Konteineritest kombineeritud kõrvalhoone vundament/alus

[koivu]

Plaan ehitada maale kõrvalhoone, mis koosneks kahest ca 4.8 m vahega paigutatud konteinerist ja nende peale toetatavast katusekonstruktsioonist - mõte selles, et saaks kaks kindlamat ruumi ja nende vahele puukuuri ilma väga kapitaalse ehituseta.

Küsimus on, et mis peaks olema selle rajatise alus? 20-jalase konteineri tühimass on ca 2 tonni, täismass oleks maksimaalselt 4 t. Ise olen mõelnud, et aluseks võiks olla tihendatud killustikutäide ja konteinerite alla 6-8 vundamendiplokki. Pinnas on puhas liiv, drenaažiprobleemi ei ole. Kui paks peaks killustikukiht olema? Või sobiks ka purustatud kruus (palju lähemal saadaval)? Plokkide paikaloodimiseks peaks olema ka peenemast fraktsioonist pealmine kiht? Kui paks?
Tänud juba ette kui keegi viitsib kaasa mõelda.

[EH.INS.]

Konteinerite "toetusvajadusest" saab aimu kui vaadata nt "videot konteineri tõstmisest"

[A23]

Plaan ehitada maale kõrvalhoone, mis koosneks kahest ca 4.8 m vahega paigutatud konteinerist ja nende peale toetatavast katusekonstruktsioonist - mõte selles, et saaks kaks kindlamat ruumi ja nende vahele puukuuri ilma väga kapitaalse ehituseta.

Küsimus on, et mis peaks olema selle rajatise alus? 20-jalase konteineri tühimass on ca 2 tonni, täismass oleks maksimaalselt 4 t. Ise olen mõelnud, et aluseks võiks olla tihendatud killustikutäide ja konteinerite alla 6-8 vundamendiplokki. Pinnas on puhas liiv, drenaažiprobleemi ei ole. Kui paks peaks killustikukiht olema? Või sobiks ka purustatud kruus (palju lähemal saadaval)? Plokkide paikaloodimiseks peaks olema ka peenemast fraktsioonist pealmine kiht? Kui paks?
Tänud juba ette kui keegi viitsib kaasa mõelda.

Ma paneks nelja nurka FIBO 5 plokid, vbl 2 tk kohakuti, kaevaks lokaalselt nedesse kohtadesse augud vaid liivani välja ja rihiks selle sama liiva peal loodi. Surveühtlustuseks mingid met või puitplaadid FIBO ja konteineriraami vahele.

Ma ise kaalun kola hoidmiseks ka 1 ... 2 konteineri soetamist. Kui oled hinna/kvaliteedisuhte kohta juba taustatöö teinud, siis kas saad mõned lingid visata, kust konteinereid kõige mõttekam osta oleks?

[EH.INS.]

Anna "õnge"
Ja eeldan, et põhikool on läbitud - kui pole, siis soovitan 8 klassi füüsikaõpikut
- Kui "täismass" on 4t siis ja toetada 4-le punktile kui suur oleks toetuspuntkile mõjuv jõud
- Kui toetuspunktile mõjuv jõud on leitud, siis kui suur oleks oleks vajalik toetuspindala arvestades toetuspunkti materjali survetugevust
- Kui toetuspunktile mõjuv jõud on leitud, siis kui suur oleks oleks vajalik toetuspindala arvestades alusele (pinnasele) lubatavat survet

PS
"Surveühtlustamine" on veidi keerulisem teema

[A23]

Anna "õnge"
Ja eeldan, et põhikool on läbitud - kui pole, siis soovitan 8 klassi füüsikaõpikut
- Kui "täismass" on 4t siis ja toetada 4-le punktile kui suur oleks toetuspuntkile mõjuv jõud
- Kui toetuspunktile mõjuv jõud on leitud, siis kui suur oleks oleks vajalik toetuspindala arvestades toetuspunkti materjali survetugevust
- Kui toetuspunktile mõjuv jõud on leitud, siis kui suur oleks oleks vajalik toetuspindala arvestades alusele (pinnasele) lubatavat survet

PS
"Surveühtlustamine" on veidi keerulisem teema

Kui küsimus oli mulle ja eeldame, et koormus jaguneb võrdselt, siis surve on ca 0,07MPa (300x480 plokiga), liiv kannatab välja, FIBOst rääkimata

[EH.INS.]

