Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

[ping]

Enamuse sprinkleri maksumusest ei moodusta mitte mahuti vaid süsteem ja automaatika

Uudishimu mõttes proovisin guugeldada mõnda märksõna. "splinkersüsteem" andis ainult mõned vastused, aga ei mingeid hindasid, "splinkersüsteemi ehitus" andis ainult mõned vastused, aga ei mingeid hindasid ja lihtsalt "spinker" viskas liiga palju igatsugu muud jama. Aga ometi ju meil ehitatakse splinkersüsteeme. ...

Veetrassiga ühendatud spinklersüsteem: https://www.rescue.ee/files/Materjalid/ ... 07590531cf
Tuletõrje veehoidla ja eraldi pumbajaam tuleb lisaks ikka rajada.

[kunn24]

Tuletõrje veehoidla ja eraldi pumbajaam tuleb lisaks ikka rajada.

Skeem on veevarustusega trassist, st su jutt katab ainult erandeid, kus trassiga pole veevarustus tagatud.
Kui arvutusskeeme vaatad, siis vajalik veehulk on vaid paari pihusti oma, st eramamajas katab trassiga igal juhul ära.

[ping]

Tuletõrje veehoidla ja eraldi pumbajaam tuleb lisaks ikka rajada.

Skeem on veevarustusega trassist, st su jutt katab ainult erandeid, kus trassiga pole veevarustus tagatud.
Kui arvutusskeeme vaatad, siis vajalik veehulk on vaid paari pihusti oma, st eramamajas katab trassiga igal juhul ära.

Kui oleks olemas trass, siis saaks ju panna ka tuletõrjehüdrandi tänavale ja ei oleks tuletõrjevee tiiki vajagi.
Veehoidla puudumisest vist spinkleri jutt algaski?

Muide, mis rõhuga spinkler süsteem töötab, et suudaks vee piisavalt peeneks pihustada?
Suurtes hoonetes on spinklersüsteemis rõhutõstepumbad pidevalt ootel, sest trassirõhust ei piisa.

[kunn24]

Kui hüdrant on tänaval, siis tiiki tõepoolest ei tehta. Tiik külmub lisaks talveks ära, st on vaid sesoonne lahendus. Teaduspärast majad põlevad väga tihti talvel külmaga. Sprinkleri jutt algaski sellest, et paake jms-t koli pole sel juhul vaja. Aiakastmisvoolikul jõuab pihustile 1-2 bar. Pihustab küll, kui naise peale lased, võid saada jalaga.
Rõhutõstepumpasid on vaja kõrghoonetes.
Loe tuleohutuse seadust, seal on põhiteesid kirjas.

[kaimagk]

….meil 2 korrusel ( ärihoone) sprinklerid aga veesõlmes igavesed vägevad rõhutõstepumbad, vist ei puuduta see ainult kõrghooneid…..

[kunn24]

Hetkel jutt eramaja sprinkleritest. Seal eeldatakse, et tulekolle tuleb likvideerida koheselt ja sprinkleri veevajadus on lokaalne. Süsteemi keerukaks ja kalliks ajamine kindlasti ei ole eramaja jaoks vajalik ja kohane.

[Küülaline]

külmub lisaks talveks ära, st on vaid sesoonne lahendus

Kas hüdrandid ei ole soojustatud ja suletud asendis jookseb maapealne osa tühjaks?

[kunn24]

Tegin lause korda, et enam kaheti mõistmist poleks.

Tiik külmub lisaks talveks ära, st on vaid sesoonne lahendus.

[ping]

... Aiakastmisvoolikul jõuab pihustile 1-2 bar.
Pihustab küll, kui naise peale lased, võid saada jalaga.
Rõhutõstepumpasid on vaja kõrghoonetes. ...

Spinklersüsteemi effektiivsus ei seisne mitte "vee tuppa soristamises" vaid kui temp toaõhus on tõusnud üle +100C, siis pihustatakse ärihoonetes 7-9bar rõhuga vett hästi peenikesteks piiskadeks, et vesi aurustudes neelaks ruumiõhust soojusenergiakt (jahutaks ruumi) samas veeaur paisudes peaks vähendama hapniku kontsentratsiooni ruumiõhus leegi lämmatamiseks.

