EPSi kahanemine ja tuulekindlus

[A23]

……poole ja rohkemgi põhjamaadest ja mujal ehitatakse puitkarkassile majad, mis siin päri olla

Ja Põhjamaadest tuleb aga järjest artikleid, et miskit on mäda paarikümne aasta taguste innovatiivsete puitmajade soojustusmaterjalide/paigaldusega tänasel hetkel suured probleemid. Need omaaeggsed "innovatiivsed majad" lihtsalt kuuluvad kohustuslikule lammutamisele.

Pancho põhjendas Norra näite varal ära, miks valdav enamus üksikelamuid tehakse sõrestikonstruktsioonina, hinna pärast. Tõenäoliselt saab seda põhjendust laiendada ka Rootsile ja Soomele. Mõned tuttavad, kes on Soomes töötanud/töötavad, räägivad, et isegi väiksemad avalikud ehitised tehakse puidust, nt lasteaiad, koolimajad, sotsiaalmajad. Nende puhul kasutatakse siiski mingeid puidupõhiseid valmispaneele.
Suure Lombi taga sama komme. Valatakse monoliitbetoonist korralik keldrikorrus või "roomamisruum" ja peale tuleb ikka puitsõrestik. (Teinekord "kleebitakse" välisviimistluseks veel peale kivisarnased plaadid, et kivimaja muljet jätta. Saksas jälle vastupidi, mõnel juhul kaetakse kivimaja hoopis puitvoodriga)
Tehku juba siis üleni monoliitbetoonist, soojustus ju nagunii mõlemal juhul vajalik! Vaikselt hakkab juba "kopp ette" tulema nende Larry-Hahni-stiilis ehitusvideote vaatamisest, aga paremat alternatiivi pole võtta, mille keelest ka aru saaks. Väike nišš on veel ICF, aga see on minu, kui ehituse mitteprofi, arvamusel veelgi mõttetum.
Soomes oli mingil ajavahemikul mood, et maja põrand peab olema maapinnaga suht samas tasandis et jumala pärast ei peaks terpist astuma. Nüüd sellega seoses paljude sõrestikupostide alumised otsad mädanenud, aga keegi on leidnud sellest ärinišši, tehakse komplekte postide alaosade asendamiseks. Kaks posti mõõtu metallhülssi on teleskoopsena üksteise sees ja kui posti alla paika torgatud, siis tõmmatakse teine osa allesjäänud terve postiosa peale. Väljalõigatud posti osa asendab XPS-laadne samas mõõdus tükk. Soojustuse väljavahetamise kohta olen aga kuulnud, et seda tehakse parema U-arvu saamiseks, küttekulude vähendamiseks. Võimalik, et põhjuseks on ka kunagised ehitusvead.

[EH.INS.]

Kui pole alternatiivi "Larry-Hahni-stiilis ehitusvideotele" siis on ikka päris sitasti...
Analoogsed videod on ikka "väga madalalt lati alt läbi"
Kõikidele, kes sellist jama vaatavad (ja mingi seletamatul põhjusel õppematerjaliks peavad) soovitus:
võtke kätte briljantse inseneri Tiit Masso lihtsad raamatud...
Edasijõudnutele soovitan sama autori ehituskonstruktori käsiraamatuid

[EH.INS.]

Tulles tagasi teemasse siis võimalik lahendus:

- Kiviseina peale 1 kiht soojustus so 100mm EPS
- Karkass / 2 kiht soojustus so 100mm EPS

Soojustuse vuugid nihutatult
Karkass konsoolselt töötavate / karkassi süvistatavate (et vähendada konsooli pikkust) kinnititega Bauroci külge
Karkass eenduv välisest soojustuse pinnast, et poleks vaja eraldi distantsliistu
Ühtlasi saab valida voodri kinnitid mis on piisavalt süvistatud
"Suure hirmu korral" karkass / soojustus vahel isepaisuv tihenduslint
Võimalik paigaldada karkass / välimine kiht soojustus nö üheaegselt
Rohkem enam ette ei ütle - nt kinniteid või võimalikku tihenduslinti

[vuuk]

Pigem ehk võiks siis vuugid katta mingi sobiva tuuletõkketeibiga.

