Mädand vundamendi kordategemine

[EH.INS.]

Väike aga - siseruume pinnase taga pole
Ja sel juhul jääb nn vert hüdro arusaamatuks

[A23]

Väike aga - siseruume pinnase taga pole
Ja sel juhul jääb nn vert hüdro arusaamatuks

Kelder ju on või mis täpsemalt?

[EH.INS.]

Kui see on kelder siis on "tiba jama"...

[alarpiirfeld]

Tere. https://www.youtube.com/watch?v=UhuzCq5G90E . Mis drenaaz, isegi tänavkanal ei tööta. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[pancho villa]

Oskad sa äkki näidata, kuskohas Langeproon põranda alt veekindlaks teeb? Ehk see asi, ilma milleta üldse miski ei toimi.

Kas nad kaevasid majaaluse jupikaupa tühjaks või tõstsid lihtsalt kraanaga üles?

[EH.INS.]

Üldiselt on nii, et pinnasevee tase võetakse max tase vastavalt geoloogiale / hüdrogeoloogiale
Tihtipeale on pinnasevee üleslükkest tingituna hoopis see määrav põranda / põhjaplaadi arvutustel
Sama kehtib ka valitava hüdroisolatsiooni kohta (mis veesammast "üldse kannatab")

[EH.INS.]

Oskad sa äkki näidata, kuskohas Langeproon põranda alt veekindlaks teeb? Ehk see asi, ilma milleta üldse miski ei toimi.

Kas nad kaevasid majaaluse jupikaupa tühjaks või tõstsid lihtsalt kraanaga üles?

Vt küsimust - vt vastust...
Millega Sa rahul pole?

[pancho villa]

2. Vaatad üle, kas vihmavesi lastakse maha mõistuspäraselt või tuleb muuta. Vb olla on tegelik süüdlane hoopis see.

Infot pinnasevee nivoo kohta näiteks sama prooviaugu all. Sellest sõltub matejalide valik, kas kessoon või ainult kapillaarniiskuse tõrje.

Vt injekteerimist. Võid ju mõne "vahupeo" firma kohale lohistada. Selle juures võib põrandaplaat tõusta, kui teha totaalselt. Eedasi on vaja vundamendi juurest sissesorisemine kinni saada, kui on.

Tootetutvustus https://www.langeproon.ee/tooted/mc-bau ... ekt-gl-95/ (tuubis on ka videosid). Toote nime järgi otsides on meil tegijad rohkem, kui vaid Langeproon. Seda siis meil. Mis karude juures toimub, ei tea.

Keldriseinas/ soklis lagunenud fibo tuleb tõenäoliselt üle krohvida ja sinna ka niiskustõkke membraanid peale kleepida (krunt alla) ning nende kaitseks ja üleval soojusisolatsiooniks veel xps (nagu Langeproonil oli).

Vihmavesi kindlasti mõistusepäraselt juhitud pole, sellega tegelen hiljem.

Ei näe mingit põhjust tegeleda eksootiliste materjalidega, kui XPS+PVC on järgiproovitud ja töötav variant. Ainukene küsimus ongi siinkohal sokli hüdroisolatsiooni liitumine põranda omaga, milleta hüdroisolatsioon väidetavalt ei toimi ja Ehitusinseneri näite kohaselt tõstab Langeproon vist maja kraanaga üles, et põranda alt kruntida ja pigi peale põletada. Saadan kohe kraanafirmasse maili.

[pancho villa]

Oskad sa äkki näidata, kuskohas Langeproon põranda alt veekindlaks teeb? Ehk see asi, ilma milleta üldse miski ei toimi.

Kas nad kaevasid majaaluse jupikaupa tühjaks või tõstsid lihtsalt kraanaga üles?

Vt küsimust - vt vastust...
Millega Sa rahul pole?

Vastus paistab olevat, et nad põletasid peale SBSi. Kuna see on sinu jutt, et hüdroisolatsioon peab olema katkematu, siis ei näegi loogiliselt muud võimalust, et põrand põletati üle altpoolt, sest muidu ju sokkel/sein katkestab hüdro?

[pancho villa]

Aa sry, eksisin Bituthene on külmalt liimitav pask. Ah pange ennast põlema "eksperdid", sellist solki soovitada, appi.

[EH.INS.]

Aa sry, eksisin Bituthene on külmalt liimitav pask. Ah pange ennast põlema "eksperdid", sellist solki soovitada, appi.

Aadress pole muidugi päris õige aga olgu
Viide on antud riikliku tähtsusega hoone kohta - kui Sul on aimu mida see tähendab siis vast edasi selgitama ei pea
Tean ka insenere, kes seal "ametis" olid - ennast sinna tasemele kuuluvaks ei pea
Aga luban, et edastan Sinu arvamuse neile - noh, lihtsalt, et nad teaks kelle juures "õpipoisi" tööd teha

[pancho villa]

Kui nõuded on midagi muud kui veepidavus kuiva ilmaga reklaamipiltide ja 240p videote tegemiseks, siis pole tõesti aimu.

