Maa-alune parkla kortermaja aeda

[jpt]

Terv

Linnas vähe ruumi, tooks nelja auto parkimise maja kõrvale maa alla.

Nõlvaäärsel majal on täiskelder muldpõrandaga. Kui oleme keldris kraani lahti unustanud, on põrandal järveke olnud, mis on aga paari päevaga pinnasesse imbunud. Vihmad ja sulaveed pole vett keldrisse toonud. Seega võiks pinnas kenasti kuiv olla.

Krundil on veidi kahe krundi vahelist "tühermaad", millele sobiks teha kaldtee. Seejärel pööre garaaži, mille katus oleks kaetud murukamaraga. Ei mingeid põõsaid ega puid muidugi.

Põhimõtteline skeem: kaldtee paremal maapinnalt "ümber nurga" garaaži. Garaažist senise keldriakna avardamise teel pääs majja.

Näen, et nõuka-ajal on kortermajade kõrvale selliseid lihtsaid, mättaga kaetud asju ehitatud küll. Kas tänapäeval oleks sellise rajamine loll mõte või mitte?

[EH.INS.]

Kui on vajadus siis miks see loll mõte peaks olema?

[ping]

...
Krundil on veidi kahe krundi vahelist "tühermaad", millele sobiks teha kaldtee. Seejärel pööre garaaži, mille katus oleks kaetud murukamaraga. ....

Kui tahta nurgatagust ruumi igapäevase autotallina kasutada, siis selline kurv kallakul on vägagi tülikas, kui mitte pool aastat "võimatu kasutada"
Alustuseks joonista vabale platsile planeeritav sõiduala vajalik kujund ja proovi, et kuidas on seda päris elus võimalik kahes suunas tagurpidi läbida ning siis proovi sama asja libedal kallakul.

Suure tõenäosusega ei viitsi keegi pimedamal (libedamal) aastapoolel igapäevaselt sinna masinat sisse nikerdada ja suvel jälle "ei ole vajadust" masinat tuppa ajada.

Kaldtee rajamisel peab arvestama, et mõne aja pärast on võibolla vaja sellel sõita 3T kaaluga e-autoga ja selle üles saamine on oluliselt keerulisem kui kerge "sapakaga".

Vahemere äärsed e-auto omanikud kurdavad, et vihmasajus peavad oma autod ööseks tänavale parkima, sest raske e-auto ei suuda pahatihti hommikuti maja alusest garaažist, mööda märga kaldteed üles sõita nagu tavaautod.

(Kui nüüd keegi tuleb kiitma, et kuidas T1 spiraalid on talvel sõidetavad, siis need on põrandaküttega köetavad, sest muidu ei sõidaks sealt keegi üles.)

[pancho villa]

Vahemere äärsed e-auto omanikud kurdavad, et vihmasajus peavad oma autod ööseks tänavale parkima, sest raske e-auto ei suuda pahatihti hommikuti maja alusest garaažist, mööda märga kaldteed üles sõita nagu tavaautod.

Pane linki ka, muidu veel arvatakse, et peksad segast

[ping]

Vahemere äärsed e-auto omanikud kurdavad, et vihmasajus peavad oma autod ööseks tänavale parkima, sest raske e-auto ei suuda pahatihti hommikuti maja alusest garaažist, mööda märga kaldteed üles sõita nagu tavaautod.

Pane linki ka, muidu veel arvatakse, et peksad segast

Näiteks Italia:
https://www.facebook.com/groups/autoele ... lubitalia/
https://www.facebook.com/groups/759471071611674/

[pancho villa]

Näiteks Italia:
https://www.facebook.com/groups/autoele ... lubitalia/
https://www.facebook.com/groups/759471071611674/

täis sooda... pane mingi link, kus itaallased sellist juttu ajavad, mitte mingeid suvalisi gruppe, jutupaunik.