[kunn24]

Su teooria kõlab nagu 1-2 bar rõhuga vee tuppa pihustamine/ soristamine ei toimiks. Kui lahendus olnuks jama, siis vaevalt oleks seda TOS-i kirjutatud ja PA poolt proj juhist tehtud. Nii, et puhka jalga ja loe vähemalt mõttega neidki asju, millele ise viitad.

[Hiid]

külmub lisaks talveks ära, st on vaid sesoonne lahendus

Kas hüdrandid ei ole soojustatud ja suletud asendis jookseb maapealne osa tühjaks?

See, mida mina omale hakkan tegema, ei ole muud, kui soojustatud toru kaldas, mis ühendatud tiigiveega. Auto kinnitub sinna muhvikülge hermeetiliselt ja vaakumiga tõmmatakse tiigivesi autosse. või lööb pump selle otse põleva onni peale. Seal ei saa midagi läbikülmuda...

[ping]

Su teooria kõlab nagu 1-2 bar rõhuga vee tuppa pihustamine/ soristamine ei toimiks. ...

Toimibki "soristamisena", ehk pinnad kastetakse küll märjaks aga ruumi sisetemperatuuri langetamise efekt jääb kesiseks ja toimib rohkem "kärssava diivani leotamisena".
(Enamik elamute põlenguid vist oligi varem seotud johmas peaga suitsetamisega aga selline seltskond vaevalt omale spinkleri paigaldab.)

Kui näiteks jõulupuu või (tänapäeval)tõuksiaku toas süttib, siis sekunditega on tulemöll lae all ja sinna peab udupilve suunama leegimöllu summutamiseks, et vahelagi ja seinad ei süttiks.

See ei ole "minu teooria", et pihustuse kvaliteet (pihustunud tilkade kogupindala) sõltub otseselt pihustatava vedeliku rõhust.
(Võrdle USA 70 aastate diislite (kaitseväe autode) kütusepihustuse rõhku ca 63bar kaasaegsete mootorite ca 1500bar rõhu juures pritsekvaliteediga.)

[kunn24]

Sa võiksid ka minna kuskile PA-sse DJ-ks, kes andekaid nõudeid inimestele vorbib.
Sinu jutt ei ole enam eramaja lihtsustatud sprinklersüsteemist, vaid veeudusüsteemist ja ei puutu suurt siia teemasse. Nagu ka teises sarnases teemas kirjutasid mitu postitust järjest tulekindlatest kaablitest sprinklersüsteemi tarvis ega saanud ka pärast korduvaid märkusi tsüklist välja viewtopic.php?t=70500 (seal võiks seda teemat ka jätkata).

Parandan eespoool tehtud vea, kus väitsin torudeks terastorusid (sain ka seal veel ära muuta). Tundub, et eramaja jaoks võib olla ka plastik.

https://www.rescue.ee/files/2018-09/tul ... 338ad32d96 alates lk 22.

https://www.budgetin.ee/kodusprinkler/

[ping]

Sa võiksid ka minna kuskile PA-sse DJ-ks, kes andekaid nõudeid inimestele vorbib.
Sinu jutt ei ole enam eramaja lihtsustatud sprinklersüsteemist, vaid veeudusüsteemist ja ei puutu suurt siia teemasse. ....

See, et keegi müüb "lihtsustatud" süsteeme ei tähenda et sellist lihtsat süsteemi tasub elamisse soovitada.
Esinevad spinklersüsteemid:
https://en.wikipedia.org/wiki/Fire_spri ... ater_spray

Selle LIHTSA veesoristussüsteemi kustutusvõimes võib igaüks ise veenduda proovides näiteks sellise laiali pritsiva kastmispihustiga 2m kauguselt lõket kustutada.


Mina olen ise lapsena näinud, kui kiiresti jõulukuusk süttib ja selliste asjadega ei tasu naljatada, et ei tekkiks pettekujutelma nagu aiapritsiga saaks juba suure leegiga põlevat kergestisüttivat asja kustutada.
Üks video kodutulekahjude levimiskiirusest:
https://www.youtube.com/watch?v=XVYEa5vRVQU

[pikk88]

Paar päeva tagasi sai valmis hoone fassaadipoolne tuulekast. Tagumine külg ootab veel oma järge.


