Kaabli ristlõike pindala ja kaitselülitite rakendumise aeg

[Mario002]

Olen lugenud erinevaid postitusi, artikleid, andmelehti, jne. Mul aga tekkinud mõned küsimused, seega mõtlesin, et teen siia foorumisse teema ja vaatab, mis arutelu tekib.

Kaitselülitite nõuded:

1. Peab taluma 1,13 kordset voolu vähemalt ühe tunni.
2. Peab rakenduma 1,45 kordse voolu puhul ühe tunni jooksul.

Siit aga minu küsimused - kuidas need reaalsuses erinevad? Vähemalt üks tund on 3600 sekundit kuni lõpmatus. Ühe tunni jooksul on 1 - 3600 sekundit. Nüüd kui üks kaitselüliti hoiab 1,13 kordset voolu 3601 sekundit ja teine 1,45 kordset 3600 sekundit, siis tekib minul vähemalt segadus. Mõlemal on nõuetekohaselt toimivad, kuid praktiline erinevus on ikka suur.

Nüüd teine teema - kaablite ristlõigete jaoks viidatakse tihtipeale tabelitele, kus on üldlevinumad numbrid toodud. olen aga täheldanud, et tabelite vahel on erinevused. Mõnel tabelil maasse paigaldatud kaabli puhul voolu tugevus langeb, teistel tõuseb. Mis tõene on? Enda mõte on, et maasse paigaldatud kaabel on paremini jahutatud, seega läbiva voolu maksimum peaks tõusma.

Viimane küsimus - kui olen lugenud kaablite ristlõigete kohta, siis ka viidatakse sellele 1,45 kordsele voolule kaitselüliti rakendumisel. Kaabel peaks olema siis suuteline kandma seda 1,45 kordset voolu. Tundub loogiline. Mõned allikad ja foorumi kasutajad aga kirjutanud, et tootja on juba selle vooluga arvestanud. Siit aga tekkis minul küsimus, et kui kaabel peaks seda 1,45 kordset voolu taluma, siis miks seinapistikud veetakse 2,5 mm² kaabliga, mitte 4 mm² kaabliga? Mis teema siis selle 1,45 kordse vooluga ja kaablite ristlõikega on?

[Kalvis]

Kaitselülititel on bimetall kontakt mis rakendub tegelikult voolu soojusliku toime tõttu. Sellel lahendusel on suur hajuvus. Ja kaablit tulebki kaitsta just soojusliku ülekoormusee eest. Ei pea üle mõtlema, 2,5 mm2 ja valitud ülekoormuskaitse võetakse just soojuslikku jahtumistingimusi arvesse. 2,5 mm2 kaablist võib paremtel tingimusteel isegi rohkem läbi kütta kui 16 A ja kui on ideaalsed tingimused siis nii teha ka võib. On ka vastupidi - väga halbade tingimustel tulebki ristlõiget suurendada.
Kaabli ristlõike valikut ei tohigi seepärast tavainimene teha vaid lubatud on vastava pädevusega isikul (projekteerija või elektritööde teostaja).

[Mario002]

Kaitselülititel on bimetall kontakt mis rakendub tegelikult voolu soojusliku toime tõttu. Sellel lahendusel on suur hajuvus. Ja kaablit tulebki kaitsta just soojusliku ülekoormusee eest. Ei pea üle mõtlema, 2,5 mm2 ja valitud ülekoormuskaitse võetakse just soojuslikku jahtumistingimusi arvesse. 2,5 mm2 kaablist võib paremtel tingimusteel isegi rohkem läbi kütta kui 16 A ja kui on ideaalsed tingimused siis nii teha ka võib. On ka vastupidi - väga halbade tingimustel tulebki ristlõiget suurendada.
Kaabli ristlõike valikut ei tohigi seepärast tavainimene teha vaid lubatud on vastava pädevusega isikul (projekteerija või elektritööde teostaja).