[Urmas]

Oma kogemustest rääkides, siis pingil on isegi õigus. On ka mul olnud probeeme Austrias mäest üles saamisega(autol lihtsalt rattad käisid ringi) kui ka Šveitsi maa-alusest garaažist väljasõiduga. Need juhtumid olid talvel. Naelrehvidega ehk ei oleks probleemi olnud, kuid sealmail on need ammu keelatud, kuigi talvel võiksid olla kohustuslikud.
Võimalikke probleeme on vaja ennetada, mitte tagantjärgi tegeleda probleemiga. Pingi kommentaar on hea näide võimalikust probleemist tulevikus, kuigi osa seltskonnast lubab varsti kolm kartulisaaki aastas.

[Kalvis]

Saab teha, kui põrandale püsivett ei teki kevad-sügis

[pancho villa]

Oma kogemustest rääkides, siis pingil on isegi õigus. On ka mul olnud probeeme Austrias mäest üles saamisega(autol lihtsalt rattad käisid ringi) kui ka Šveitsi maa-alusest garaažist väljasõiduga. Need juhtumid olid talvel. Naelrehvidega ehk ei oleks probleemi olnud, kuid sealmail on need ammu keelatud, kuigi talvel võiksid olla kohustuslikud.
Võimalikke probleeme on vaja ennetada, mitte tagantjärgi tegeleda probleemiga. Pingi kommentaar on hea näide võimalikust probleemist tulevikus, kuigi osa seltskonnast lubab varsti kolm kartulisaaki aastas.

Elektriautod on raskemad, aga kitsamate rehvidega, seega surve pindalaühiku kohta kõrgem ning pidamine parem. Tõestuseks kinniseid fb gruppe linkima ei hakka.

[ping]

Oma kogemustest rääkides, siis pingil on isegi õigus. On ka mul olnud probeeme Austrias mäest üles saamisega(autol lihtsalt rattad käisid ringi) kui ka Šveitsi maa-alusest garaažist väljasõiduga. Need juhtumid olid talvel. Naelrehvidega ehk ei oleks probleemi olnud, kuid sealmail on need ammu keelatud, kuigi talvel võiksid olla kohustuslikud.
Võimalikke probleeme on vaja ennetada, mitte tagantjärgi tegeleda probleemiga. Pingi kommentaar on hea näide võimalikust probleemist tulevikus, kuigi osa seltskonnast lubab varsti kolm kartulisaaki aastas.

Naelrehv toimib ainult külmal jääl ja isegi kuival betoonil on naeltega veel libedam kui ilma naelteta.
Seda on hea kogeda, kui talvesaabastel on naelad all ja nende saabastega tänavalt mõnda poodi siseneda. (Samelin tootis "eemaldatavate" naeltega talvesaapaid Norra turule.)

Kiirendusvõistlustel sõitjad teavad, et betoonrada on libedam kui asfaltrada.

Kunagi pakuti odavalt väljarentida "allamäge kurviga" sissesõiduga garaaži ja käisin seda vaatamas ning omanik ütles kohe, et "sobib ainult auto talvehoiuks, sest ilma kõrvalise abita ei saa talvel autot ei sisse ega välja".

[ping]

Elektriautod on raskemad, aga kitsamate rehvidega, seega surve pindalaühiku kohta kõrgem ning pidamine parem.

Ja ometigi nad Italias, riskides auto garantiid ja kindlustust kaotada kiidavad, et salaja paigaldatud laiema velje ja rehviga on parklast väljapääsu võimalus parem.

[pancho villa]

Täiesti räiges vastuolus füüsikaseadustega aga Itaalia kaugel ka, äkki seal ongi teistpidi.

[T25]

Elektriautod on raskemad, aga kitsamate rehvidega, seega surve pindalaühiku kohta kõrgem ning pidamine parem. Tõestuseks kinniseid fb gruppe linkima ei hakka.

Surve pindalaühiku kohta ei sõltu rehvi kitsusest või laiusest. Kontaktpind on ikka sama, kontaktpinna kujud on lihtsalt erinevad.

[pancho villa]

Reede ikkagi, õhtuks jõuab igiliikurini välja loodetavasti

[T25]

Kiire google :

Contact patch is governed by vehicle weight, tyre construction and tyre pressure, not tyre dimensions. It’s simple physics. The contact patch is dictated by the pressure in the tyre and the force pushing the tyre down.

