Konteineritest kombineeritud kõrvalhoone vundament/alus

[EH.INS.]

@ suvaline
Päris täpselt ei mõista
Kui vihje oli sellele, et miks nii peeneks minna siis juhin tähelepanu sellele kes alustas
Kui küsid mida mina teeks siis: kooriks ainult pealmise kihi ca 10-15cm, täidaks kruusa või killustikuga vajalikule kõrgusele sh arvestaks võimaliku vajumiga ca 5cm, tihendama ei hakkaks ja paneks rahulikult konteineri "sinna otsa"

[suvaline]

EH.INS.
Ega mina ka ei tea peensusteni, sest pole selle eriala inimene. Küll aga TPI aegadest on tugevusõpetusest alus olemas.
Kui too "ajutine" onn 5cm vajub siis emandfüürer uurib kohe, et kuidas tolmu pühid ja ... haljasmassi trimmeriga korrastad, kas "õllepudel viltu ei vaju vä".
Huvitav, kuidas KOV ja riik suhtuvad sellesse merekonteinerisse: on siis nüüd ehitis, rajatis, ajutine, püsiv? Nõnna saaksin oma vanaisa poolt ehitatud puidust kuuri ka seadustada, panen aga konteinerid ümber ja küll nendevahelise katuse ka kuidagi välja rehkendab. Saad ju aru küll: lükkad üle poole sisse siis on kaksikud ja mitte naabri Antsu nägu.

[EH.INS.]

Aga miks ta peaks "viltu" vajuma
Ma eeldaks, et vägagi tõenäoliselt vajub ühtlaselt
KOV-i kohta ei oska midagi kommenteerida - puudub kogemus

[ping]

Aga miks ta peaks "viltu" vajuma
Ma eeldaks, et vägagi tõenäoliselt vajub ühtlaselt. ...

Häda algab siis kui väga horisontaalseks vajub.

Tegelikult kui "paraleelsete külgedega kast" päris horisontaali panna, siis mõne aasta pärast hakkab keset katust tekkivas lombis noor elu vohama.
Ma panin ka alul ilusti horisontaalseks ja kui hiljem katust nägin, siis tõstsin ühe putka otsa tungiga 15cm kõrgemale, et katusele lompi ei tekiks.

[EH.INS.]

Ma tahaks "sees" ikka hor pinda näha
Ma ei mingit takistust (ka hinna mõttes) sellele kuudile katus peale ehitada - eriti arvestades, et kahe kuudi vahele nagunii vaja ehitada
Eks iga "tegelane" teeb nii nagu heaks arvab

[ping]

Ma tahaks "sees" ikka hor pinda näha
Ma ei mingit takistust (ka hinna mõttes) sellele kuudile katus peale ehitada - eriti arvestades, et kahe kuudi vahele nagunii vaja ehitada
Eks iga "tegelane" teeb nii nagu heaks arvab

Alati ei saa loota, et "tähelepanelikud isikud" kohe kuskile kituma ei tõtta, et ehitatakse ebaseadusliku hoonet.

Mul naaber hakkas krundiservast võsa puhastama (planeeringu järgses veevõtukohas) ja kohe tõstsid "rohelised" sotsmeedias hirmsat kisa mis ka KOV jõudis, et "nende metsa" hävitatakse.

[Kalvis]

Kui konteiner on alla 20 m2 on nn. ajutine ehitis ja KOv tüüdata pole vaja. Kahe konteineri vahele tõmmatud katus on rajatis (ja KOV pole vaja tüüdata)

[A23]

...
Kui küsid mida mina teeks siis: kooriks ainult pealmise kihi ca 10-15cm, täidaks kruusa või killustikuga vajalikule kõrgusele sh arvestaks võimaliku vajumiga ca 5cm, tihendama ei hakkaks ja paneks rahulikult konteineri "sinna otsa"

Selle lahendusega on põhja roostetamine juba sisse programmeeritud. Ise tõstaks niipalju kõrgemale, et tuul alt läbi käiks. Aga loomulikult teeb igaüks nii kuis ise tahab.

[ping]

Kui konteiner on alla 20 m2 on nn. ajutine ehitis ja KOv tüüdata pole vaja. ...

Sellel hetkel, kui oma putka nimetad "ehitiseks" peab hakkama järgima planeeringu järgset "lubatud ehitusala", mis võib ootamatut bürokraatiat kaasa tuua.

Seepärast tasub kohe mõelda, et kas on vaja putkale vägevat vundamenti ja uhket katust ehitada.

[Kalvis]

Minu soovitus oli maapinnast natuke kõrgem tihendatud killu- või kruusaalus. See nüüd küll vägev vundament pole....

[EH.INS.]

