Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

[EH.INS.]

Küsimus "keerles" selle ümber kas EPS saab / ei saa kasutada
Lihtne vastus - saab
Kogu aeg rääkinud üht ja sama / algsest küsimusest tekkis siin muid küsimusi - ja kõik

[kunn24]

Kasutada saab ka vanu ajalehti. Küsimus oli, kas ta kvalifitseerub arvestatavaks heliiisolatsiooniks, et tema peale selles kohas raha raisata ja heliisisolatsiooni numbrilised näitajad? Viimaseid ma pole selle kohta veel kuskil näinud.
Kui materjalide omadusi vaadata, siis võiksid veel tulla kõne alla lainepapp, vanad vatitekid, vatijoped, vaibad, mummukile jne.
Aga olgu, las ta olla. See pole selleks jutustamiseks õige teema ka.

[EH.INS.]

OK - siis täpsustame - saab kasutada edukalt tarindi konstruktsioonis ja sihtotstarbeliselt so sammumüra isoleerimiseks...

[kunn24]

Kui palju ta sammu-tümpsu maha võtab? Kas 2, 5, 10, 20 dB? Kui arvulisi näitajaid selles kohas pole võimalik tuua, siis on ju jutt suht esoteerika. Kasutada saab ka 2 dB puhul, kuid mõtet on vähe. Infoks, et madalsageduse isoleerimine on vääääga komplitseeritud ettevõtmine.

[EH.INS.]

Infoks, et tarindit "vaadeldakse" tervikuna
Infoks, et piisab kui "vastavad numbrid ritta panna"
Infoks, et on täiesti olemas tüüpkonstruktsioonid millele on antud vastavad parameetrid

Ja loomulikult peab ka teostus olema perfektne - so "heli tuleb läbi lõigata" kõikjalt

[kunn24]

Jätaks selle müraisolatsiooni nüüd rahule ja keskenduks teemakohasemale loole (soovitan soojalt lugeda, küll tasuline):
Kobarkäkk Viljandi vallas muudab mitu hektarit kalleid elamukrunte elamiskõlbmatuks kõrbeks
https://www.delfi.ee/artikkel/120314942 ... ks-korbeks

Loos on läbivalt toodud välja, et KOV-i ametnikud olid ja on totaalsed jobud jne.

[EH.INS.]

Ohtu nägi vaid Viljandi notar Kersti Kulla. Delfi valduses on üks Brandur Investi Peetrimõisa arenduse müügileping, mille puhul notar märkas, et Brandur Invest on kirjutanud lepingusse punkte, mille täitmine pole tagatud. Seega hoiatas ta ostjaid võimalike probleemide eest, kuid nood uskusid ikkagi ettevõtja Arno Puusillast üksnes head ja panid allkirjad lepingule alla.

Rohkem pole nagu midagi arutada / vaielda???

[A23]

Jätaks selle müraisolatsiooni nüüd rahule ja keskenduks teemakohasemale loole (soovitan soojalt lugeda, küll tasuline):
Kobarkäkk Viljandi vallas muudab mitu hektarit kalleid elamukrunte elamiskõlbmatuks kõrbeks
https://www.delfi.ee/artikkel/120314942 ... ks-korbeks

Loos on läbivalt toodud välja, et KOV-i ametnikud olid ja on totaalsed jobud jne.

Kas viitsid paari lausega refereerida, milles asi täpsemalt oli?

[EH.INS.]

Asi oli:

Peetrimõisa uusarenduse elanikud on jabura probleemi ees: vald ei ehita välja ühisveevärki ega luba puurida ka kaeve, aga samas nõuab veevarustuseta kinnistuomanikelt tuletõrjele kustutusvee tagamist.

Samal ajal nõuavad elanikele kodude ehitamiseks laenu andnud pangad kasutuslubade esitamist ja kasseerivad trahve, aga kasutuslube majaomanikud ei saa, sest kogu uusarendus on ilma tuletõrje veevarustuseta. Ning kõige krooniks ei tasu elanikel ka probleemipuntrale käega lüüa ja oma krunte või juba valminud maju maha müüa, sest nende vara on veeprobleemi tõttu muutunud sisuliselt väärtusetuks.