Mingit küsimust ei olnud - oli "õng" teema algatajale
Kui eeldad küsimust Sinule siis palun:
- kuidas jaotad koormuse pinnale 300x480

[A23]

Mingit küsimust ei olnud - oli "õng" teema algatajale
Kui eeldad küsimust Sinule siis palun:
- kuidas jaotad koormuse pinnale 300x480

Ma paneks mingi jäiga plaadi, nt paks plangujupp või met plaat ca 200 x 300 mm, mingi käepärane elastsem materjal ka plaadi ja ploki vahele.

[EH.INS.]

Arvesta, et ise alustasid...
Kui paned 200x300 siis miks arvestad 300x480?
Mida täpsemalt tähendab "paks plangujupp" / metall?
Mis funktsiooni "käepärane elastne materjal" täidab?

[A23]

Arvesta, et ise alustasid...
Kui paned 200x300 siis miks arvestad 300x480?
Mida täpsemalt tähendab "paks plangujupp" / metall?
Mis funktsiooni "käepärane elastne materjal" täidab?

- et ploki servadest surve eemal hoida (mis on eeldatavalt altimad murduma?) 300x480 on "alumisel küljel" vastu liiva, ülaltpoolt kitsamale pinnale toetudes jääb plokil endal suvetugevust niigi üle
- otseses mõttes seda tähendabki, ehk mingi piisavalt jäik "tükk", mis võtaks vastu "punktkoormuse" konteineri toetuspunktist ja jagaks selle ühtlaselt plokile ja ei deformeeruks väga
- ühtlustab survet, väldib lokaalseid "koormuspiike", tasandab geomeetriliste hälvete ja läbipainde mõju. (Analoog ühest teisest "distsipliinist", võimalk, et ehituses sellist lahendust ei tunta)

Huviga ootan, kuskohast nüüd "ora" tuleb

[EH.INS.]

"Ora" ikka tuleb ega ta tulemata ei jää
- Millele tugineb "jääb üle"? Mingid numbrid?
- Mida tähendab "jäik tükk"? Mingid numbrid?
- Elastne materjal on ehituses tuttav küll... Aga mis funktsiooni see elastne materjal siinkohal täidab?
Eelpool kirjeldasid väga õieti, et koormuse jagamiseks on vajalik "jäik tükk"
Elastne materjal mingit koormuste ei jaga - seepärast ta elastne ongi ja kasutataksegi kohtades kus on vaja tagada konstruktsioonielementide vaheline elastsus - so vältida koormuse kandumist ühelt konstruktsioonilt teisele
Siin kasutades materjal surutakse lihtsalt kokku ja koormuse jagamist ei toimu, kogu koormust "vastu võttev" pind on ainult konteineri "profiili" pind

[ping]

....
Küsimus on, et mis peaks olema selle rajatise alus?
20-jalase konteineri tühimass on ca 2 tonni, täismass oleks maksimaalselt 4 t. ....

Lihtsalt infoks, aga sul on plaan veel suur katus peale toetuma panna.
Mul on laoks soojak 6,5x3m ja sinna on ajaga igasugu majapidamises vajalikke väiksemaid asju kogunenud (labidad, talverehvid, jalgrattad, niiduk, jne).
Tekkis vajadus seda mõned meetrid liigutada ja ei viitsinud hakata tühjaks tõstma.
Kuigi auto sai päris kõrvale sõita, siis esimene 5T kraana ei jõudnudki liigutada ja alles 10T krana tegi tuule alla ning juht arvas kaaluks pea 7 tonni olema.
Toetub hetkel 4 lappi fiboplokil, sellise arvestusega, et kui vajub ära, siis saab tungiga jälle üles tõsta.
(1 tungiga putkat tõstes ei tohi tõsta nurgast, vaid tuleb tõsta külje keskelt, et igal hetkel toetuks 3 toetuspunktile.)

[Kalvis]

Vahet pole kas kruus või kild, ajad tasasks, piisavalt, et maapinnast natuke kõrgemal ja tihendad ära. Kui tahad eriti kapitaalset, valad plaatvundamendi.

