Aiakuur/aiamaja - ehitusalune pind täis

[weix47]

Tervitus!

Mul tõsine mure seoses aiakuuri püstitamise seaduslikkusega. Krundil ehitusalune pind on täis (lubatud 200m2, maja täidab selle ära, kasutusluba käes). Oleks vaja ladustada muruniidukit ja muid lihtsamaid asju ning oli mõttes aia nurka püstitada väike (u. 10-12m2) aiakuur/aiamaja. Naabritel pole selle vastu midagi ja on nõus allkirjad andma aga kui uurisin vallast, siis öeldi, et kui ehitusalune pind on juba täis, siis ei või panna. Kas on mingit seaduslikku võimalust see aiakuur ikkagi panna püsti?
Ei tahaks ilma valla loata väga püsti panna, sest pärast mõnele kolmandale isikule jään ette ja pean hakkama seda maha uuesti võtma.

Aitäh asjalike kommentaaride eest!

[Äärenurk]

Kuna detailplaneeringu koostamine on üldreeglina nõutav ehitusloa kohustuslike ehitiste rajamiseks (vt PlanS § 125 lõiked 1 ja 2), saab eeldada, et ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste pinda detailplaneeringus määratud ehitisealuse pinna hulka arvestama ei pea. Kui planeeringu koostaja soovib keelata krundile ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitamist, tuleb seda detailplaneeringus konkreetselt sätestada.

https://planeerimine.ee/kkk/suurim-luba ... lune-pind/

[xxx111]

Eelpool toodud kommentaar ühtib minu arvamuse / arusaamaga.
Ehisalune pind on ehitusloakohustuslike hoonete pind.
Vähemalt minu arusaam on selline.
Teine võimalus on ehitada / "paberid teha" ajutise ehitisena - on teatud nüansid kuid peaks olema võimalik.
Tegelikult on siin küsimus puhtalt juriidikas ning asjakohane oleks hoopis vastava ala juristi konsultatsioon...

[Kalvis]

Kui naaber nõus on siis peaks saama. Kui nõus ei ole ja vald ka mitte siis pead kuuri ratastele ehitama või muul moel teisaldatava kuuri tegema. See pole ju raske.

[donald597]

Vana teema ja vahepeal palju vett merre jooksnud aga probleem on sama nagu teema autoril ja vallalt luba ehitamiseks ei saa

Täpsemalt https://raesonumid.ee/uudis/Vallavalits ... teostuseni
teema
Ruumilised piirangud

Samas siin on täpselt vastupidine jutt: https://planeerimine.ee/kkk/mida-peab-s ... lune-pind/

kas kellegil on ehk kogemusi olnud vallaga sellel teemal vaidlemisel või mingi lahenduse leidnud?

"teisendavaks" ei tahaks ka teha kuna viimase kohtulahendi järgi on teisendatav kuur ainult siis kui seda saab ilma abivahenditeta liigutada ehk siis 1-2 ruutu tundub realistlik asi mis on teisendatav

[nexus4]

Vana teema ja vahepeal palju vett merre jooksnud aga probleem on sama nagu teema autoril ja vallalt luba ehitamiseks ei saa

Täpsemalt https://raesonumid.ee/uudis/Vallavalits ... teostuseni
teema
Ruumilised piirangud

Samas siin on täpselt vastupidine jutt: https://planeerimine.ee/kkk/mida-peab-s ... lune-pind/

kas kellegil on ehk kogemusi olnud vallaga sellel teemal vaidlemisel või mingi lahenduse leidnud?

"teisendavaks" ei tahaks ka teha kuna viimase kohtulahendi järgi on teisendatav kuur ainult siis kui seda saab ilma abivahenditeta liigutada ehk siis 1-2 ruutu tundub realistlik asi mis on teisendatav

Asi imelihtne, KOV võib sulle vestluses väita mida iganes nemad arvavad, samuti võivad oma kodulehele kirjutada mida iganes nemad arvavad. Rõhk sõnal arvamus. Ei ole mõtet nendega vestelda/kirjutada. Teed EHR'i oma teatise ära, see on ametlik käik ehk nende vastus sellele = otsus = õigusakt, seda nad niisama oma arvamuse põhjal teha ei tohi. Kui nad seal keelduvad, siis tuleb küsida põhjendus ametliku vastusena kus on paragrahvid välja toodud. Kui need põhjendused on vastuolus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna seisukohaga:

Kehtiv planeerimisseadus (edaspidi PlanS) kasutab § 126 lõike 4 punktis 3 mõistet „ehitisealune pind“, mida planeerimisseaduses defineeritud ei ole. Küll on mõiste defineeritud ehitusseadustiku alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri määruses nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“, mille § 19 lg 1 kohaselt on ehitisealune pind hoonealune pind või rajatisealune pind.