[A23]

Asi oli:

Peetrimõisa uusarenduse elanikud on jabura probleemi ees: vald ei ehita välja ühisveevärki ega luba puurida ka kaeve, aga samas nõuab veevarustuseta kinnistuomanikelt tuletõrjele kustutusvee tagamist.

Samal ajal nõuavad elanikele kodude ehitamiseks laenu andnud pangad kasutuslubade esitamist ja kasseerivad trahve, aga kasutuslube majaomanikud ei saa, sest kogu uusarendus on ilma tuletõrje veevarustuseta. Ning kõige krooniks ei tasu elanikel ka probleemipuntrale käega lüüa ja oma krunte või juba valminud maju maha müüa, sest nende vara on veeprobleemi tõttu muutunud sisuliselt väärtusetuks.

Karm värk!

[kunn24]

Terve lugu kubiseb vallaametnike tempudest. Soovitan soojalt terve loo läbi lugeda.
Tsiteerin ka 1 lõigu:
"Vallavalitsus andis valeinfot
Peetrimõisa elanik Martin (täisnimi toimetusele teada – toim) otsustas 2016. aastal, et kõige kiirem tee kasutusloani on hambad risti suruda ja oma majale ise tuletõrjeveemahuti rajada. Martin arutles, et kui ta ostaks ära ka tema krundi kõrval asuva maatüki, siis mahuks mahuti kenasti ära ja tuletõrjeautole oleks tagatud ka ligipääsutee. „Helistasin valda ja rääkisin oma mõtte ära, aga valla planeerimisspetsialist Raivo Laidma ütles, et ma ei tohi mahutit rajada, sest siin on tiheasustusala, mitte suvilapiirkond. Noh, nii siis jäigi. Ma ei osanudki rohkem midagi teha,“ nendib Martin.

Martin aga ei teadnud, et Laidma keeld ei ole põhjendatud. Nimelt ei sätesta ükski õigusakt, et tiheasustusalale ei tohi tuletõrjeveemahuteid rajada. "

Ja loos on palju muidki näiteid.

[EH.INS.]

Helistasin valda ja rääkisin oma mõtte ära...

Tore, et helistas - aga mida sellega peale hakata?
Selge, et vald "tegi nii ja naa" - aga mida sellega peale hakata?

Kui ise oma "perset ei kindlusta" siis kes õigupoolest seda tegema peaks???

[kunn24]

Ei saa nii kategooriline olla, KOV on ju inimeste murede lahendamise keskus ja esinduskoda. Peab toimima heas usus.

[A23]

Ei saa nii kategooriline olla, KOV on ju inimeste murede lahendamise keskus ja esinduskoda. Peab toimima heas usus.

Telefonivestlus kaob "õhku"
Ma olen eelistanud meilitsi suhtlemist, aga vald ise kipub ka helistama teinekord. Sellisel juhul olen hiljem meiliga saatnud samale isikule kõne kokkuvõtte, millest räägiti ja mis täpselt kokku lepiti. Kui ta seejärel vastumeiliga sisu ümber ei lükka, siis nii jääbki. Seda igaks juhuks, kui ming vaidlus peaks hiljem tulema, õnneks ei ole seni vaja läinud.

[EH.INS.]

Ei saa nii kategooriline olla, KOV on ju inimeste murede lahendamise keskus ja esinduskoda. Peab toimima heas usus.

Inimlikult mõistan...
Aga mida see aitab?
Isiklikult "ilma paberita" midagi tõsiselt ei võta
Ja kuidagi ei saa tähelepanuta jätta:

Seega hoiatas ta (notar) ostjaid võimalike probleemide eest, kuid nood uskusid ikkagi ettevõtja Arno Puusillast üksnes head ja panid allkirjad lepingule alla.

[ping]

Asi oli:

Peetrimõisa uusarenduse elanikud on jabura probleemi ees: vald ei ehita välja ühisveevärki ega luba puurida ka kaeve, ....

