RVK ja kaitsme valik

[Pliidik]

Servus!

Palun seletage, mis on RVK point ja mida ta hoiab ära ja mis kaitse võiks olla induktsioonpliidiplaadil, mille max võimsus on 7,3 kw. Kilp on 1F ja kilbist pliidini tuleb 5x2,5mm2 kaabel. Pliidile tehtud ühendus 1F peale.

Tänud ette!

[kaimagk]

…..1F peale jääb see 5x2.5 lahjaks, õige oleks 3Gx6 traat ja 30A kaitselüliti. Või paned selle 5x2,5 ja 16A kaiselüliti. Siis muidugi sa ei saa kasutada seda pliiti max võimsusel. Aga üldiselt otsi ikka päedv inimene kes sulle sinu võimalused selgeks teeb. RVK pliitide vahele ei panda.

[Küülaline]

mis on RVK point ja mida ta hoiab ära

30 mA rakendusvooluga RVK on tänapäeval kohustuslik kõigis pistikupesi sisaldavates ja eluruumide valgustuse gruppides.

[Pliidik]

mis on RVK point ja mida ta hoiab ära

30 mA rakendusvooluga RVK on tänapäeval kohustuslik kõigis pistikupesi sisaldavates ja eluruumide valgustuse gruppides.

Jah, saan sellest aru, et kohustuslik. Küsimus on, mis tema ülesanne on? Mida ta hoiab ära, seleteda lihtsas keeles

[Küülaline]

Kui juhtmestikus või pistikupesadesse ühendatud seadmetes või valgustites on isolatsioonirike, mille tõttu lekkevool on suurem, kui 30 mA, siis kaitse rakendub ennetavalt ja inimene ei saa elektrilööki, kui puutub rikkis seadme vastu.

[A23]

Kui juhtmestikus või pistikupesadesse ühendatud seadmetes või valgustites on isolatsioonirike, mille tüttu lekkevool on suurem, kui 30 mA, siis kaitse rakendub ennetavalt ja inimene ei saa elektrilööki, kui puutub rikkis seadme vastu.

30 mA'ga pidi saama tuntava "suraka", 10 mA ei pidavat üldse tundmagi. Töökaaslane tegi "inimkatseid"

[Küülaline]

30 mA'ga pidi saama tuntava "suraka", 10 mA ei pidavat üldse tundmagi

RVK ei olegi mõeldud otsepuute kaitseks, vaid ennetavaks kaitseks. Rikkis osa peab olema ammu enne välja lülitunud, kui keegi seda puutub.

[A23]

30 mA'ga pidi saama tuntava "suraka", 10 mA ei pidavat üldse tundmagi

RVK ei olegi mõeldud otsepuute kaitseks, vaid ennetavaks kaitseks. Rikkis osa peab olema ammu enne välja lülitunud, kui keegi seda puutub.

Seda küll, aga on ka teatud võimalus, et seade on pige all ja maandus üldse ei toimi, siis kaitse ei rakendu.
Panin "igaks juhuks" omale vannituppa (pesumasin, fööni pistikupesa ja põrandaküte) lisaks 30'sele ka 10'se.

[Küülaline]

võimalus, et seade on pinge all ja maandus üldse ei toimi ... lisaks 30'sele ka 10'se

Mida sa pead silmas selle olukorra all, "et seade on pinge all ja maandus üldse ei toimi"? Kuidas see saaks tekkida?
Meie TN-S juhistikusüsteemis, kus alates kilbist on lisaks ka kaitsejuht (mitte maandus) PE, tähendab seadme kereühendus ühefaasilist lühist ilma mingi maanduseta ja liigvoolukaitse rakendub hetkeliselt.
RVK sihipäraseks (ennetavaks) toimimiseks on küll maandust tarvis, aga kui maandust tõesti ei ole, rakendub rikkevoolukaitse ikka, kui sa pingestatud juhti puudutad ja siis saad sa selle 30 mA suraka, mis ei tapa.
Ja kui sa tahad 10 mA rikkevoolukaitset kasutada, siis kasuta, aga 30 mA asemel, mitte sellega järjestikku.