PlanS kohaselt määratakse ehitusloa kohustuslike hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind detailplaneeringus ehitusõiguse ühe osana (vt PlanS § 126 lg 4). Kuna detailplaneeringu koostamine on üldreeglina nõutav ehitusloa kohustuslike ehitiste rajamiseks (vt PlanS § 125 lõiked 1 ja 2), saab eeldada, et ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste pinda detailplaneeringus määratud ehitisealuse pinna hulka arvestama ei pea. Kui planeeringu koostaja soovib keelata krundile ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitamist, tuleb seda detailplaneeringus konkreetselt sätestada.

Siis vaidlustad (lihtne avaldus KOV meilile) otsuse viidates eeltoodule, teed ühe õlle ja jääd ootama...

[Prill]

Võib käsitleda ka ajutise ehitisena, mis iga 5 aasta jooksul tuleb korra lammutada - "lammutad" ja "ehitad uuesti". Samuti kasutavad osad kuurina merekonteinereid või ratastel järelkärust kuni ratastel saunani, mis on aastateks pargitud samasse kohta. Mõnel juhul isegi rattad alt võetud ja "sokkel" kaetud ja hoonest eristamatu aga vajadusel saab sokli eemaldada rattad alla panna ja teise kohta sõidutada.

[vuuk]

Minule on arusaamatu, miks peab olema nii, et inimene ei tohi oma maa peale ehitada kuuri kui tal seda kuuri on vaja ja see kuur kedagi, ega midagi ei ohusta ega sega. Lihtsalt sellepärast, et mingi ametnik on mingi numbri või imeliku reegli "pliiatsist välja võlunud". Ja siis peab olema terve hulk kodanike, kes kulutavad auru selleks, et neist reeglitest kuidagiviisi vusserdades kõrvale hiilida. Tegelikult selline "süsteem" devalveerib riiki ja riigikorda. See on ebanormaalne.

[kunn24]

Alla 20 m2 asjaga ei pea ju KOV-i tülitama. Tee ära ja viita samale tekstile, mida tsiteerisid. Kui KOV ikkagi kallale tuleb, võta mõni mõistliku hinnaga asjalik jurist ja käruta kohtusse. Hea oleks leida selline, kes on mõistlku hinnaga, kuid oskab kohtule esitada korralikke kohtukulude põhjendusi (ikka tuhandetes). Kui võidate ja kohtunik kulud välja mõistab, jagate raha omavahel, KOV saab lutti ja putka on kenasti alles. Kui KOV-i valimised, osale ja tuututa igast torust, et eelmised peded oskasid vaid kodanikule taha keerata ja olid muidu soodad.

[vuuk]

Ma pole kindel, kas saan aru õigesti. Kui detailplaneeringus pole vastupidiselt reguleeritud, siis kuni 20m2 on vaba ehitustegevus ja KOV-i ei pea tülitama. Aga kui detailplaneeringusse on sisse kirjutatud, et pole lubatud ka alla 20 m2 ehitiste püstitamist, siis ikka nagu ei tohi.
Samas detailplaneeringusse ei pea ilmtingimata niisugust reeglit kirja panema. Mingil põhjusel pannakse.
Võibolla on olulisi tagamaid, mida meie ei tea, aga mida mõnedel juhtudel tuleb arvestada. Ehk, et ametnikel on samuti mingid reeglid ees, millest lähtuvad. Aga sellisel juhul, nagu eelpool öeldi, peavad ametnikud seda regulatsioonidest tulenevat keeldu või käsku kirjalikult põhjendama.

[kunn24]

1 variant, kui planeering on ellu viidud ja selline ajuvaba tingimus sees, esitada KOV-i taotlus planeeringu tühistamiseks.

[nexus4]

1 variant, kui planeering on ellu viidud ja selline ajavaba tingimus sees, esitada KOV-i taotlus planeeringu tühistamiseks.

pigem mitte

[kunn24]

Miks?

[Äärenurk]

Miks?

See protsess kestab kuid…

[kunn24]

Kui nad paari kuuga piirangu maha lutsutavad (st lolli planeeringu tühistavad), on ikka parem, kui kohtus aasta-2 mullikesi veeretada.
Kuid enne summimist tuleb kontrollida nagu eespool öeldud, kas planeeringus on lihtsalt antud õigus maja ehitada või sätestatud ka keeld kuute püstitada.
Kuid on 1 nüanss, planeeringu tühistamiseks tuleb välja mõelda selline põhjus, mis tunduks usutav ja vajalik.