KOV saab vist piirata ainult Veeseaduse mõistes rajatise "kaev" kaevamist?
Kui teha "auk maa sisse", kust võetakse vähem vett kui Veeseaduse mõistes "kaevust" (vajadusel kasutada veemõõtjat), siis võiks vist vee saamine krundile olla võimalik.

https://www.riigiteataja.ee/akt/1220220 ... %A4evas%3B

§ 187. Veeloa kohustus
Kui käesoleva seaduse §-s 188 ei ole sätestatud teisiti, siis on veeluba kohustuslik, kui:
1) võetakse pinnavett, sealhulgas jääd, enam kui 30 kuupmeetrit ööpäevas;
2) võetakse põhjavett rohkem kui 150 kuupmeetrit kuus või rohkem kui 10 kuupmeetrit ööpäevas;

Lisaks ei ole veeluba vaja kui:

§ 188. Veeluba mittenõudvad tegevused
(1) Veeluba ei ole vaja:
1) vee võtmiseks hädaolukorras, päästesündmuse lahendamiseks või nimetatud sündmuste jäljendamise korral õppustel;
6) kuni ühe kuupmeetri heitvee veekogusse juhtimiseks ööpäevas või kuni viie kuupmeetri heitvee pinnasesse juhtimiseks ööpäevas, kui see tegevus vastab käesoleva seaduse § 128 lõike 7 alusel kehtestatud heitvee suublasse juhtimise nõuetele;

[EH.INS.]

Selleks, et võtta vett hädaolukorra tarvis on vaja enne "kohta kust võtta"...
Antud juhul "koht" vajab mh ehitusluba / rahastust
Väga juriidikasse ei taha laskuda, puudub vastav pädevus

[kunn24]

KOV-il on omaette menetlus puurkaevu asukoha kooskõlastamiseks (eelneb ehitusloa andmisele), kuhu vist on kaasatud keskkonnaamet.

[Urmas]

Kas te panite tähele artiklis ühte vihjet, kuidas hiilida kõrvale tuletõrjetiigist või suurest veemahutist? Märksõna on "splinker". Splinkersüsteem tuleb äkki isegi odavam kui maa üleskündmine mingi tiigi rajamiseks koos kõigi vajalikuga ja ohtudega(suht hiljuti uppus keegi Päästeameti poolt aktsepteeritud veevõtutiiki) või suure püti maase kaevamine? Täpselt ei tea.

[A23]

Kas te panite tähele artiklis ühte vihjet, kuidas hiilida kõrvale tuletõrjetiigist või suurest veemahutist? Märksõna on "splinker". Splinkersüsteem tuleb äkki isegi odavam kui maa üleskündmine mingi tiigi rajamiseks koos kõigi vajalikuga ja ohtudega(suht hiljuti uppus keegi Päästeameti poolt aktsepteeritud veevõtutiiki) või suure püti maase kaevamine? Täpselt ei tea.

Ega sprinkler ka "kuiva õhu" peal ei tööta. Lambist pakuks, et "tiik" tuleks siiski odavam, neid kulusid saaks ju mitme peale jagada. Sprinkleri hind on ka ettevõtete puhul arvestamisväärne. Lisaks veel korralised hooldused ja auditid. Näiteks ladudes on alates mingist kõrgusest (Ins. teab täpsemalt mitu m) see kohustuslik. Üle saab sellest nii, et kui ka ruum võib kõrgem olla, siis riiulite kõrgus piiratakse projektis ära ja siis ei ole sprinkler nõutud. Tuletõrje kontroll muidugi jälgib, et "ise" ei oleks riiuleid kõrgemateks ehitatud.

[kunn24]

Tuletõrjevesi vajab trassi või selle puudumisel pütti vähemalt 10 l/s, sprinkler eramajas eeldavalt 10 x vähem ja suurt mahutit ei vaja. Trassi surve peab olema maja süttimise järgselt tagatud.

[EH.INS.]

Enamuse sprinkleri maksumusest ei moodusta mitte mahuti vaid süsteem ja automaatika
Lisaks tuleks eramu puhul tähele panna ka "välimust" ja miks mitte ka "juhuslikku käivitust"

[Urmas]

Enamuse sprinkleri maksumusest ei moodusta mitte mahuti vaid süsteem ja automaatika

Uudishimu mõttes proovisin guugeldada mõnda märksõna. "splinkersüsteem" andis ainult mõned vastused, aga ei mingeid hindasid, "splinkersüsteemi ehitus" andis ainult mõned vastused, aga ei mingeid hindasid ja lihtsalt "spinker" viskas liiga palju igatsugu muud jama. Aga ometi ju meil ehitatakse splinkersüsteeme.