Kuidas teip muidu EPSi peal püsib?

15...20 aastat tagasi mõeldi teip all seda halli teipi, mida teame ühest populaarsest seriaalist.
Tänapäeval on teipe erinevaid ja erinevaks otstarbeks tohutult. Ülitugeva liimiga teibid tunneb ära selle järgi, et nendel on vahel "kile" riba, et teip ise endaga kokku ei kleepuks.
Seega, nagu öeldud vuugid katta SOBIVA TUULETÕKKETEIBIGA (mitte suvalisega).
Üldiselt tuleks kasutada materjale, mis konkreetseks otstarbeks ette nähtud. Miks mitte ei võiks olla tootja poolt arendatud sobiva liimiga tuuletõkketeip spetsiaalselt ka EPS-le vuukide katmiseks. Kui selline puudub, siis võimalus on määrata katseliselt.
Olen näinud, et fooliumkattega PIR soojustusplaatide vuuke teibitakse fooliumteibiga. Iseküsimus see, kas foolium on ikka meie kliimatingimustes fassaadi välispinnas õige materjal.

[ping]

....
Seega, nagu öeldud vuugid katta SOBIVA TUULETÕKKETEIBIGA (mitte suvalisega).
Üldiselt tuleks kasutada materjale, mis konkreetseks otstarbeks ette nähtud.
Miks mitte ei võiks olla tootja poolt arendatud sobiva liimiga tuuletõkketeip spetsiaalselt ka EPS-le vuukide katmiseks.
Kui selline puudub, siis võimalus on määrata katseliselt. ...

Kuna tuuletõkke tihendus peaks kestma kogu hoone ekspluatatsiooni aja, siis peaks SOBIVA teibi tootja poolt olema deklareeritud selle toimivusaeg vähemalt 60 aastat.

Kui puudub kasutatava toote ajalise kestvuse sert, siis sellise toote kasutamine on ainult tellija omal vastutusel ja süüdistada ei ole kedagi muud.

Vaevalt ühelgi ehitajal endal piisab oskusi teibi eluea hindamiseks.
Kui ostjad ei oska nõuda toodete tehnilist dokumentatsiooni, siis saabki igasugu jama müüa.
(Ehitajat muidugi liigsed paberid ei huvita, sest kaks aastat peab enamasti igasugune jama vastu.)

[RaJy]

Miks te oma elu nii keeruliseks teete? Teibid ja igasugu möksid jne. Soojustage nii nagu tavaliselt tehakse, kasutusjuhendi järgi ja jäävad probleemid teipidega ära.

[A23]

Kui pole alternatiivi "Larry-Hahni-stiilis ehitusvideotele" siis on ikka päris sitasti...
Analoogsed videod on ikka "väga madalalt lati alt läbi"
Kõikidele, kes sellist jama vaatavad (ja mingi seletamatul põhjusel õppematerjaliks peavad) soovitus:
võtke kätte briljantse inseneri Tiit Masso lihtsad raamatud...
Edasijõudnutele soovitan sama autori ehituskonstruktori käsiraamatuid