It is important to understand that it is the air in the tyre that holds up the weight of the vehicle and not the tyre. The tyre is there to hold the air in place. If the air is doing the work of holding up the weight then the air pressure dictates the characteristics of the interface between the tyre and surface.

The unit for pressure (pascal) is force per unit area. One pascal is one newton per square metre. A kilopascal (kPa) is 1000 newtons per square metre. Pressure can be calculated according to the formula:

Pressure = Force / Area

Manipulating this equation, we can get a formula for area, which we will use to calculate contact patch:

Area = Force / Pressure

So contact patch is dependent on force and pressure and has no regard for dimensions. What this means is at the same pressure, a narrower tyre will deform more than a wider tyre to achieve the same contact patch. Any sized tyre will deform just the right amount to achieve the contact patch described by the formula above. Lets substitute some values to see how it works.

We’ll assume a car with tyres inflated to 40 psi. This translates to 275 kPa. Lets say the car and passengers weigh 1600 kg so we can assume a weight on each tyre of 1600/4 = 400 kg. To calculate force from weight, multiply by acceleration due to gravity (9.8m/s/s):

Force = 9.8 x 400 = 3920 N

Now we can calculate area:

Area = 3920 / 275000 = 0.0142 square meters or 142 square centimeters

So the contact patch of a tyre under these conditions is about 142 square centimeters. This is independent of tyre dimensions. If the tyre is say 20 cm wide then the length of the contact patch is about 7.1 cm (7.1 x 20 = 142). If the tyre is 30 cm wide then the length of the contact patch is 4.73 cm. What if we halve the pressure?

Area = 3920 / 137500 = 285 square centimeters

Halving the pressure doubles the contact patch. This occurs for a tyre of any dimensions.

Tyres aren’t perfectly flexible. These formulas assume a perfectly flexible tyre where the rigidity of the tyre does not contribute to holding the weight of the vehicle. In reality the tyre itself would contribute. For example the sidewalls of a tyre can support some weight and so would contribute to supporting the weight of a vehicle. This means the calculations are not very accurate. However the sidewall of any similarly rated and constructed tyre will contribute in a similar fashion. This means in a comparison between tyres (fat vs thin), the effect of sidewall mostly cancels out and the fact that contact patch is governed by pressure essentially holds true (but the relationship is no longer linear). This yields the following conclusion:

Two tyres of similar construction, of different dimensions, will have about the same contact patch when at equal pressure.

[pancho villa]

Ei usu aga vaielge pingiga, kelle arvates laiem rehv kehva pidamisega ponnasel paremini võtab.

[jpt]

Ju sõltub, kas pinnas on pehme ka.

Igatahes! Pööre garaaži toimuks juba siledal maal. Milline on Eestis aktsepteeritav kaldtee nurk? 10, 15 kraadi?

Garaaži katusele muruga kaetud aialapp, et lapsed seal joosta saaksid. Kas see kostab teostatav professionaalide poolt ulmekuluta? Näide nõuka-ajast Retke teelt. Kas on rahvasuus liikuvaid õuduslugusid selliste garaažide hüdrost?

[EH.INS.]

Aga kas on vajadust seda asja nö veetihedaks saada?
Arusaadav, et "sisse ei jookseks" ja see, mis mööda pandust "sisse valgub" saaks ka "ära minna"
Ja samasse "auku" läheb ka vesi nö põrandalt
Kas on vaja sees "niiskust kontrollida" / kas on vaja +temp jne
Ise pead teadma mis nõudmised esitad
Kui nõudmisi pole, siis saab hakkama "pisut erilisema" (so vastav keskkonnaklass / veetihedus) betooniga ja kõik
Mina "mäest üles või alla saamisega" probleemi ei näe - selleks on vastavad "karestavad" lahendused olemas
Kui ei eksi siis panduse max kalle on 10 kraadi

[Urmas]

Ei usu aga vaielge pingiga, kelle arvates laiem rehv kehva pidamisega ponnasel paremini võtab.

Aga miks näiteks Top Gear-i saatejuhid kõrbeliivas vinge džiibiga sõites lasid rehvid pooltossuks? On nad lollid seal saates?