Peale seda tekkis kohe kiusatus paika kruvida ka vihmaveerenn, et saaks saju ajal rahulikumalt räästa all seista. Kuivõrd tegemist on vana, tinutatud liidetega renniga siis mõtlesin, et prooviks asja ka vanaviisi tagasi paigaldada. Kui raske see tsingi tinutamine ikka olla saab? Käisin tuttava plekksepa juurest läbi, kes laenas mulle suurt vaskkolbi mida peab leeklambiga soojendama. Andis ka väikese pudelitäie saltserit ning õhtul vahtisin veel lisaks eneseharimise huvides netist videosid. Pool päeva sai katsetatud ning tulemus ei kannata mitte mingit kriitikat
Mõtlesin siis, et ehk on viga saltseris. See tundus säärane hägune ja "aegunud" olevat. Avastasin, et Oomipood müüb ka mingit multifunktsionaalset jootevedelikku mis sobib tsingi jootmiseks. Järgmine päev tõin siis selle ära ja katsetasin uuesti. Tulemus täpselt sama. Ühe plekitüki külge jääb tina isegi suurte tükkidena kinni, kuid teise külge mitte. Ja kokku joota ei õnnestu neid ammugi mitte. Mõtlesin siis, et ilmselt viga rokases plekis. Võtsin nurgast täiesti uue tsinkpleki tüki, et ehk õnnestub sellega. No ei tule see kosmoseteadus kohe mitte kuidagi välja. Lisaks sai otsa leeklambist gaas. Selle peale viskasin kolvi nurka ning ajasin muid asju. Hiljem tüütasin veel ka ühte tuttavat keda asi huvitama hakkas. Käisin ka tema juures ning raiskasime koos kõva tunnikese tema kallist tööaega kuid tulemus oli sama mis minul. Vähemasti enesehinnag tõusis mul selle tulemusel tagasi natukene kõrgemale, sest ilmselgelt polegi mina ainus saamatu siin ilmas.
Õhtul viisin kolvi plekksepale tagasi ning too lohutas mind, et tegelikult oleks ta pidanud mulle saltseri asemel hoopis puhast soolhapet (HCL) andma. Ning ka tolle abivahendiga olevat see väga raske ettevõtmine ja igavesti tüütu tegevus. See aga ei tähenda veel sugugi, et ma oleks alla andnud. Vaja ainult natuke soolhapet ning siis saab ju kohe uuesti proovida...

Vahepealse kahe aasta jooksul on päris mitu liitrit vett räästast alla voolanud ning ka fassaadi poriseks määrinud kuid rennide paigaldamine on siiani ripakile jäänud. Sellel kevadel uurisin küll palju maksaks uus komplekt rohelisest plekist tooniga RR11 ja siis küsis tuttav plekksepp hinnaks 400 euroraha, kuid kuna meister on pikemat aega sinisel lehel siis tegudeni ei jõudnud. Selle raha eest lubati kevadel teha vanamoodne neljakandiliste rennide ja torudega süsteem.
Eelmise nädala lõpetuseks õnnestus lõpuks läbi molokausta hankida tsinkplekist koostatud ümmarguste rennide ning torudega komplekt. Välja tuli selle eest käia 300€ ning selle summa eest lunastasin endale 20m torusid koos 17 rennijupiga mille pikkus 1,25m ja 4 kogumislehtrit koos sülitite ning allaviikudega.
Väidetavalt olla see tellitud paar aastat tagasi Espaki õue pealt Plekisell OÜst. Kuna komplektist on mõned meetrid renne puudus siis tegin sinna kohe ka hinnapäringu. Siiani vastust päringule tulnud pole. Kuigi uurisin järgmisel päeval ka telefoni teel millised on tänapäevased turuhinnad. Telefonitädi leidis minu päringu kiiresti nimekirjast üles ja lubas selle kohe ka läbi töötada ning kiiresti vastuse teele panna, kuid siiani pole tagasisidet tulnud.
Viimasel ajal on millegipärast firmadel hinnapäringutele vastamisega üleüldse tõsiseid probleeme. Ja seda igas teenindusalas, mitte ainult ehitusalal. Huvitav kas siis on tööd liiga palju käes või pole rahval enam töö tegemise vastu mingit huvi.
Nüüd vaja veel torudele ning rennidele kandurid teha ning välja mõelda korralikud kinnitused ka kogumislehtrite jaoks. Kui kellelgi on mingit pildimaterjali jagada siis näidake välja ning jagage ideid. Poest ostma ei hakka, sest tahaks korralikku kraami mis kindlalt paigal püsib. Kandurite valmistamisel mõtlesin materjaliks kasutada 20mm laiust raudlatti paksusega 5mm.