Lisaks tuleks eramu puhul tähele panna ka "välimust" ja miks mitte ka "juhuslikku käivitust"

Mis puutub välimusse, siis laes on näiteks suitsuandurid nagunii kohustuslikud. Eks see juhusliku käivituse risk jääb.

Lisaks veel korralised hooldused ja auditid.

Miks sa arvad, et tiigi teed üks kord valmis, nii jääbki 50 aastaks ja enam mitte kunagi tiigi juures enam tegema ei pea. Meie kortermajast ca 50m kaugusel on mingi veemahuti vist maase kaevatud(kõrgem küngas kah peal ja Päästeameti sildiga), millesse Päästeameti omad käivad paar korda aastas sinna sisse kiikamas.

[A23]

Enamuse sprinkleri maksumusest ei moodusta mitte mahuti vaid süsteem ja automaatika

Uudishimu mõttes proovisin guugeldada mõnda märksõna. "splinkersüsteem" andis ainult mõned vastused, aga ei mingeid hindasid, "splinkersüsteemi ehitus" andis ainult mõned vastused, aga ei mingeid hindasid ja lihtsalt "spinker" viskas liiga palju igatsugu muud jama. Aga ometi ju meil ehitatakse splinkersüsteeme.

Lisaks tuleks eramu puhul tähele panna ka "välimust" ja miks mitte ka "juhuslikku käivitust"

Mis puutub välimusse, siis laes on näiteks suitsuandurid nagunii kohustuslikud. Eks see juhusliku käivituse risk jääb.

Lisaks veel korralised hooldused ja auditid.

Miks sa arvad, et tiigi teed üks kord valmis, nii jääbki 50 aastaks ja enam mitte kunagi tiigi juures enam tegema ei pea. Meie kortermajast ca 50m kaugusel on mingi veemahuti vist maase kaevatud(kõrgem küngas kah peal ja Päästeameti sildiga), millesse Päästeameti omad käivad paar korda aastas sinna sisse kiikamas.

Pakungi ainult hinnangu puhtalt "lambist", ilma võrdlevate kalkulatsioonideta. Võiks oletada, et seal on ca 20 maja, tiigi kulud saaks nende vahel ära jagada, sprinklerisüsteemi aga peaks iga maja ise tegema. Veehoidlal / tiigil vaja edaspidi ainult kontrollida, et põhi "peab" ja vesi sees on. Üks sarnane teema käis siit varem läbi ja kui õigesti mäletan, siis vist oli nii, et inimesed teevad oma kulul valmis ja hiljem võtab vald tiigi oma haldusesse. Seega vald katab edaspidised hoolduskulud.
Ka esteetilisest küljest vaadates oleks sprinklerit koos oma "vispliga" oluliselt raskem eluruumides "taluda" võrreldes nt suitsuanduriga.

Sprinkleri kohta võid luged näiteks siit: http://www.safeline.ee/safeline-teenuse ... i-hooldus/

[pikk88]

viewtopic.php?t=63236&hilit=h%C3%BCdrandi

Mu mäletamist mööda sai juba siin teemas kirjutatud milline vahe on linnaosal võrreldes suvilarajooniga ja millised on kellegi õigused ja kohustused. Mida peab KOV tegema ning mille osas võib päästeamet kummi venitada. Inimestel on ju alati võimalus minna KOV vastu kohtusse ning nõuda, et nad täidaks oma kohustusi. Arvestades seda, et see on ümmarguselt 20 inimese ühine probleem siis ise teeks vist ühispöördumise näiteks õiguskantslerile ja paluks sealt abi.
Sprinklerisüsteemi ehitamiseks pole enamuses eramajades vist ruumigi. Rääkimata sellest, et kõnealuses artiklis on juttu majadest milles juba sees elatakse ning sinna säärase süsteemi rajamine eeldaks väga suuri ja mahukaid ehitustöid. Vaevalt küll, et need odavamad tuleksid, kui tiigi rajamine. Või kui võtta selle loogika järgi, et kinnistuomanikke on ligikaudu 20 ja lähim trassiots asub 1000 meetri kaugusel siis oleks igal inimesel tarvis rahastada 50 meetri pikkust trassijuppi. Pole ka ju üle mõistuse mahukas ettevõtmine.