Millest selline praaliv poos?
Va linnasüdamikud, on terve riik seal puitsõrestikmeetodil üles ehitatud ja nüüd tuleb keegi "madalast latist" rääkima! (Limbo latt on ka "väga madalal", eks proovi sealt alt läbi joosta )
Nopid ühe väheolulise repliigi ja hakkad selle kallal "näägutama"!
Mis ime läbi suutsid sellise mõtte peale tulla, et keegi neid videosid õppematerjalina kasutab, ei tule ette, et oleks miskit sellele viitavat mainitud.
Ma vaatan ehitusvideoid, samuti nagu ka muust valdkonnast tehnikaga seotud videoid, puhtalt meelelahutuseks.
Ma ise tegin sõrestiku täiesti "oma" meetodil, mida videotes ei näe ja tõenäoliselt ka kusagil mujal ei kasutata.
Loen vajadusel muidugi ka "trükimaterjale", eelkõige tootejuhiseid, aga kuna põhitöö nõuab palju igasuguste "paberitega" jagelemist, siis hobiga tegelemisel sooviks, et ka teatud "entertainment" moment oleks sees. Masso raamat peaks isast jäänuna küll kusagil riiulis olema, aga kas see ei ole mitte ajast, mil termoliit oli põhiline soojustusmaterjal ja "hundisavi" hüdrotõke?
Sellest teisest Masso raamatust ei olnud teadlik, tänud vihje eest, uurin, kas Apollos vm on saadaval.

[EH.INS.]

@ A23
Praaliv või midagi muud ei puutu asjasse...
Jutt pole mitte PUITSÕRESTIKUST iseenesest vaid muust
Ka Tiit Masso raamatutes on palju juttu puidust
Kas puit, kivi, teras, betoon, plast või midagi muud on juba "maitse" küsimus...
Küsimus pole ka selles, et Masso raamatud on "vanad" - olenemata materjalidest põhitõed ei muutu või on kohendatavad - elementaarseid teadmisi kasutades ei peaks olema konti murdev (nimetatud teadmised saab hankida ajast mis muidu kulub kõikvõimaliku jama vaatamisele)

PS
Kui ei tea midagi ehituskonstruktori käsiraamatust siis mida oleks edasi arutada?

[EH.INS.]

...peaks SOBIVA teibi tootja poolt olema deklareeritud selle toimivusaeg vähemalt 60 aastat...

Mul tekib esimese hooga 3 küsimust:
1. Miks? Hoone projekteeritud kasutusiga 50a...
2. Millisel on deklareeritud min 60a?
3. Millistel tingimustel on deklareeritud 60a?

[A23]

@ A23
Praaliv või midagi muud ei puutu asjasse...
Jutt pole mitte PUITSÕRESTIKUST iseenesest vaid muust
Ka Tiit Masso raamatutes on palju juttu puidust
Kas puit, kivi, teras, betoon, plast või midagi muud on juba "maitse" küsimus...
Küsimus pole ka selles, et Masso raamatud on "vanad" - olenemata materjalidest põhitõed ei muutu või on kohendatavad - elementaarseid teadmisi kasutades ei peaks olema konti murdev (nimetatud teadmised saab hankida ajast mis muidu kulub kõikvõimaliku jama vaatamisele)

PS
Kui ei tea midagi ehituskonstruktori käsiraamatust siis mida oleks edasi arutada?

- Puutub väga otseselt asjasse, kuna küsimus oli just selle kohta! Aga kui ei ole suuteline vastama, siis las jääb...
- Larry Hahn on sealmaal järgmise põlvkonna puuseppadele suureks eeskujuks olnud, kes nüüd videoid teevad. Kui ütled, et jutt on millestki "muust" ja ei täpsusta, mis asi see "muu" on, siis võib selle peale vaid "õlgu kehitada"
- Kõikvõimalikku "jama" inimesed ikka vaatavad, kes vaatavad filme, kes seebikaid. Mina olen loobunud ka näiteks History/Discovery/NG "dokumentaalide" vaatamisest, lahutan meelt pigem tuubivideote vaatamisega. Seal on reeglina tegevusel mingi reaalne resultaat, igakord ei peagi positiivne olema

PS.: Minu postitus oli kommentaariks Urmase postitusele sõrestikmajade teadaolevatest probleemidest, ei ole plaaninudki siin miskit "edasi arutada". Kuna ehitus allub ka füüsikaseadustele, siis ei pea selles teemas üldisemas plaanis orienteerumiseks ilmtingimata ehitusinsener olema.