...
Kui küsid mida mina teeks siis: kooriks ainult pealmise kihi ca 10-15cm, täidaks kruusa või killustikuga vajalikule kõrgusele sh arvestaks võimaliku vajumiga ca 5cm, tihendama ei hakkaks ja paneks rahulikult konteineri "sinna otsa"

Selle lahendusega on põhja roostetamine juba sisse programmeeritud. Ise tõstaks niipalju kõrgemale, et tuul alt läbi käiks. Aga loomulikult teeb igaüks nii kuis ise tahab.

Aga vot ei ole...
Pisut täpsustades - pole probleem...

[ping]

Minu soovitus oli maapinnast natuke kõrgem tihendatud killu- või kruusaalus. See nüüd küll vägev vundament pole....

Kui tüüpilise 20 jalase konteineri projekteeritud toetuspunktideks on nurkades asuvad 15x15cm suurused toetuspinnad, siis on täitsa mõttetu põranda alla hunnikut tekitada.

Pannes konteineri lihtsalt killuhunniku otsa kergitab ajaga ukse lävepaku üles, sest killualuse servad vajuvad allapoole ja uks ei ole enam normaalselt suletav.

Seda viga on rohkem kui üks kord tehtud ja kui konteiner pannagi killuplatsile, siis nurkade alla tuleb ikkagi toeplokid tekitada.

[Urmas]

Kasutaja pingile tänu selle eest, et ta tõi välja nüansi, mille peale vist mitte ükski merekonteineri ostja soetamise hetkel statsionaarselt paigal seisva konteineri katusele tekkiva lombi osas ei tuleks. Ega isegi ei oleks selle nüansi peale tulnud.

[EH.INS.]

Ei ole nõus ei aluse ega lombiga (täpsemalt ei näe isegi siis, kui lomp peaks tekkima probleemi)
Need jalad saab lihtsalt uputada (kuigi pole vajadust)
Kui nurkades on jalad, siis järelikult peale jalgade ka nende vaheline osa kannab täismassi
Sellest nt ka viide tõstmisele
Ja pole sisulist vahet kas see mõjub ülevalt või alt
Teemaalgatajale - pane rahulikult oma konteiner paika - kasvõi maapinnale ilma midagi tegemata
Konteineriga ei juhtu midagi
Küll pead arvestama teatava vajumiga - kuna põrand saab olema nagunii kõrgemal, siis ei oma ka see sisulist tähtsust
Ka roostel pole mõju - merekonteineri teras on hoopis muud "sorti" (corten steel) kui "tavaline" ehitusteras
Jah, ilmselt hakkab aja möödudes roostetama (täpsemalt juba roostetab ja see ongi eesmärk) - kandevõimet see ei mõjuta
Ainuke asi on "välimus"
Ei tasu üle mõelda...

[Urmas]

Ei ole nõus ei aluse ega lombiga (täpsemalt ei näe isegi siis, kui lomp peaks tekkima probleemi) ....
Ei tasu üle mõelda...

Mu kommentaari mõte oli selles, et kohe kindlasti ei roosteta läbi konteineri katus ühtlaselt ja terve katus ei vaja välja vahetamist uuendamist, kuid piisab kui kunagi on kusagil suvalises sadamas kraanajuht lasknud konksud natuke lohakamalt vastu konteinerit ja metalli kaitsekiht(kasvõi värvikiht) on rikutud ja nendes kohtades tekivad kiiremini korrosiooni tekitavad tingimused. Ise oleks küll veidi nördinud kui konteineri katus oleks paari aasta pärast peale soetamist hakanud paarist kohast tilkuma. Merekonteinerid ei ole vist ehitatud aastaid- kümneid statsionaarselt ühe koha peal seismiseks ja neil ei saagi katusele lompe tekkida, eriti kui arvestada ookeanilainetust. Möönuan, et muidugi võin eksida oma arvamuses.

[EH.INS.]

Rooste pole mingi probleem
Kriimustamine pole probleem
Rääkimata sellest, et tegemist on "muu" terasega on tegemist oluliselt "sõbralikema" tingimustega kui nt "laevateekonnal"
Merekonteinerid on ehitatud võimalikult veekindlaks - erinevad abinõud
Lisaks on tegemist kõrvalhoonetega
Täiesti pseudoprobleemid

[ping]

....
Teemaalgatajale - pane rahulikult oma konteiner paika - kasvõi maapinnale ilma midagi tegemata
Konteineriga ei juhtu midagi
Küll pead arvestama teatava vajumiga - kuna põrand saab olema nagunii kõrgemal, siis ei oma ka see sisulist tähtsust. ...

Ukse alumine serv on põrandast madalamal ja kui see maasse vajub ja uksi enam lahti ei saa, siis tuleb ukse eest maapinda madalamaks kaevama hakata.
Sellega tekkib ukse ette porilomp, kust vesi hakkab põrandale jooksma ja talvine ukse avamine tuleb jää tõttu ära unustada.

[EH.INS.]