[A23]

Tore vaadata, kui inimene on midagi oma kätega teinud! Nüüd vist keskmisel suuremal aval ka aken ees?
Rennide paigaldusjuhenditest mäletan, et kui ei ole lisaks eraldi veesuunamisplekki katusekatte all, siis renni peab paigaldama nii, et oleks 1/3 katusekatte lainepõhjade vertikaali suhtes seina pool ja siis vastavalt 2/3 väljapoole. (Väikse vihmaga tõmbab pindpinevus "nired" seina poole ja suure vihmaga jälle inertsjõud lükkab väljapoole). Kui paned katuse kaldus osa lülge, siis pead ka arvestama, et vaja kompenseerida langusest põhustatud horisontaalsuunalist paigutust, et säilitada renni võrdne kaugus katuseserva vertikaalprojektsioonist.
Ma ise panin küll plasttorudega, neid oli kõige lihtsam paigaldada. Eks aeg näitab, kaua kestavad.

[pikk88]

Keskmisel suurel aval on nüüd juba garaaziuks ees. Kinnitused tulevad sarikaotste külge. Siis on tunduvalt mugavam ja kindlam renni paigutada. Plastik on minu jaoks ebamäärane kaup. On vaid aja küsimus kuna see päikese ja külma käes nii rabedaks muutub, et mõni suurem puuoks või jäätükk selle ribadeks tõmbab ning siis ei jää üle muud kui kogu detail terves pikkuses ära vahetada.

[Hiid]

selliseid on 16 tükki, ma ei tea, kas sobivad. Su sarikas näikse räästast vähe kaugel asuvat või pilt petab?
Kui tahad, saad omale, tasud natuuras

[Küülaline]

vaja veel torudele ning rennidele kandurid teha ning välja mõelda korralikud kinnitused ka kogumislehtrite jaoks ... materjaliks kasutada 20mm laiust raudlatti paksusega 5mm

Anna andeks aga mina ei mõista küll selliste asjade ise valmistamise otstarbekust. Kogu see lõikamine. painutamine, puurinine, lihvimine, värvimine kodustes tingimustes? Kui kaua see aega võtab ja päris tasuta ei ole metall, krundid-värvid ka. Ning tööstuslikku kvaliteeti vaevalt et kodus saab,

[Urmas]

Anna andeks aga mina ei mõista küll selliste asjade ise valmistamise otstarbekust. Kogu see lõikamine. painutamine, puurinine, lihvimine, värvimine kodustes tingimustes? Kui kaua see aega võtab ja päris tasuta ei ole metall, krundid-värvid ka.

Asendustegevuseks peaks kõlbama küll. Teleka ees õlle lürpimine veel kulukam.

[Küülaline]

Teleka ees õlle lürpimine veel kulukam

Võimalik, oleneb õlle kogusest, aga kui sul on oma maja ja aed, on seal 1000 muud tegemist järjekorras, kui neid pagana vihmaveerenni kronsteine lõigata, painutada, värvida. Rennid võiks ka ise painutada mustast plekist ja värvida.

[kunn24]

Aiatööd on tavaliselt kulukad, sest siis läheb vältimatult p..e enne 10a töötanud tööriist jms komplikatsioonid.

[Urmas]

Võimalik, oleneb õlle kogusest, aga kui sul on oma maja ja aed, on seal 1000 muud tegemist järjekorras, kui neid pagana vihmaveerenni kronsteine lõigata, painutada, värvida.

Ega asendustegevuseks ei pea raiskama ilusat suveaega. Pikad ja pimedad sügise ja talveõhtud veel ees ning aias enam ei kooserdata. Mulle on jäänud mulje, et pikk88 maja pangalaenuga ei ehita ja seega tundub tal aega olevat küllaga ja võtab asju rahulikult.