Kuid 2,5 mm2 kaabli läbilaskevõime süvistatuna on ~18,5 A. 16 amprine kaitse ees ja kasutades 1,45 kordset voolu, peaks kaabel taluma 23,2 A. Antud kaabli andmelehes on max. vooluks 20 A. Kuid mitte keegi ei vea tavalisi 16 A seinapistikuid suurema ristlõikega kui 2,5 mm2. Ehk arvestatakse normaal tingimuste vooludega. Samas aga iga teemas (mis Googles välja tuleb), kus küsitud nt. harukilbi toite kohta, siis mainitud, et peab ka seda ülekoormust ikka taluma ja pane suurem. Siit ka minu küsimus, et miks seda loogikat siis igakord ei rakendata?

[Kalvis]

Kaabel valitakse ikka kestva koormuse järgi.(24/7). Lühiajaliselt võid 20 A ja rohkemgi sisse anda - kaabel kannatab ka selle välja ja KL ei rakendu.

[ping]

...
Kuid 2,5 mm2 kaabli läbilaskevõime süvistatuna on ~18,5 A. 16 amprine kaitse ees ja kasutades 1,45 kordset voolu, peaks kaabel taluma 23,2 A. Antud kaabli andmelehes on max. vooluks 20 A. Kuid mitte keegi ei vea tavalisi 16 A seinapistikuid suurema ristlõikega kui 2,5 mm2.
Ehk arvestatakse normaal tingimuste vooludega.
Samas aga iga teemas (mis Googles välja tuleb), kus küsitud nt. harukilbi toite kohta, siis mainitud, et peab ka seda ülekoormust ikka taluma ja pane suurem.
Siit ka minu küsimus, et miks seda loogikat siis igakord ei rakendata?

Arvestataksegi "seadmete normaalkasutusega", kus pistikupesa kannatab 16A koormamist 1 tunni jooksul.

Aga 16A koormust pikaajaliselt tekitavad seadmed (PV inverterid, autolaadijad, küttekehad) nõuavad tootjate juhendite järgi min 4mm2 kaablit, selle voolu jaoks.

[Mario002]

Arvestataksegi "seadmete normaalkasutusega", kus pistikupesa kannatab 16A koormamist 1 tunni jooksul.

Aga 16A koormust pikaajaliselt tekitavad seadmed (PV inverterid, autolaadijad, küttekehad) nõuavad tootjate juhendite järgi min 4mm2 kaablit, selle voolu jaoks.

Njh, seda vaevu ju rakendatakse pistikupesade puhul?! Ise vedasin elektriahju pistikusse 4 mm2 kaabli ja seda oli ikka paras piix ühendada. Kõik tavalised pistikupesad, mis näinud on 2,5 mm2 kaabli otsas ja 16 A kaitse ees. Seal ju mitte keegi ei arvesta kas nüüd on 16 amprit tarbimine 60 minutit või 360 minutit? Kaitset ka väga ei huvita tarbimise kestvus, kui on disainitud piirides?

[Mario002]

Kaabel valitakse ikka kestva koormuse järgi.(24/7). Lühiajaliselt võid 20 A ja rohkemgi sisse anda - kaabel kannatab ka selle välja ja KL ei rakendu.

Kuidas aga tead, et keegi ei hakka 24/7 vett keetma vms?

[ping]

..... Kaitset ka väga ei huvita tarbimise kestvus, kui on disainitud piirides?

Kaitseautomaati ikka mõjutab tarbimise kestvus.

Kaitseautomaatide rakenduslävi sõltub ümbritseva õhu temperatuurist ja kui 16A kaitse on ühendatud 2,5mm2 kaabliga, siis juba 5 tunnise koormamise järel on automaadi kesta temp üle +40C, küündides suviselt soojas ruumis isegi +50C ni.

Automaadi klemmi alla ühendatud jämedam kaabel toimib ka bimetalli jahutina, et automaat suvel välja ei lüliks.

[Kalvis]

Veelkord kaitse valitakse maksimaalselt lubatud kestva koormuse järgi. Selleks i2t kõver (vaadakee KL juhndmaterjalides). Selle kõvera järgi on lubatud lühema ajaga rohkem voolu - N: 20 A (16 A KL)
Kaitset seega huvitab vägagi tarbimise kestvus. ja selleks ongi i2t karakteristikus t väärtus.