[pancho villa]

Näe midagi nagu vaikselt areneb, proovib kuidagi hakkama saada ilma imevahenditeta, mida Home Depost DIY tegelased ostavad, kuna põletit pole.

Rind kummis loosungid tähtsatest ja veel tähtsamatest objektidest ei ole veel toonud vastust küsimusele, et mil moel tagatakse ühtlane hüdroisolatsioon, kui sein selle katkestab?

[EH.INS.]

...mil moel tagatakse ühtlane hüdroisolatsioon, kui sein selle katkestab?

Ja ega ei saagi foorumist...

[pancho villa]

Sellest mämmutamisest ja enda lahedaks valetamisest olen selle juba välja lugenud jah. Peaks raha peale päris vihane olema, et siinsetele korüfeedele nende seenelõhnalise filosofeerimise eest veel maksma hakkaks.

[Kalvis]

Loen muigega. On antud piisavalt õigeid vastuseid, ise ei viitsi kuulata. Antud juhtumil sa ei peagi otsima vastust foorumist vaid räägid töö tellijaga läbi ja teed nii nagu tema ütleb.

[pancho villa]

Loen muigega. On antud piisavalt õigeid vastuseid, ise ei viitsi kuulata. Antud juhtumil sa ei peagi otsima vastust foorumist vaid räägid töö tellijaga läbi ja teed nii nagu tema ütleb.

Keelelutsijate klubil on tööd olnud küllaga jah. Töö tellija ei ole ehitusalal, kuigi mingite vastupidiste kallete teemal sokkida oskaks peale kilost viskit vast temagi

[A23]

Tere. https://www.youtube.com/watch?v=UhuzCq5G90E . Mis drenaaz, isegi tänavkanal ei tööta. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Ei anna rahu ... kas siis tõesti on mõlemal pool lahte piisavalt selliseid "insenere", kes sarnaseid mittetoimivaid (remondi) lahendusi "joonistavad" ja keegi neid korrale ei kutsu, pean silmas, et ainult vert pind on hüdroisoleeritud? (Uue ehitise suhtes vist siin keegi ka ei vaidle, et saab teha kohe "õigesti")
Maa peal võib ju uputus olla, aga ega kogu vesi ei pruugi siis kohe ka momentaalselt läbi maapinna kukkuda, konkreetsel pinnasel on ju kindel imamisvõime ajaühikus? Võiks eeldada, et ka drenaaž on arvestatud nii, et äravoolu võimekus on garanteeritult suurem, kui ülalt vett peale tuleb. Muidugi, kui toru ots on vaba, mäenõlval paikneva maja puhul võiks seda eeldada.

[alarpiirfeld]

Tere. Kahjuks küll. Nii nagu kolleeg värvikalt kirjeldab jõuab ilupilt otse ehitaja kätte. Ehk ühe "inseneri" käest teise "inseneri" kätte jättes kotrolletapi ehk inseneri vahele. Korralekutsujaid ei ole. Toon mälu järgi ühe tuntud ehitusinimese vastuse sisult analoogse küsimuse kohta: "meie projekteerime nii nagu tellija soovib" !!! Dreeni üks funktsioon on ka maapinnalt tuleva vee ärajuhtimine majast eemale. Dreenisüsteemi ja pinna vahele ei tohiks imamisvõimelist pinnast projekteerida, vastupidi. See vähendab niiskuskoormust seinale kogu aasta vältel. Keegi ei suuda uputusi ette modelleerida, et selle järgi siis mitteuputav drenaaz alt lahti olevale keldrile disainida. Lihtsam on teha kessoon. Ka tagantjärgi võimalik , aga oi-oi kui kallis (minu hinnangul). Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[kunn24]

Huvitav oleks näha selle putka algseid projekte.

[v220]

Tere. Kahjuks küll. Nii nagu kolleeg värvikalt kirjeldab jõuab ilupilt otse ehitaja kätte. Ehk ühe "inseneri" käest teise "inseneri" kätte jättes kotrolletapi ehk inseneri vahele. Korralekutsujaid ei ole. Toon mälu järgi ühe tuntud ehitusinimese vastuse sisult analoogse küsimuse kohta: "meie projekteerime nii nagu tellija soovib" !!! Dreeni üks funktsioon on ka maapinnalt tuleva vee ärajuhtimine majast eemale. Dreenisüsteemi ja pinna vahele ei tohiks imamisvõimelist pinnast projekteerida, vastupidi. See vähendab niiskuskoormust seinale kogu aasta vältel. Keegi ei suuda uputusi ette modelleerida, et selle järgi siis mitteuputav drenaaz alt lahti olevale keldrile disainida. Lihtsam on teha kessoon. Ka tagantjärgi võimalik , aga oi-oi kui kallis (minu hinnangul). Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Eks sõltub ka ruumi suurusest. Vanemate 70ndatel ehitatud majal tuli ka "poolkeldrisse", mis ehk 1m sügavune üsna kiirelt vesi sisse. Probleemi lahendas just rauast "kast" kuhu valati omakorda betoon otsa, ilmselt et see üles ei kerkiks. Tänaseni ruumid kuivad

[EH.INS.]