[A23]

võimalus, et seade on pinge all ja maandus üldse ei toimi ... lisaks 30'sele ka 10'se

Mida sa pead silmas selle olukorra all, "et seade on pinge all ja maandus üldse ei toimi"? Kuidas see saaks tekkida?
Meie TN-S juhistikusüsteemis, kus alates kilbist on lisaks ka kaitsejuht (mitte maandus) PE, tähendab seadme kereühendus ühefaasilist lühist ilma mingi maanduseta ja liigvoolukaitse rakendub hetkeliselt.
RVK sihipäraseks (ennetavaks) toimimiseks on küll maandust tarvis, aga kui maandust tõesti ei ole, rakendub rikkevoolukaitse ikka, kui sa pingestatud juhti puudutad ja siis saad sa selle 30 mA suraka, mis ei tapa.
Ja kui sa tahad 10 mA rikkevoolukaitset kasutada, siis kasuta, aga 30 mA asemel, mitte sellega järjestikku.

Ütleme näiteks, et PE klemm on irdunud ja potentsiaaliühtlustuse ja/või "sõltumatu maanduse" traat on ka seadme "ground" poldi küljest lahti tulnud või ei ole seda paigaldatudki. Kui teed nt süsteemile riskianalüüsi, siis peab ka kõiki võimalusi arvestama, sh ka kasutajapoolset väärkasutamist, kasutamise käigus (vibratsioon) võimalikke juhtuvaid "asju". Iseasi on muidugi, milline on sellise tõrke esinemisvõimaluse tõenäosus.
PE on ju ka sisuliselt maandus, protective earth, kusagil lähemal või kaugemal on ikka maaga ühendatud.

Aga miks ei soovita kahte kaitset järjestikku kasutada?

Mina saan küll asjast nii aru, et miski ei saa olla 100% töökindel. Kuid tõenäosus, et mõlemad kaitsed (jadaühenduses) samal ajal tõrguvad, on palju väiksem. Näiteks kui mõlema kaitse tõrketõenäosus oleks 0,01, siis süsteemi tõrketõenäosus on 0,0001

[A23]

@ Küülaline,
kui viitsid minu 17.08 00:22 küsimusele vastata.
Minu arusaamisel saaks järjestikku ühendatud RVK'd töökindlust tõsta, aga kas olen miskit "kahe silma vahele" jätnud?

[Kalvis]

Mida mõtlete RVK töökindluse all? Siiani on kõik töödanud. See 2 lisamine annab paberil töökindlust juurde aga see on täietsi mittevajalik. Nagunii on ka põhikaitse - voolukaitse olemas.
aga kui on soov rahakotti luftitada siis võib kasvõi 4 tükki järjest panna....

[A23]

Mida mõtlete RVK töökindluse all? Siiani on kõik töödanud. See 2 lisamine annab paberil töökindlust juurde aga see on täietsi mittevajalik. Nagunii on ka põhikaitse - voolukaitse olemas.
aga kui on soov rahakotti luftitada siis võib kasvõi 4 tükki järjest panna....

Üksiki asi ei saa olla 100% töökindel, isegi kosmosesüsteeemid, kus reeglina on kasutusel min/max tolerantsisüsteem, vahel tõrguvad. Voolukaitse rakendub siis, kui vool on, aga teemaks just inimese maksimaalne kaitsmine.
Aga selge, saan aru, et olen õigel teel ja miskit "2 silma vahele" pole jäänud.

[võhik]

.......

30 mA'ga pidi saama tuntava "suraka", 10 mA ei pidavat üldse tundmagi. Töökaaslane tegi "inimkatseid"

Just äsja nädalavahetusel sain küll ise täitsa tuntava "suraka" 10 mA RCCBO taga olevast valgustusliinist faasi puudutades. Aparaat ei rakendunud... asi vajab uurimist...

