad kandevõime pole enam tegemist "jäiga tükiga"

Tean väga hästi, mis on paindepinge (küll mitte puidu ja kivi kontekstis), aga üldine füüsika ei ole siin erinev.

[EH.INS.]

Ja just seepärast, et füüsika pole erinev ma räägingi "jäigast tükist" jutumärkides...

[A23]

Ja just seepärast, et füüsika pole erinev ma räägingi "jäigast tükist" jutumärkides...

Naljaga pooleks, puruneda saakski jäik tükk, elastne või plastiline painduks läbi.
Kontekstis mõeldud jäiga tüki ülesanne aga oli oletatava punktkoormuse jagamine ühtlasemalt FIBOle edasi, et vältida ülemäärast survet pidalaühikule.

[EH.INS.]

Koormust saab jaotada vaid "asi" millel on piisav jäikus

[rein113]

A23, mille poolest need kaks protsessi erinevad: "...ka kõige halvemal juhul piisab teatisest, ehitusluba ajama ei pea"?

[A23]

Koormust saab jaotada vaid "asi" millel on piisav jäikus

Justnimelt piisav jäikus"! Või kas suutsid midagi muud kusagilt välja lugeda, või mõtled puhtalt vaidluse ülalhoidmiseks ise asju välja?

[A23]

A23, mille poolest need kaks protsessi erinevad: "...ka kõige halvemal juhul piisab teatisest, ehitusluba ajama ei pea"?

See oli vist kellegi teise väide...
(Olen küll teatsie teemaga tegelenud, aga mitte konteineri kontekstis)

[kaimagk]

……ikka, ikka, igast natukenegi valest sõnast saab kinni haarata ja oma multitarkust kirjutada, eh, see ju ongi viimaseaja kasutajate trend……

[EH.INS.]

Koormust saab jaotada vaid "asi" millel on piisav jäikus

Justnimelt piisav jäikus"! Või kas suutsid midagi muud kusagilt välja lugeda, või mõtled puhtalt vaidluse ülalhoidmiseks ise asju välja?

No ei suuda ühestki Sinu kommentaarist leida "jäiga tüki" piisavat jäikust, isegi mitte ligilähedaselt sinnapoole

[Urmas]

……ikka, ikka, igast natukenegi valest sõnast saab kinni haarata ja oma multitarkust kirjutada, eh, see ju ongi viimaseaja kasutajate trend……

Loomulik oleks, kui oma mõtet väljendataks õigete terminitega, muidu oled oma kommentaariga samasugune nagu fassaadide teemas üks ei saanud EPS-i krohvimisega hakkama ja kirjeldas hõõrutit kui kollast labidat. Ja siis veel oli foorumlaste peale nördinud, et ehitusgurud ei saagi aru, mis tööriist on kollane labidas.

[EH.INS.]

Vbl aitab see
Jäiga tüki "ristlõige" tuleb leida "deformeerunud osa" paindemomendi alusel
So paindemoment tuleb leida "asja" toetuspinnast välja jääva "koormusjaotusplaadi" konsooli paindemomendi järgi

[A23]

Koormust saab jaotada vaid "asi" millel on piisav jäikus

Justnimelt piisav jäikus"! Või kas suutsid midagi muud kusagilt välja lugeda, või mõtled puhtalt vaidluse ülalhoidmiseks ise asju välja?

No ei suuda ühestki Sinu kommentaarist leida "jäiga tüki" piisavat jäikust, isegi mitte ligilähedaselt sinnapoole

Loe mida ma 28 Aug 2024, 22:05 kirjutasin.
Ja kui toimubki servades minimaalne läbipaine, siis mõtle, milleks on Shore D 60 elastne vahetükk, pildil ristviirutusega.

[EH.INS.]

Shore pole koormuse jagamiseks suuremale pinnale...
Shore funktsioon on teine...
Ja shore ei ole mitte toode vaid "mõõtühik"

[A23]

Kompenseeriks muhulgas ka teatud piires läbipainet.

[EH.INS.]

Ok - selgitame lahti - nt neopreeni mõõtühikuga SHORE 60 kasutatakse nt RB posti / RB tala liite vahel
Mitte koormuse jagamiseks ja mitte "läbipainde kompenseerimiseks" (mida iganes see tähendab) vaid selleks, et tala töötaks vastavalt arvutusskeemile - post / tala liigendühendusena - et võimaldada tala pööre toel

[koivu]

Konteineri pakkujatest: olen suhelnud Miil, Scanmarine kui moodulid.ee-ga. Suures plaanis pakuvad kõik sama asja, päris detailseid pakkumisi pole veel küsinud. NB "Uus" konteiner tähendab seda, et ta on uuena Aasias täis laaditud ja Euroopasse tulnud, tühja konteinerit keegi ei vea.

[pancho villa]

Uusi müüakse uutena, koormaga Aasiast tulnud on "one trip"

[A23]

Ok - selgitame lahti - nt neopreeni mõõtühikuga SHORE 60 kasutatakse nt RB posti / RB tala liite vahel
Mitte koormuse jagamiseks ja mitte "läbipainde kompenseerimiseks" (mida iganes see tähendab) vaid selleks, et tala töötaks vastavalt arvutusskeemile - post / tala liigendühendusena - et võimaldada tala pööre toel

Natuke hakkab juba looma, varem teadsid elastsete materjalidena vaid neid, mis koormust ei kanna.
Vihjeks veel niipalju, et Shorel on mitu skaalat, uuri seda.
(Tööalaselt ise puutun põhiliselt kokku A-skaalal neopreeniga)

[EH.INS.]

Ok - selgitame lahti - nt neopreeni mõõtühikuga SHORE 60 kasutatakse nt RB posti / RB tala liite vahel
Mitte koormuse jagamiseks ja mitte "läbipainde kompenseerimiseks" (mida iganes see tähendab) vaid selleks, et tala töötaks vastavalt arvutusskeemile - post / tala liigendühendusena - et võimaldada tala pööre toel

Natuke hakkab juba looma, varem teadsid elastsete materjalidena vaid neid, mis koormust ei kanna.
Vihjeks veel niipalju, et Shorel on mitu skaalat, uuri seda.
(Tööalaselt ise puutun põhiliselt kokku A-skaalal neopreeniga)

Mida perset siin looma hakkab???
Sinna võid pista ka SHORE jäiga tüki koormuse jaotajana...
Veelkord - kui ei tea millest räägid ära parem räägi

[A23]

Ok - selgitame lahti - nt neopreeni mõõtühikuga SHORE 60 kasutatakse nt RB posti / RB tala liite vahel
Mitte koormuse jagamiseks ja mitte "läbipainde kompenseerimiseks" (mida iganes see tähendab) vaid selleks, et tala töötaks vastavalt arvutusskeemile - post / tala liigendühendusena - et võimaldada tala pööre toel

Natuke hakkab juba looma, varem teadsid elastsete materjalidena vaid neid, mis koormust ei kanna.
Vihjeks veel niipalju, et Shorel on mitu skaalat, uuri seda.
(Tööalaselt ise puutun põhiliselt kokku A-skaalal neopreeniga)

Mida perset siin looma hakkab???
Sinna võid pista ka SHORE jäiga tüki koormuse jaotajana...
Veelkord - kui ei tea millest räägid ära parem räägi

Tee omale kõigepealt selgeks Shore erinevad skaalad ja siis räägi edasi.