[A23]

"Ora" ikka tuleb ega ta tulemata ei jää
- Millele tugineb "jääb üle"? Mingid numbrid?
- Mida tähendab "jäik tükk"? Mingid numbrid?
- Elastne materjal on ehituses tuttav küll... Aga mis funktsiooni see elastne materjal siinkohal täidab?
Eelpool kirjeldasid väga õieti, et koormuse jagamiseks on vajalik "jäik tükk"
Elastne materjal mingit koormuste ei jaga - seepärast ta elastne ongi ja kasutataksegi kohtades kus on vaja tagada konstruktsioonielementide vaheline elastsus - so vältida koormuse kandumist ühelt konstruktsioonilt teisele
Siin kasutades materjal surutakse lihtsalt kokku ja koormuse jagamist ei toimu, kogu koormust "vastu võttev" pind on ainult konteineri "profiili" pind

- On "palja silmaga" näha, et pole probleemi, "numbrite" soov siinkohal, julgen väita, on täiesti kohatu. Eelnevalt saime selgust, et ühtlaselt kogu pinnale jaguneva koormuse korral on surve 0,07MPa. Kui nüüd vähendame seda pinnaosa, millele jõud mõjub, saame 0,17MPa, mis on siiski rohkem kui suurusjärk väiksem FIBOle lubatust.
- Siin ütlen lihtalt, et panen näiteks ristlõikega 195x45 plangu jupi ja toimib. Kui väidad vastupidist, siis palun tõesta see matemaatiliselt. Eeldus küll, et konteineri toetuspind on sile, kui seal on mingid jalamoodi moodustised, siis vaja ka neid arvesse võtta, et puitu katki ei muljuks. "Plangujuppi" panes võiks veel vaadata, et "kroon" oleks ülalpool, et kompenseerida osaliselt läbipainet. Igal juhul, ka kõikide "worst case" stsenaariumite kokkukuhjumisel, näiteks kui tegelik toetuspind jääks vaid 1 dm2, ei oleks probleemi, sel juhul jääb surve ikka alla 1 MPa (FIBOL siis 5MPa)
- Elastse materjali mõiste on laiem, kui ainult mingi poroloonilaadne olematu Shorega matejal, mida liikumisvuukide vahele topitavat. Aga näiteks Shore d 60 (või ka 50) kummi või plastikplaat oleks sellisel kohal optimaalne, suudab kanda raskust ja samas tagab, et toetus oleks ühtlustatud üle terve pinna, mitte üksikute kõrgemate punktide kaudu. (Elastne kiht siis jäiga plaadi ja FIBO vahel. Aga rõhutan veel, et võimalik, et ehituses sellist koormuse jaotamise meetodit üle elastse vahekihi ei tunta. Olen näinud pigem nt jootebetooni valamist postide ja taldmike vahele. Samas võib näitena tuua ka tööstusseadmete kinnitamise, mitte alati ei paigaldata metall vastu metalli vaid võivad ka elastesed "padjad" vahel olla. Või siis paaritonnine "graniitplaat" elastsetel aluspatjadel mõõteseadme aluse vibratsiooni vähendamiseks)

[EH.INS.]

Mainin veelkord - ise alustasid
Peale seda kui saabus "palja silmaga on näha" ei tahaks enam arutleda...

[A23]

Mainin veelkord - ise alustasid
Peale seda kui saabus "palja silmaga on näha" ei tahaks enam arutleda...

OK, olgu selle "palja silmaga", eeldasin, et oled ise ka võimeline "peast" jõudude/pindalade/survete suhteid arvutama... Aga oleksin valmis "panuse" tegema, et minu pakutud lahendus toimib. Kas sel juhul peaks "teooriaid" hakkama ümberhindama?

Aga kas teise punkti suudad arvutuslikult "ümber lükata"?

[EH.INS.]