[ping]

vaja veel torudele ning rennidele kandurid teha ning välja mõelda korralikud kinnitused ka kogumislehtrite jaoks ... materjaliks kasutada 20mm laiust raudlatti paksusega 5mm

Anna andeks aga mina ei mõista küll selliste asjade ise valmistamise otstarbekust. Kogu see lõikamine. painutamine, puurinine, lihvimine, värvimine kodustes tingimustes? Kui kaua see aega võtab ja päris tasuta ei ole metall, krundid-värvid ka. Ning tööstuslikku kvaliteeti vaevalt et kodus saab,

5mm latist väänatud konks võiks kuivas kohas niigi kesta 50 aastat ja kui pruuni ei taha, siis võib katta korrosiooniteibiga ning värvida ei olegi vaja:
https://espak.ee/epood/toode/korrosioon ... at10-must/

[pikk88]

Hiid tänud pakkumast, kuid need ei sobi mitte. Sarika ots on teadlikult räästast lühemaks lõigatud. Niipalju, kui siiani silma on hakanud siis pole see saju ajal märjaks saanud ning võiks seetõttu ka pisut kauem kesta, kui tänapäevases stiilis räästaservaga tasa lõigatud otsad.
Küülaline isevalmistamise otstarve on ikka see, et naabrist parem olla. Tahaks ju ikka vastupidavamat ning kvaliteetsemat ning korralikumat ja ilusamat, kui naabritel. Iseasi, kui hästi see tegelikkuses õnnestub. Eks seda näitab aeg. Naabri majal on peal esimese vabariigi aegne valtsplekk katus mis ei näita veel mingeid väsimise märke. Seega on millest mõõtu võtta. Pealegi kui lisada siia ka kerge uudishimu protsessi vastu siis ongi tulemus selline nagu parajasti on. Kui algul sain sõbra käest esimese komplekti kasutatud renne-torusid siis väänasin endale komplekti selliseid kandureid kokku:

Maksumuse üle arvet ei pidanud, sest polnud aimugi palju need poes maksta võivad. Kuna külamehed rääkisid hinnaklassist üks euro tüki eest siis ei viitsinud eriti huvi ka tunda. Tulemus sai igati positiivne ja polnud ka ülemäära kontimurdev, sest ajasin lati gaasikeevitusega kuumaks ja siis sai seda materjali juba vasaku käega keerata. Kuna kevadel rääkis plekksepp mulle augu pähe, et süsteem vormistada hoopis neljakandilisena siis parseldasin kogu toodangu paari õlle eest sõbrale maha ning tegin endale prooviks pisut edevama näidise valmis.

Kuivõrd nüüd plaanid jälle muutusid siis tuleb uuesti otsast alata. Pole sattunud ühegi sepa käest pärima, palju säärane luksus nende käest tellides maksta võiks, kuid kuna lõpuks tuli ühele hinnapäringule lõpuks ka vastus siis sain teada, et maailmaturul valitsevad hinnad rennikanduritele 3€/tk ja see pole just kõige väiksem summa.
Panga jaoks pole ma millegipärast piisavalt usaldusväärne investeerimsvõimalus ja ega ennast pole see variant kunagi väga ahvatlenud ka, sest vähemasti saan öösiti rahulikult magada ning ei pea närveldama, kas jaksan ikka pangalaenu tagasi maksta või mitte. Paar sõpra on küll aja jooksul enda majad/korterid välja lunastanud, kuid paar tükki on olude sunnil pidanud enda oma ka rahaks tegema ning on veel õnnelikud, et võlgu ei jäänud ja ainult paar aastat elust kaotasid. Samuti on sõpru kes maksavad oma laenu, kuid ostuga pole kindlasti rahul. Maha müüa pole mõtet, sest ostetu pole suurt midagi väärt. Saadud raha eest ikka midagi korralikku ei saaks ja seetõttu võib vanas residentsis edasi oleskleda.
Praeguseks hakkab küll juba aeg pisitasa endale ka jalaga istmikku taguma kuid vähemasti on olnud võimalus rahulikult asjade üle järele mõelda ning kogu asja planeerida. Hetkel olen vähemasti sääraseid probleeme vältida, nagu paljudel noortel tänapäeval kombeks. Näiteks, et ostetakse endale uhke pesumasin ning siis avastatakse, et see tuleb välja vahetada, sest maja sai valmis ning sinna see enam sisse ei mahu. Või siis ei mahu auto garaazi, sest garaaz on projekteeritud pisema seljakoti majutamiseks jne jne. Oma laenu eest ostetud korteris on päris põhjaliku remondi teinud praeguseks vist juba kõik sõbrad-tuttavad. Mõni isegi kaks korda. Seda üritaks jõudumööda vältida.