[Siil123]

Küsin reaalse olukorra kohta nõu. Suhelnud erinevate valdade ehitusnõunikega ja no kõigi jutt erineb, see pole lihtsalt normaalne.

Krunt 5000m2
Detailplaneering sätestab: lubatud ehitada 1 põhihoone + 1 abihoone.
Lähim lubatud kaugus krundi piirist 10m.

Maja olemas ja vastu võetud
Juurde sooviks ehitada alla 20m2 kuuri ja alla 20m2 välisauna.

Vald ütleb, et tohin ainult ühe abihoone ehitada. Ja krundi piirist 10m, mitte 4m nagu seadus.

Samas siin üleval pool mainitud planeerimisseaduse järgi ei kuulu need kaks ehitist ehitusloa kohustusliku hoone alla ja seega nagu võiks ehitada. Lihtsalt kinni tuleb pidada 4m krundi piirist reeglist.

[rein113]

"Lihtsalt kinni tuleb pidada 4 m krundi piirist reeglist."
Millest selline reegel tuleneb?

[kunn24]

Mul tekkis küsimus, kas kodanik on DP-d ikka hoolega uurinud või vahendab kellegi arvamust?

[Kalvis]

Pole viitsinud seaduse seda osa täpselt uurida aga üldjuhul võid ehitada kasvõi vastu aeda naaberkinnistu omaniku nõusolekul. See 4m tulenevat tuleohutsnõudest kus kahe naaberkinnistu hoone vahel peab olema 8m. Naaber pole kohustatud nõusolkut andma kui ei taha. Seega on hea tahtena soovituslikult mõlemale 4 meetrit - järgid ja vald annab ehitusloa.
On veel mõned seadused mis suurendavad teinekord kinnistu piirist olevat kaugust. Mingist teeeseadussest tuleneb, et kui on tee kinnistu piiril siis on juba 10 m (või rohkemgi jne.)
Hoonete piiratud arv võib tuleneda KOV enda kehtestatud määrustest. Üldiselt ei näe sellel piirangul mingit mõtet kuid arvatavasti tahtakse hoopis piirata mittekruntimist, kus keegi ehitab maa elamuid täis ja müüb need kruntimatta kellegile maha. Samas - kui keegi arendab talu siis 2 hoonega ei saa kuidagi talu arendada - sul on vaja küüni, lauta, traktorile garaazi, pumbamaja, küttehoidlat jne. Ja osad neist on üsnagi suured hooned. valla piirang on täielik jaburdus.

[Siil123]

Väljendasin end valesti. “4m krundi piirist” - all pidasin silmas tuleohutuse nõuet, kus naaberkrundi hoonetega peab olema 8m vahet.
Ei vahenda siin kellegi arvamust. Lisa takistavaid tingimusi DP-s pole. DP sätestab krundil hoonestusala. See on krundi piiridest 10m.
Küsimus ongi, kas alla 20m2 hoone puhul tuleb järgida neid DP piiranguid: hoonestusala, kaugus krundi piirist?

Tean olukorda/valda, kus inimene ehitas alla 20m kuuri, rääkis vallaga ka läbi ja polnud probleemi, et see oli hoonestusalast väljas.
Samas tean ka teist juhtumit, kus 5000m2 krundil (tavapärane elurajooni uusarendus Harjumaal) on hoonestusala nii väike, et sinna mahtus ainult 1tk 130m2 elumaja peale. Kuhu siis inimene kuuri ja kasvuhoone ehitab jne? Enamus seal piirkonnas on lihtsalt ehitanud oma kuurid ja kasvuhooned kuhu juhtunud.
Enda vallaga suheldes rõhutati, et ainuke erisus alla 20m2 hoonega on see, et ei pea valda teavitama, ülejäänud DP reeglid kehtivad kõik. Ka mul on naabritel ehitatud kuidas juhtub.
Ise sooviks lihtsalt arutuid tulevikuvaidlusi juba eos välistada ja ehitada nii, kuidas korrektne. Samas ei sooviks end piirata mõne ametniku isiklikust tõlgendusest.

[kunn24]

Ära siis teavita ja kogu lugu. Järgi planeeringut nii palju, kui võimalik. Oma hoonetega ei pea pidama 8 m vahet, naabri omadega küll.
Kuna sul on liiga palju l..e küsimusi/ väiteid, oleks siiski hea edasise diskussiooni tarvis näha planeeringut koos hoonestusalade ja seletuskirjaga. Planeeringud on avalikud, mingit saladust neis pole.