Ma väga ei kiirustaks seda tuntud ehitusinimest "süüdistama"...
See ei ole üldse midagi "erilist" kui ongi nii, et projekteerija on teinud oma töö korrektselt / asi jõuab hankeni / tellija ütleb ehitajale - "tõmba nii kokku kui võimalik"
Ehitaja konsulteerib "materjalimüüjaga" - saab vastuse "aga nii saab odavamalt" - esitab selle tellijale - tellija "plaksutab käsi"
Kõik algab tellijast

[A23]

Tere. Kahjuks küll. Nii nagu kolleeg värvikalt kirjeldab jõuab ilupilt otse ehitaja kätte. Ehk ühe "inseneri" käest teise "inseneri" kätte jättes kotrolletapi ehk inseneri vahele. Korralekutsujaid ei ole. Toon mälu järgi ühe tuntud ehitusinimese vastuse sisult analoogse küsimuse kohta: "meie projekteerime nii nagu tellija soovib" !!! Dreeni üks funktsioon on ka maapinnalt tuleva vee ärajuhtimine majast eemale. Dreenisüsteemi ja pinna vahele ei tohiks imamisvõimelist pinnast projekteerida, vastupidi. See vähendab niiskuskoormust seinale kogu aasta vältel. Keegi ei suuda uputusi ette modelleerida, et selle järgi siis mitteuputav drenaaz alt lahti olevale keldrile disainida. Lihtsam on teha kessoon. Ka tagantjärgi võimalik , aga oi-oi kui kallis (minu hinnangul). Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Uponori juhendist nähtub, et vihmavee äravooluks on eraldi süsteem ja lisaks ka maapinnakalletega soovitatakse vihmavesi majast eemale suunata. Veevoolu 100% mittetakistav "killustikukiht" juhendite järgi vaid allosas vahetult drenitorude peal.

[A23]

Tere. Kahjuks küll. Nii nagu kolleeg värvikalt kirjeldab jõuab ilupilt otse ehitaja kätte. Ehk ühe "inseneri" käest teise "inseneri" kätte jättes kotrolletapi ehk inseneri vahele. Korralekutsujaid ei ole. Toon mälu järgi ühe tuntud ehitusinimese vastuse sisult analoogse küsimuse kohta: "meie projekteerime nii nagu tellija soovib" !!! Dreeni üks funktsioon on ka maapinnalt tuleva vee ärajuhtimine majast eemale. Dreenisüsteemi ja pinna vahele ei tohiks imamisvõimelist pinnast projekteerida, vastupidi. See vähendab niiskuskoormust seinale kogu aasta vältel. Keegi ei suuda uputusi ette modelleerida, et selle järgi siis mitteuputav drenaaz alt lahti olevale keldrile disainida. Lihtsam on teha kessoon. Ka tagantjärgi võimalik , aga oi-oi kui kallis (minu hinnangul). Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Eks sõltub ka ruumi suurusest. Vanemate 70ndatel ehitatud majal tuli ka "poolkeldrisse", mis ehk 1m sügavune üsna kiirelt vesi sisse. Probleemi lahendas just rauast "kast" kuhu valati omakorda betoon otsa, ilmselt et see üles ei kerkiks. Tänaseni ruumid kuivad

Mäletan ka lapsepõlvest ühte uusehitaja teraskessooni, mille kevadine lumesulamine üles kergitas nagu laevukese, kuna ei jõudnud piisavat massi enne peale tekitada.

[alarpiirfeld]

Tere. Olen kohanud palju ilupilte, kus detaili insener tõenäoliselt tunneb oma nishiinsneeriat perfektselt, aga kui ta hakkab tegelema selle valdkonna kõrvalinseneeriaga, siis ta lahendab seda sageli nagu OBS. Võimalik kelder ehitada ka vee sisse, kus dreen üldse ei toimi. Kokku: ilma hydrota kelder oli, on ja jääb märjaks. Dreeniga saame veekoormust väheke reguleerida. Hydro peab olema dreen ei tule kahjuks, kui võimalik. Lugupidamisega. Alar Piirfeld