[A23]

.......

30 mA'ga pidi saama tuntava "suraka", 10 mA ei pidavat üldse tundmagi. Töökaaslane tegi "inimkatseid"

Just äsja nädalavahetusel sain küll ise täitsa tuntava "suraka" 10 mA RCCBO taga olevast valgustusliinist faasi puudutades. Aparaat ei rakendunud... asi vajab uurimist...

Võib-olla siis vooluring tekkis mingil põhjusel ikka läbi N'i, mitte kõrvalt?
Kui ise paigaldasin, siis tuttav andis mingid takistid, testisin nendega lõppunktid üle. RVK nupuga "testimine" ei andvat 100% kindlust, "näpuga" testimist aga ei tahtnud teha . Kui näiteks N paigaldusel on aps tehtud.
Tööjuures parajad tarkpead koos, mõni hoiatas, et pesumasina taga hakkab mul 10'ne kindlasti välja plõksima. Õnneks midagi sellist pole juhtunud, kui peaks hakkama, eks siis on aeg pesumasin välja vahetada.

[Kalvis]

Tead, üsna tihti saadki iga paari aastga pesumasina sel juhul välja vahetada. Õnneks ise napilt pääsesin - panin tähele, et kui oli niiskem ilm siis pesumasin peksis RVK välja. Antud kortermajas KÜ ei viitsinud kütta ja seega ei pääsenud vannituba kus pesumasin asus - niiskus välja.

[trebla]

RVK nupuga "testimine" ei andvat 100% kindlust, .....

.???
Kas see tuttav võiks selle " 100 % kindluse" lahti seletada?

Ise pakuks, et ta pidas selle all silmas, et äkki on tegemist toitepingest sõltuva RVK- ga? (Electrocomp ? )

Selle testimiseks pole tingimata takisteid vaja hankida vaid võtta teine RVK lisaks ja sellele toide testitava aparaadi kaudu nii, et testitavasse aparaati on ühendatud vaid üks juhe. Teine sellest mööda. Kui nüüd teise aparaadi testnuppu vajutada siis genereeritakse sobiv testvool ja kui testitav on toitepingest sõltuv, siis see ei rakendu. Sõltumatu rakendub...

[A23]

RVK nupuga "testimine" ei andvat 100% kindlust, .....

.???
Kas see tuttav võiks selle " 100 % kindluse" lahti seletada?

Ise pakuks, et ta pidas selle all silmas, et äkki on tegemist toitepingest sõltuva RVK- ga? (Electrocomp ? )

Selle testimiseks pole tingimata takisteid vaja hankida vaid võtta teine RVK lisaks ja sellele toide testitava aparaadi kaudu nii, et testitavasse aparaati on ühendatud vaid üks juhe. Teine sellest mööda. Kui nüüd teise aparaadi testnuppu vajutada siis genereeritakse sobiv testvool ja kui testitav on toitepingest sõltuv, siis see ei rakendu. Sõltumatu rakendub...

Point oli umbes selles, et kui on kaitsest edasises juhtmestikus viga sisse tehtud, nupuga testides küll rakendub, aga see võib anda näilise turvatunde.

Ülejäänud "staff" on ABB, aga tollal ei olnud 10mA'st Esvikas ega üheski teises poes saada, sain sama tuttava kaudu. Mark vist miskit Legrand?, üle ei saa vaadata, asun ise hetkel c'd põdedes "eksiilis"

[trebla]

Mis viga annaks veel nii sisse teha, et RVK sellega sees püsiks ?

[A23]

Mis viga annaks veel nii sisse teha, et RVK sellega sees püsiks ?