Kui teemaalgataja soovib põranda / ukse tasapinna jätta originaaliks siis on lihtne võimalus peale vajumist vastavalt koorida
Need on sisuliselt nüansid - ja selle lahendab teemaalgataja vastavalt vajadusele
Või tegelikult - üleüldse lahendab täpselt nii nagu heaks arvab
Aga mingeid Fibosid ja jäiku tükke jms lihtsalt pole vaja

[Urmas]

Aga mingeid Fibosid ja jäiku tükke jms lihtsalt pole vaja

Oled ikka kindel oma soovitustes? Ise soovitaks küll vähemalt 0,5m sügavune auk kaevata, siis killustik erinevate fraktsioonidega(jämedam põhja), liivapadi, geotekstiil, peno vähemalt 200mm või 2x100mm, aga nii, et vuugid ei kattuks, siis 200mm betooni ka alles siis võib kahe kuu pärast(betooni kivistumise aeg) võib sellelist ettevalmistatud aluspinnale tõsta need merekonteinerid. Ei tohi ära unustada kasvuhoonekilet hüdroisolatsiooniks peno ja betooni vahel.Omalt polt soovitaks veel perimeetri horisontaalset soojustust koos ümber perimeetri sdemevee drenaažiga.
PS. EH.INS, kuigi tsteerisin sind, siis selle mõte ei olnud suunatud sulle.

[aero]

…piisab kui kunagi on kusagil suvalises sadamas kraanajuht lasknud konksud natuke lohakamalt vastu konteinerit ja metalli kaitsekiht(kasvõi värvikiht) on rikutud ja nendes kohtades tekivad kiiremini korrosiooni tekitavad tingimused. Ise oleks küll veidi

Guugelda corten steel / teras. Antud juhul rooste ongi kaitsekiht 100+ aastaks.

[ping]

Kasutatud konteineri ostul tasub jälgida põhiomadusi:
https://www.miil.ee/toode/20dc-merekont ... 5-tallinn/
Nagu näiteks:

*Konteineri uksed on inimjõul avatavad ja suletavad.

[koivu]

Tänud kaasa mõtlemast. Olen kõrva taha pannud, et fibo või muu plokk tugevamal alusel on konteineri alla siiski mõistlik - just sellepärast, et uksed ikka pikemalt lahti käiksid. Kui ära vajub, siis enam ei käi ja arvestades ka katusega, ei tahaks hiljem rihtimisega tegeleda.
KOV nõudmised ei tohiks probleem olla, pind jääb alla 60 m2, ka kõige halvemal juhul piisab teatisest, ehitusluba ajama ei pea.
PS Betoonalus konteinerile nullib kogu asja mõtte.

[EH.INS.]

Vajumise asjast päris aru ei saanud
Kui toetad puntidele so plokkidele siis on suuremad vajumid (kui toetaks ühtlaselt) garanteeritud, lisaks on garanteeritud erinevad vajumid

[vuuk]

1990 a Tiit Masso raamatus "Väikemajad" on ära toodud veel tavainimesele arusaadavas keeles pinnaste kandevõimed.
Tihe kruuspinnas (terade suurus üle 2 mm) kannab 5kg/cm2.
Tihe jäme liiv kannab 4 kg/cm2.
Tihe peenem liiv - 3kg/cm2
Kuiv savi - 5 kg/cm2.
Voolav, vedel savi 0,5kg/cm2
Kui paigaldada ühele konteinerile näiteks alla 200 mm laiusega Fibo plokke lapiti 6 plokki, siis ühe konteineri all olevate kõigi plokkide all olev (tihe) pinnas võtaks vastu:
1. kruusa ja kuiva savi puhul ligi 30 tonni;
2. jämedama liiva puhul ligi 23 tonni;
3. peenema liiva puhul ligi 17 tonni;
4. Vedela, voolava savi puhul ligi 1,7 tonni.
Toimiks järgnevalt.
Määraks ära Fibo plokkide (postvundamentide) asukohad, nagu ikka ehitiste vundamentide asukohad määratakse.
Kaevaks paraja suurusega augud kuni sobiva kandva aluspinnaseni (põhja jätaks loodusliku kobestamata pinnasega alused)
Rihiks Fibo plokkide pealmise pinna laseri abil täpselt paika, pannes plokkide alla näiteks muldniisket betooni.
Ja sinna plokkidest vundamentide peale tõstaks konteineri.

Eeltoodud numbreile otsa vaadates on enamus aluspinnase puhul kandevõime piisav. Plokkidel maapinnast kõrgemal ja uksed ka käivad ka talvel.
Veel kapitaalsema tulemuse saab muidugi kui kogu aluse kasvupinnas asendada ja lisada ka geotekstiil.

[Kalvis]

KOV nõudmised ei tohiks probleem olla, pind jääb alla 60 m2, ka kõige halvemal juhul piisab teatisest, ehitusluba ajama ei pea.

kuni 20 m2 ei pea luba ajama
20-60 m2 käib ikka ehitisteatisega.