[EH.INS.]

...ehitus allub...füüsikaseadustele...

Täiesti nõus!
Ja nende seaduste tundmisest võikski alustada...

[A23]

...ehitus allub...füüsikaseadustele...

Täiesti nõus!
Ja nende seaduste tundmisest võikski alustada...

Füüsikaseaduste tundmisega on ammu alustatud, nende tundmine on põhitöös täiesti möödapääsmatu.

[EH.INS.]

@ ping

Palun vasta - vastasel juhul on järjekordselt tegemist "lahmimisega"

Mul tekib esimese hooga 3 küsimust:
1. Miks? Hoone projekteeritud kasutusiga 50a...
2. Millisel on deklareeritud min 60a?
3. Millistel tingimustel on deklareeritud 60a?

[ping]

@ ping

Palun vasta - vastasel juhul on järjekordselt tegemist "lahmimisega"

Mul tekib esimese hooga 3 küsimust:
1. Miks? Hoone projekteeritud kasutusiga 50a...
2. Millisel on deklareeritud min 60a?
3. Millistel tingimustel on deklareeritud 60a?

Ei viitsi vastata, iga omaniku oma asi ja ei ole minu mure, pangu või tatiga.

[EH.INS.]

Ega minu "mure" ka pm ei ole...
Lihtsalt see "deklareeritud vähemalt 60a" tundub väga suure liialdusena
Eraldi märgin, et pole sellist toodet kohanud
Lisaks mainiks, et võiks võrrelda ka muude "tegurite eluiga" - kasvõi nt 21mm puitvoodri "eluiga"
Voodri "eluiga" omakorda võiks hinnata mitte hooldusjuhendis antud hoolduse kirjelduse / intervalli järgi vaid potensiaalse reaalse tegevuse järgi...

[kaimagk]

…..küsiks hoopis, ege see 50 a ei kehti ju kogu maja ehitusega seonduvalt. Kande kons ehk, veetorustik, kaablid ….. Sbs katus ju kohe kindlasti ei kesta 50 a jne…..

[ping]

Ega minu "mure" ka pm ei ole...
Lihtsalt see "deklareeritud vähemalt 60a" tundub väga suure liialdusena
Eraldi märgin, et pole sellist toodet kohanud ...

Nooremad (ka ise esimeste majade puhul) ehitavad vajadusel järgmise maja ja materjali pikk iga neid eriti ei huvita aga kui omanik on juba 50 aastane, siis vaevalt ta tahab 20-30 aasta pärast oma maja kapremonti ise ette võtta või oma lapsi sellega koormata.

Ise olen oma kahe viimase maja puhul selliseid tooteid kasutanud aga kuna tooted aja jooksul muutuvad, siis ei ole mul mõtet ühte konkreetset kaupa nimetada vaid alati tuleb müüjalt vastavat dokumentatsiooni küsida.
(Viisakas tootja annab max toote toimivusaja ja vähendustegurid, et millistel tingimustel tuleb seda vähendada ning see võib erinevates piirkondades olla erinev.)

....
Lisaks mainiks, et võiks võrrelda ka muude "tegurite eluiga" - kasvõi nt 21mm puitvoodri "eluiga"
Voodri "eluiga" omakorda võiks hinnata mitte hooldusjuhendis antud hoolduse kirjelduse / intervalli järgi vaid potensiaalse reaalse tegevuse järgi...

"Mikroelukaid" uurivad teadlased on avalikult kurtnud, et kaasaegsed (roheliseks muutunud) laiatarbe puidukaitsevahendid kaitsevad välistingimustes puitu ainult kuni 3 hooldusvõõpamist ja neljas kord tuleks puitvooder välja vahetada, ehk puidu eeldatav kasutusiga tänapäeval välistingimustes on max 20 aastat.
Minu majal näiteks on "väljast nähtavad" puidust detailid ainult terrass ja garaaži tuulekasti lauad, (mida on lihtne maas vahetada).