Näiteks seade on ühendatud hoopis teise liini külge,
näiteks mingi läheduses asuv pind on N-küljes, seade satub pinge alla ja on "maast" isoleeritud, subjekt on kontaktsi selle N-potentsiaaliga pinna ja sedamega. Sel juhul voolaks vool läbi subjekti, aga RVK arvates on kõik ok ja välja ei lülitu.
(Kui teed süsteemi riskianalüüsi, siis pead arvestama kõiki, ka väiksemaid, võimalusi. Eraldi kordajad on veel mingi sündmuse eeldatav esinemistõenäosus ja sündmuse mõju. Sellest "professionaalsest kretinismist" võib-olla ka see "kiiks" ka isiklike asjadega tegelemisel)

[kunn24]

Enamus kirjeldatud jaburdusi on välditud paigaldise kvalifitseeritud ehitamise, potentsiaaliühtlustuse ja kontrolliga. Kas midagi mõistuspärast ka tuleb? Kui luul areneb sinnani, et tuleb hakata rikkekaid järjest laduma, siis võiks paluda arstilt paremaid tablette.

[A23]

Enamus kirjeldatud jaburdusi on välditud paigaldise kvalifitseeritud ehitamise, potentsiaaliühtlustuse ja kontrolliga. Kas midagi mõistuspärast ka tuleb? Kui luul areneb sinnani, et tuleb hakata rikkekaid järjest laduma, siis võiks paluda arstilt paremaid tablette.

Loomulikult on potentsiaaliühtlustus kõige esmane "kaitsering"

Kui aga tahad väita, et mõne "sendi" investeerimine kasvõi murdosa võrra paremasse töökindlusesse "ei vääri küünlaid" või et otsene testimine vs kaitse "testnupu" abil testimine annavad võrdväärse usaldatavusega tulemuse, siis jääme ilmselt eriarvamusele.

Kui oled kursis süsteemide testimise ja riskianalüüside koostamisega, siis tead, et ka vähetõenäolised võimalused tuleb arvesse võtta ja läbi mängida.

Saab muidugi lihtsamalt, vanasti nt ei olnud ka rehepeksumasinatel rihmaratta kaitseid, enamasti ei jäänudki keegi sinna vahele.

[Küülaline]

Mis viga annaks veel nii sisse teha, et RVK sellega sees püsiks

Isand A23 peab ilmselt silmas seda, et 30 mA suurem rikkevool on tegelikult olemas, aga RVK ei rakendu seadme enda rikkisoleku tõttu.

ka vähetõenäolised võimalused tuleb arvesse võtta ja läbi mängida

Miks sa arvad, et standardite koostajad neid arvesse ei võtnud ja ei pannud standardisse mingit optimaalset olukorda. 100 % töökindlus ei ole võimalik, pane kas või 10 kaitset järjestikku. Ja sel juhul muidugi kasvab teistpidi valerakendumiste tõenäosus.

[A23]

Mis viga annaks veel nii sisse teha, et RVK sellega sees püsiks

Isand A23 peab ilmselt silmas seda, et 30 mA suurem rikkevool on tegelikult olemas, aga RVK ei rakendu seadme enda rikkisoleku tõttu.

ka vähetõenäolised võimalused tuleb arvesse võtta ja läbi mängida

Miks sa arvad, et standardite koostajad neid arvesse ei võtnud ja ei pannud standardisse mingit optimaalset olukorda. 100 % töökindlus ei ole võimalik, pane kas või 10 kaitset järjestikku. Ja sel juhul muidugi kasvab teistpidi valerakendumiste tõenäosus.

100% ei ole võimalik, aga tõrketõenäosus väheneb astmes.
Valerakendumise tõenäosus kasvab muidugi, selge see, aga konkreetselt minul sellega reaalis probleeme ei ole olnud. Pelgasin pigem seda 10mA panemist pesumasinale, kuna osad töökaaslased hoiatasid, et "kindlalt hakkab välja lööma". Õnneks see ennustus osutus ebatõeseks.

[kunn24]

Oleneb palju pesumasinast. Neil on ees mahtuvusliku pingejaguriga toitefilter, kui selle lekkevool PE-sse ületab RVK taluvusläve, lülitatakse välja. Vahel aitab toitepistiku 180 kraadi pööramine.