[Küülaline]

Ise vedasin elektriahju pistikusse 4 mm2 kaabli ... tavalised pistikupesad, mis näinud on 2,5 mm2 kaabli otsas ja 16 A kaitse ees

Kõigis elektriprojektides on kodukõõkide ahjudel 2,5 mm2 kaabel ja 16 A kaitse. Keegi ei keela pistikupesade gruppe teha 1,5 mm2 kaabliga, kui on kaitstud 10 A kaitsega.

[Mario002]

Kõigis elektriprojektides on kodukõõkide ahjudel 2,5 mm2 kaabel ja 16 A kaitse. Keegi ei keela pistikupesade gruppe teha 1,5 mm2 kaabliga, kui on kaitstud 10 A kaitsega.

No seda ma ütlesingi, et kõik veavad 2,5 mm2 kaabli ja 16 A kaitse ees. Samas mitte keegi ei oska öelda, mida sinna seinapistikusse hiljem ühendatakse, ehk teoorias kestev vool võibki olla see samune 16 A. Igas vanas teemas ka esiletoodud, et vahet pole, kas kasutad tegelikult 5 A või 500 mA, kaabel peab kaitsme jaoks piisav olema.

Samades vanades teemades, siis aga on alati ka jutuks, et kaabel peaks ikka 1,45 kordset kaitsme nimivoolu läbi laskma. Seda siis vähemalt ühe tunni (täpsemalt 3599 sekundit), sest kaitse peab rakenduma ühe tunni jooksul sellise voolu korral.

Kõik see aga pole loogiline, sest 2,5 mm2 kaabel ei ole disainintud kestva (1h) 23 A voolu jaoks. Aga tundub, et siinsed eksperdid ei tea ise ka ega oska küsimusele (küsimustele) vastata.

[Mario002]

Kaitseautomaatide rakenduslävi sõltub ümbritseva õhu temperatuurist ja kui 16A kaitse on ühendatud 2,5mm2 kaabliga, siis juba 5 tunnise koormamise järel on automaadi kesta temp üle +40C, küündides suviselt soojas ruumis isegi +50C ni.

Ja kui kaitsme töötemperatuur ongi sellistes vahemikes, siis reaalset kaitsmel on suva, ta ei rakendu. Kaitsme temperatuur ei jää lõpmatult tõusma, kui tingimused ei muutu. Kui miski on disainitud töötama kuni 70 kraadise temperatuuri juures, siis 40, 50, 60 või 70 kraadise temepratuuri juures on antud seadmel suva.

[ping]

Kaitseautomaatide rakenduslävi sõltub ümbritseva õhu temperatuurist ja kui 16A kaitse on ühendatud 2,5mm2 kaabliga, siis juba 5 tunnise koormamise järel on automaadi kesta temp üle +40C, küündides suviselt soojas ruumis isegi +50C ni.

Ja kui kaitsme töötemperatuur ongi sellistes vahemikes, siis reaalset kaitsmel on suva, ta ei rakendu.
Kaitsme temperatuur ei jää lõpmatult tõusma, kui tingimused ei muutu.
Kui miski on disainitud töötama kuni 70 kraadise temperatuuri juures, siis 40, 50, 60 või 70 kraadise temepratuuri juures on antud seadmel suva.

Termokaitsmel ei ole mitte suva, vaid kui termokaitse on ettenähtud töötama toatemperatuuris, siis kaitsme temperatuuri tõustes hakkab see ennast juba nimivoolul välja lülitama.
Sulavkaitse võib töötada +70C.

[Mario002]

Veelkord kaitse valitakse maksimaalselt lubatud kestva koormuse järgi. Selleks i2t kõver (vaadakee KL juhndmaterjalides). Selle kõvera järgi on lubatud lühema ajaga rohkem voolu - N: 20 A (16 A KL)
Kaitset seega huvitab vägagi tarbimise kestvus. ja selleks ongi i2t karakteristikus t väärtus.