[Prill]

Mõneti arusaadav, kus kasutatavatel materjalidel võiks olla miski eeldatav kasutusiga. Muidu võib ka jää ja lumekuubikutest iglu kesta stabiilses arktilises kliimas aastakümneid aga meil ainult paar kuud..

Ja kas eeldataval 50 aastasel elueal on mingi sisuline puutumus reaalse elueaga. Küüni nurga alla toetatud maakivi võib oma vormi ja kandevõime materjalina säilitada tuhandeid aastaid, nii nagu ta jääaaja lõpust saati on kuskil lihtsalt kivina vedelenud
Aga materjalid võivad "kaotada omadused" pelgalt normatiivsetel või ka esteetilistel põhjustel.
Nt Tartus läks suurde remonti Tartu kohtumaja, möödasõites näha kuidas fassaad on kandevseinadeni lahti lammutatud, soojustus jm prügisse. Ei midagi erilist, kui ei teaks, et see hoone valmis 2000 aastal, täitsa iseriikluse viljastava kapitalismi külluse ja materjalide tingimustes.
Ehk siis ainult 23 aastat ekspluatatsiooni suure kapitaaleremondini. Aga ma tegelikult ei tea, kas kapremont võeti ette, sest materjalid olid amortiseerunud, või lihtsalt riigil oli raha üle, või küttekulud olid suured ja kunagine soojapidavus enam ei vastanud tänastele ootustele, kuigi toonane soojustusmaterjal võis olla eeskujulikus korras.

Loogika järgi võiks materjalide eluiga sõltuda kasutatavast kohast, a'la katusekatet on hilisemas ekspluatatsioonis kergem vahetada kui vundamenti või kandekonstruktsiooni tervikuna. Vundamendi ja seina eraldav hüdroisolatsiooni vastupidavus võiks olla ajaliselt parem, kui nt wc poti ja torustiku tihend - ühte on keeruline vahetada, teist lihtne.

Samuti iga mõne aasta järel võib lehest lugeda kuidas keegi eksakadeemik või muidu aktivist teab pajatada kuidas lasna- jt mägede korruselamute aeg olla läbi, sest need projekteeriti kestma 50-ks aastaks ja riik peaks aegsasti teemaga tegelema, et kümned leibkonnad koduta ei jääks.
Paljudel paneelikatel see 50 aastat juba läbi aga vaatamata küsitavale kvaliteediga hooldustele&remontidele ja keerulistele vaestele aegadele, massilist probleemi nende hoonete amortiseerumisega ei paista - kuidas see saab võimalik olla, kui ehitusmaterjalide&inseneriteaduse kunst lubas ainult 50 aastat - panid jämedalt mööda vbl sajandiga.. materjalid konstruktsioonid ei taha normatiivselt ette nähtud elueale alluda..

[EH.INS.]

…..küsiks hoopis, ege see 50 a ei kehti ju kogu maja ehitusega seonduvalt. Kande kons ehk, veetorustik, kaablid ….. Sbs katus ju kohe kindlasti ei kesta 50 a jne…..

Väga õige
Seepärast on ka ping-i viide tuuletõkketeibi "deklareeritud iga min 60a" pehmelt väljendudes ebakohane...

[EH.INS.]

PROJEKTEERITUD KASUTUSIGA 50a ei tähenda:
- et 50a "midagi tegema ei pea"
- et 50a pärast "ei kõlba ekspluateerida"
Sisu on hoopis midagi muud...

[A23]

Mõneti arusaadav, kus kasutatavatel materjalidel võiks olla miski eeldatav kasutusiga. Muidu võib ka jää ja lumekuubikutest iglu kesta stabiilses arktilises kliimas aastakümneid aga meil ainult paar kuud..