Jah - suudan arvutuslikult kõike esitada
Seni kuni pole antud "jäiga tüki" parameetreid ei oska küll kahjuks arvutada
Aga toon näite
Puidu C24 arvutuslik kandevõime muljumisele kasutusklassis 3 on ca 1,34 MPa
Siit tuleks järeldus, et pinda on vaja ca 7150 mm2
Nüüd võtame arvesse, et antud "täismass" pole arvutuslik
Seega tuleks pinda suurendada ja saame ca 10750 mm2
Ja see on pind millega KONTEINER peab toetuma mitte "jäiga tüki" pind

[A23]

Jah - suudan arvutuslikult kõike esitada
Seni kuni pole antud "jäiga tüki" parameetreid ei oska küll kahjuks arvutada
Aga toon näite
Puidu C24 arvutuslik kandevõime muljumisele kasutusklassis 3 on ca 1,34 MPa
Siit tuleks järeldus, et pinda on vaja ca 7150 mm2
Nüüd võtame arvesse, et antud "täismass" pole arvutuslik
Seega tuleks pinda suurendada ja saame ca 10750 mm2
Ja see on pind millega KONTEINER peab toetuma mitte "jäiga tüki" pind

Aga ongi ju sama tulemus, mis ma "worst casena" ka välja pakkusin, ca 1 dm2. (Küll FIBO poolelt vaadatuna) Eeldusel, et konteineri toetuspind on ka tasapinnaline. See arvutus ei lükka ju midagi ümber?
Kas "suurendamine" on mingi varuteguri pärast?

[EH.INS.]

Täpselt seni kuni pole teada mis pinnaga toetub konteiner so sõlmlahendus ei oska ma vastata kas midagi ümber lükatakse või mitte
Ning jah - see on koormuse osavarutegur

[Küülaline]

täismass oleks maksimaalselt 4 t

Kas mass või kaal on 4 tonni?

[EH.INS.]

täismass oleks maksimaalselt 4 t

Kas mass või kaal on 4 tonni?

Vihje on arusaadav kuid antud kontekstis ei oma tähtsust

[A23]

Täpselt seni kuni pole teada mis pinnaga toetub konteiner so sõlmlahendus ei oska ma vastata kas midagi ümber lükatakse või mitte
Ning jah - see on koormuse osavarutegur

Missugune on konteineri toetuspind, kas tasapind või msg koonusjas moodustis, seda infot ju ei olegi hetkel teada, rõhutasin seda ka juba varasemalt. Loodetavasti teemaalgataja teab täpsustada ja võiks siis lisada ka juba "läbisõelutud" müügikohad, kust soetamist tasuks kaaluda! Mul kergelt omahuvi ka mängus, et ei peaks ise seda "turuuuringut" tegema, kui keegi just hiljuti läbi teinud. Laps, tema hobide "kola" hoidmiseks on konteinerit tarvis, mõnda kohta vaatas, ca 1k€ olid kõige soodsamad, aga üsna roostes.

[EH.INS.]

Eks te siis arutage omavahel...

[A23]

Eks te siis arutage omavahel...

Mul on toimiv lahendus ammu teada. Sooviks vaid uuringutulemusi optimaalseimate hinna/kvaliteedisuhte pakkujate kohta, aga teemaalgataja ise on vist siit kadunud? Kui ostmiseks hakkab minema, siis jõuan ka tuvastada, millise geomeetriaga konteineri toetuspind täpselt on

[suvaline]

xxx111, oih, st EH.INS., aga miks mitte väljenduda nanoruutmeetrites (ruudu saab: Alt+0178, kuup on 0179)?
keegi olla TPI-s tugevusõpetuse läbinud tänu sellele, et õppejõud tegi eksaminandile ettepaneku kN asemel kasutada ühikut "keskmine kolhoosi siga".
Isegi Peeter Oja suutis väga selgelt Hannes Võrnole selgeks teha, kui pikka koonuselist mütsi vaja (karnevaliks, valget!, kahe auguga): "pane meeter, neeger ..."
Teatris, so "armastus kolme apelsini vastu" tuli pidevalt üks neiu, ühest suunast, kiviga. Keegi pole siiani aru saanud, kui suur kivi oli. Kuna ta oma tangiaku sinna pidi toetama siis vist ikka kanamunast suurem, mudu oleks istumise järgselt avastanud 9 kuud hiljem, et tegelikult on neerukivid.

[ping]

....
Missugune on konteineri toetuspind, kas tasapind või msg koonusjas moodustis, seda infot ju ei olegi hetkel teada, rõhutasin seda ka juba varasemalt. ....

Vaata konteinerite veo haagiseid ja näed kohe, et millised on standardsed kandekohad.