[pancho villa]

Aga miks näiteks Top Gear-i saatejuhid kõrbeliivas vinge džiibiga sõites lasid rehvid pooltossuks? On nad lollid seal saates?

Sa lase dacial ka kummid tühjaks kui öökülmad tulevad.

[Urmas]

Aga miks näiteks Top Gear-i saatejuhid kõrbeliivas vinge džiibiga sõites lasid rehvid pooltossuks? On nad lollid seal saates?

Sa lase dacial ka kummid tühjaks kui öökülmad tulevad.

Ma ootasin sinult põhjendatud vastust oma kahele küsimusele, mitte soovitust oma Daciaga eksperimenteerimiseks.

[EH.INS.]

Laskumata nüanssidesse (arvutustesse):
- rehvi rõhk mõjutab oluliselt kontaktpinda (ja seega ka haarduvust) ja on lineaarses seoses
- rehvi laius mõjutab oluliselt vähem ja ei ole lineaarses seoses
- lisaks eelnevale mõjutavad oluliselt ka rehvi parameetrid (nt jäikus, muster jne)
Väita, et üks rehv on parem / halvem (haarduvust primaarseks pidades) pole võimalik kui ei võrdle konkreetseid rehve
Sama rehvi korral saab olla kindel, et väiksem rehvirõhk parandab haarduvust aga on nö "optimaalne rõhk" millest väiksem rõhk hakkab mõjuma vastupidiselt
Täiesti omaette küsimus on see, et kas keegi tõsiselt kaaluks antud kontekstis rehvi rõhu alandamist / tõstmist (ja kui ei tõsta, siis võib olla kindel, et nö tavatingimustel sõites teed rehvile liiga)

[pancho villa]

Ma ootasin sinult põhjendatud vastust oma kahele küsimusele, mitte soovitust oma Daciaga eksperimenteerimiseks.

Jämedalt võttes võib üks auto kinni jääda kahel moel:

1)Pinnas ei kanna
2)Pinnas kannab, aga on libe

Kui pinnas ei kanna, nagu kõrbes või soos, on loomulikult kasu rehvide tühjaks laskmisest. Nii meil tihti esinev nähtus nimega jää kui ka see märg betoonist kaldtee on siiski kandvad pinnad, kus on kasu võimalikult kitsast rehvist.

Novembrist märtsini vean maakera kuklapoolel 6x4 sadulaga kalamaksa, seal on see ilusasti näha, kuidas suurem kokkupuutepind on ilgelt sitt. Tühjalt täiesti lootusetu.

[ping]

Ei usu aga vaielge pingiga, kelle arvates laiem rehv kehva pidamisega ponnasel paremini võtab.

Aga miks näiteks Top Gear-i saatejuhid kõrbeliivas vinge džiibiga sõites lasid rehvid pooltossuks? On nad lollid seal saates?

Rehvi rõhku alandades läheb rehvi kontaktpind laiemaks, kontaktpindala suuremaks ja seega väheneb erisurve pindalaühikule ning seda kasutatakse pehmel pinnasel (liiv, lumi, soo) liikumisel.

Tavaliselt vähendatakse rõhku n-liidu militaarsõidukitel kuni 0,5bar. max liikumiskiirusega 40km/h.
Tänapäevastel maastikusõidukitel kasutatakse spets polditava servaga rehve, millede min rõhk võib olla isegi 0,25bar.
Nõuka ajal, kui teedel oli lahtine lumi, siis lasti sõiduautode (tookordsed universaal)rehvid 1bar rõhuni tühjemaks, teel püsivuse parandamiseks.
Muidugi ei tohi tühja rehviga kiiresti sõita, sest rehv kuumeneb ja kihid lagunevad laiali ning seoses veeretakistuse tõusuga suureneb kütusekulu.

[Urmas]

Kui pinnas ei kanna, nagu kõrbes või soos, on loomulikult kasu rehvide tühjaks laskmisest. ...

Milleks oli vaja mängu tuua minu Daciat kui said selle vastuse mu küsimustele peale väikest märkust kirja panna ja sinu vastusest järeldan, et Top Geari saatejuhid ei olegi lollid.