Kõikide kaitselülitite kõverate ajatelg läheneb lõpmatuseni, kui läbitav vool läheneb disainintud voolule. Ehk kaitset ei huvita ajaline kestvus, kui vool (ja temperatuur) on disainitud piirides. Suurematel vooludel (ja temepratuuridel) loomulikult hakkab aeg rolli mängima.

Muidu lugesin ABB dokumenti uuesti ja kui nüüd õigesti aru sain, siis kaabli ja kaitsme valikul kaabel EI PEA olema suuteline kandma 1,45 kordset kaitsme nimivoolu, vaid lihtsalt kaitse peab olema valitud selliselt, et temperatuurist tingitud rakendus 1 tunni jooksul jääb 1,45 kordse kaabli nimivoolu sisse. Ehk vanematest teemadest loetud jutt, et kaabli nimivool peab olema vähemalt 1,45 kordne kaitsme nimivool on BS.

https://library.e.abb.com/public/114371 ... 1_view.pdf

[Mario002]

Termokaitsmel ei ole mitte suva, vaid kui termokaitse on ettenähtud töötama toatemperatuuris, siis kaitsme temperatuuri tõustes hakkab see ennast juba nimivoolul välja lülitama.
Sulavkaitse võib töötada +70C.

Kas ma pean pildi joonistama?

1. Kaitselülitite tunnusjoontel aeg läheneb lõpmatuseni, kui läbiv vool läheneb nimivoolule.
2. Kaitselülitite keskkonna temp on -25 kuni +75 kraadi. Nt. https://pood.esvika.ee/ProductSpecifica ... d?id=13072

Kui kaitselüliti on töötemperatuuride vahemikus, siis on neil tõesti täiesti savi kas on koormatud sekund, tund või aasta. Pole vaja mõelda ka mingeid absurdseid olukordi, kus kaitsme paned praeahju vms.

[ping]

....
Kui kaitselüliti on töötemperatuuride vahemikus, siis on neil tõesti täiesti savi kas on koormatud sekund, tund või aasta.
Pole vaja mõelda ka mingeid absurdseid olukordi, kus kaitsme paned praeahju vms.

Siin paistab väga tugevat raamatutarkuse usku aga samas tegelikku elukogemuse puudumist.
Kui ikka iga mõne päeva pärast pead kaitset uuesti sisse lülitama, siis hakkad mõistma, et kirjasõna ei tasu alati uskuda.

[kunn24]

Vaadake kaitselüliti termilisi parandustegureid.

[Mario002]

Siin paistab väga tugevat raamatutarkuse usku aga samas tegelikku elukogemuse puudumist.
Kui ikka iga mõne päeva pärast pead kaitset uuesti sisse lülitama, siis hakkad mõistma, et kirjasõna ei tasu alati uskuda.

Pigem ikka usun seadme tootjat. Igal seadmel on kindel töötemperatuuri vahemik. Selles vahemikus töötamine ongi ootuspärane, ega juhtu õigesti töötaval seadmega mitte midagi. Mulle tundub, et ma räägin aiast ja teie aiaaugust. Kui kõike võtta elukogemuse järgi, siis enamus nõuetele võib vilistada.

[kunn24]

Eriti kõvapäistele punaseks:
Vaadake kaitselüliti termilisi parandustegureid.

Sa võid OMA aiast edasi rääkida, kuid pole välistatud, et lugejatel hakkab jama lugedes kas igav või liiga lõbus.

[Mario002]

Eriti kõvapäistele punaseks:
Vaadake kaitselüliti termilisi parandustegureid.

Sa võid OMA aiast edasi rääkida, kuid pole välistatud, et lugejatel hakkab jama lugedes kas igav või liiga lõbus.

Tundub, et lugemisoskus on kahjuks siin foorumis haruldus. Soovitan teil endil ka lugeda dokumente, millele viitate. Siis süveneda nende sisule ja lugeda, mida ma olen kirjutanud.

Vihjeks võin öelda, et igal seadmel on operating temperature.

[kunn24]