Maa-alune parkla kortermaja aeda

[EH.INS.]

Nii meil tihti esinev nähtus nimega jää kui ka see märg betoonist kaldtee on siiski kandvad pinnad, kus on kasu võimalikult kitsast rehvist

Selle puudub SAMA REHVI ja SAMA KOORMUSE so ühikkoormuse puhul igasugune füüsikaline selgitus
Igal pinnal on hõõrdetegur (ka jääl)
Hõõrdejõud (või selle ületamine) on otseses sõltuvuses hõõrdetegurist ja hõõrdepinnast ja koormusest
Sisuliselt võrra kui suureneb laiema rehvi puhul kontaktpind suureneb kitsama rehvi puhul ühikkoormus
Korrutis jääb samaks
Tegemist on muidugi lihtsustusega

[ping]

Nii meil tihti esinev nähtus nimega jää kui ka see märg betoonist kaldtee on siiski kandvad pinnad, kus on kasu võimalikult kitsast rehvist

Selle puudub SAMA REHVI ja SAMA KOORMUSE so ühikkoormuse puhul igasugune füüsikaline selgitus
Igal pinnal on hõõrdetegur (ka jääl)
Hõõrdejõud (või selle ületamine) on otseses sõltuvuses hõõrdetegurist ja hõõrdepinnast ja koormusest
Sisuliselt võrra kui suureneb laiema rehvi puhul kontaktpind suureneb kitsama rehvi puhul ühikkoormus
Korrutis jääb samaks
Tegemist on muidugi lihtsustusega

Tahkete sirgete pindade puhul ongi nii.
Kui teel on jääkonarused, siis jäik rehv saab kontakti ainult konaruste tippudega ja tühjem ning elastsem rehv saavutab suurema kontaktpinna.

Tahkete pindadega on asi lihtsam aga kui kahe tahke pinna vahele tekkib määre (vesi, lumi, veerev kruus), siis olukord muutub palju keerulisemaks, sest määrde poolt tekitatud kile lõhub paremini suurem erikoormus pinnaühikule, ehk kitsam rehv.

Kui tuleb mängu veel lisaks erinev ja laia vahemikuga liikumiskiirus, siis muutub pilt veel kirjumaks, sest kitsam rehv kohapeal libistades sulatab hetkega jää pealmise kihi veeks ja tekkinud veekile hakkab tööle määrdena.

Kaasaegsel linnatänaval, mis on kaetud soolalopaga töötab kitsas rehv laiast paremini, kus kitsas suudab lopakihi kiiremini läbi lõigata aga lai rehv jääb lopakihile ujuma.

JNE, sest erinevaid mõjutavaid tegureid on väga palju.

[EH.INS.]

ping - kõik, millest räägid võetakse arvesse sellise asjaga nagu hõõrdetegur
Ma räägin SAMADEST tingimustest erineva rehvi laiuse juures
Kui on SAMAD tingimused siis mõjutavad veel ainult pind ja koormus - ja need "taandavad" üksteist
Sina räägid ERINEVATEST tingimustest
Jah - tegemist on lihtsustusega
Ning loomulikult mõjutavad erinevatel tingimustel erinevad tegurid jne
Aga KINDEL väide, et üks parem / teine halvem pole õige
Ja ei tasuks unustada mis on eesmärk - suur läbivus või mäest üles saamine

[ping]

...
Sina räägid ERINEVATEST tingimustest

"Külmunud vesi" on selline kaval aine, et samades tingimustes võivad selle omadused suurtes piirides erineda.

Ja ei tasuks unustada mis on eesmärk - suur läbivus või mäest üles saamine

Ja sama rattaga ei pruugi mõlemat eesmärki sama hästi saavutada.

(Olid ajad, kus talverehvidele tehti ka lopavannis "lopateste", mõõdeti autode kiirendust 50m pikkusel ja 10cm sügavuses lopakihis.
Aga kuna tänapäeval on kõik teed "hästi koristatud" siis enam selliseid teste ei ole näha.)

[A23]

Ei usu aga vaielge pingiga, kelle arvates laiem rehv kehva pidamisega ponnasel paremini võtab.

Aga miks näiteks Top Gear-i saatejuhid kõrbeliivas vinge džiibiga sõites lasid rehvid pooltossuks? On nad lollid seal saates?

Rehvi rõhku alandades läheb rehvi kontaktpind laiemaks, kontaktpindala suuremaks ja seega väheneb erisurve pindalaühikule ning seda kasutatakse pehmel pinnasel (liiv, lumi, soo) liikumisel.

Tavaliselt vähendatakse rõhku n-liidu militaarsõidukitel kuni 0,5bar. max liikumiskiirusega 40km/h.
Tänapäevastel maastikusõidukitel kasutatakse spets polditava servaga rehve, millede min rõhk võib olla isegi 0,25bar.
Nõuka ajal, kui teedel oli lahtine lumi, siis lasti sõiduautode (tookordsed universaal)rehvid 1bar rõhuni tühjemaks, teel püsivuse parandamiseks.
Muidugi ei tohi tühja rehviga kiiresti sõita, sest rehv kuumeneb ja kihid lagunevad laiali ning seoses veeretakistuse tõusuga suureneb kütusekulu.

Pingi jutule lisaks, et peale armeesõidukite (rehvirõhu muutmine käib reeglina nupust) lastakse ka "kiirendusautodel" tagumised rehvid "tossiks", siin ei saa mittekandvast pinnasest rääkida. Mul üks tuttav tegeleb selle hobiga. Pöördemoment peab ikka vägev olema, "ameeriklasel" tõstab esirattad maast lahti, kuigi 5l "custom" turboga "blokk" esisillal "raskuseks"

Me ei tea, kas üldreeglina on elektrikal rehvirõhk kõrgem, mul nt fossiilil rehvi laius 215 ja rõhk 2,3 (mugavus) kuni 2,7 (öko), elektrikal laius 235 ja rõhuvahemik 2,7 kuni 3,3. Elektrikas küll ka pool tonni raskem.
Praegustel kasutuses olevatel autodel ei ole juhendites talverehvidele eraldi mõõte ette antud, aga ühel vanemal küll meenub, et talverehv oli soovituslikult kitsam, et paremini lumest läbi "lõikaks"

[pancho villa]

https://motorstate.com/drag-slicks-maki ... nvestment/