Ja kas eeldataval 50 aastasel elueal on mingi sisuline puutumus reaalse elueaga. Küüni nurga alla toetatud maakivi võib oma vormi ja kandevõime materjalina säilitada tuhandeid aastaid, nii nagu ta jääaaja lõpust saati on kuskil lihtsalt kivina vedelenud
Aga materjalid võivad "kaotada omadused" pelgalt normatiivsetel või ka esteetilistel põhjustel.
Nt Tartus läks suurde remonti Tartu kohtumaja, möödasõites näha kuidas fassaad on kandevseinadeni lahti lammutatud, soojustus jm prügisse. Ei midagi erilist, kui ei teaks, et see hoone valmis 2000 aastal, täitsa iseriikluse viljastava kapitalismi külluse ja materjalide tingimustes.
Ehk siis ainult 23 aastat ekspluatatsiooni suure kapitaaleremondini. Aga ma tegelikult ei tea, kas kapremont võeti ette, sest materjalid olid amortiseerunud, või lihtsalt riigil oli raha üle, või küttekulud olid suured ja kunagine soojapidavus enam ei vastanud tänastele ootustele, kuigi toonane soojustusmaterjal võis olla eeskujulikus korras.

Loogika järgi võiks materjalide eluiga sõltuda kasutatavast kohast, a'la katusekatet on hilisemas ekspluatatsioonis kergem vahetada kui vundamenti või kandekonstruktsiooni tervikuna. Vundamendi ja seina eraldav hüdroisolatsiooni vastupidavus võiks olla ajaliselt parem, kui nt wc poti ja torustiku tihend - ühte on keeruline vahetada, teist lihtne.

Samuti iga mõne aasta järel võib lehest lugeda kuidas keegi eksakadeemik või muidu aktivist teab pajatada kuidas lasna- jt mägede korruselamute aeg olla läbi, sest need projekteeriti kestma 50-ks aastaks ja riik peaks aegsasti teemaga tegelema, et kümned leibkonnad koduta ei jääks.
Paljudel paneelikatel see 50 aastat juba läbi aga vaatamata küsitavale kvaliteediga hooldustele&remontidele ja keerulistele vaestele aegadele, massilist probleemi nende hoonete amortiseerumisega ei paista - kuidas see saab võimalik olla, kui ehitusmaterjalide&inseneriteaduse kunst lubas ainult 50 aastat - panid jämedalt mööda vbl sajandiga.. materjalid konstruktsioonid ei taha normatiivselt ette nähtud elueale alluda..

Mingi teema oli mõned aastad tagasi, et ühel paneelmajal kukkus betoonist rõdupiire küljest ära kinnitite läbiroostetamise tõttu.

[Prill]

Mingi teema oli mõned aastad tagasi, et ühel paneelmajal kukkus betoonist rõdupiire küljest ära kinnitite läbiroostetamise tõttu.

No vot mida me sellest järeldame, ..

[EH.INS.]

Võiks järeldada seda, et enne kui "mingil teemal" sõna võtta oleks hea "selle teemaga" tutvuda...

[A23]

Mingi teema oli mõned aastad tagasi, et ühel paneelmajal kukkus betoonist rõdupiire küljest ära kinnitite läbiroostetamise tõttu.

No vot mida me sellest järeldame, ..

Mäletamist mööda põhustas sarnastel majadel "lauskontrolli" ja mingis ulatuses vahetati betoonpaneelid kergemate piirete vastu välja.

[A23]

Võiks järeldada seda, et enne kui "mingil teemal" sõna võtta oleks hea "selle teemaga" tutvuda...

Ei ole nõus.
Kellelegi meenub mingi fragment, annab sellest publikule teda, mõnele teisele meenub teemaga seoses muid "asju" ja nii lõpptulemusena selgub, kuidas tegelik asjade käik oli.