Suitsuahju kolde müürisegu

[T25]

Tervitused

Alustasin suitsuahju ehitusega. Keristüüpi, nagu Veski raamatus lk 176. Mõõdud ei tule samad, vaid mingite metallikokkuostust saadud malmrestide järgi, mis kerisekivide alla käivad.

Küsimus järgmine, mis seguga laduda shamotid. Ma panen nad lappi, mitte serviti, et oleks stabiilsem. Tuttav kiidab mingit turbapruun M200 müürisegu, et sellega laotud asjad kestavad hästi. Spetsiaalse tulekindla seguga laotud asi tal aga lagunenud juba napilt aastaga.

Teine küsimus, et Veski raamatus on kerisekive koos hoidev tellismüüritis seotud üpriski keeruliselt nurkades asuvate varraste ja neid omavahel siduva traadi abil. Mul plaanis osta mingit jämedamat armatuurõrku ja lasta keevitada kokku ca 50 cm kõrgepuur, kuhu kerisekivid sisse laduda. Kas see kerisekive koos hoidev raud ikka peab vastu pikemat aega?

Mõtteid , ideid , ettepanekuid?

[Robi 11]

Hei! Müüri segu peab ilmastikule hästi vastu aga kui kasutada koldes, siis ise vähemalt märganud, et ei taha ka suitsuahjul toimida. Tahaks väga loota, et ma eksin...sest oleks lihtne lahendus. Julgeks ehk kasutada Ahjutelliste segu, mis ei ole ka kolletele mõeldud aga väljas kestaks kui otsene vesi muidugi peale ei tule, seda peaks korraldama kindlasti. Nurkadesse varraste ja traatide vuukidesse panemine on suht lihtne. Lisaks võib võrgu panna kerise kohale...tuleb kasuks.

[Urmas]

Kurat, ma juba jõudsin pika teksti kirjutada, kuid kassil oli millegipärast just praegu vaja joosta üle klaviatuuri ja kustutas mingile nupule astudes kõik ära. Hetkel uuesti ei viitsi. Ei tea, kas mõtlesid just täpselt samasugust suitsuahju ehitada, kuid esimest postitust lugedes midagi sarnast küll, sees puha kerisekivide ja veevanniga. Toimib väga edukalt ja selles on suitsutatud nii liha, kala, seasüdant ja -keelt ja -maksa, kana osiste igatsugu variante ja kõik ei tule kohe meeldegi. Toimib viiendat aastat ja lagunemise märke ei näita kui kui paar mitteolulist mõra kolde osas välja arvata.
T25, panen siia ühe pildi ja kui soovid, siis võin enda tehtut pikemat kirjeldada või helista(telefoninumbrit peaksid teadma).

[Urmas]

Kassidele söök antud, kobisid uuesti magama ja lähen uuele katsele. 5 aastat tagasi võrdlesin poodides toorete vs suitsutatud asjade hindasid ja esialgu mõtlesin maale osta suitsuahi. Käisin poodides, vaatasin ahjude hindasid ja loobusin ostmise mõttest kahel põhjusel. 1- minu jaoks müüdavate ahjude hind ennast ei õigustanud. 2- konstruktsioon, sest poodides olid müügil ainult metallist suitsuahjud. Metallist suitsuahjud ei sobinud mulle sellepärast, et nõudsid õige temperatuuri hoidmiseks liiga palju ajakulu. Egas midagi, otsustasin ise teha, et kui mission impossible see ikka olla saab. Sügavast nõukaajast oli meeles naabrinaise isa poolt tehtud ja nähtud kerisega suitsutusahi.
Leidsin maal sauna juurde koha, kaevasin murukamara välja, tegin saalungi ja valasin ca 10-15cm kõrguse põhja. Armatuuriks läks garaažist, aidast ja mujalt leitud raudasjad, mida muidu oleks pidanud viima jäätmejaama ja nüüd sain ära kasutada. Tõin poest hunniku telliseid, kõige tavalisemat müürisegu, fibo bi-armatuuri ja läks koldeosa ladumiseks. Bi-armatuuril lõikasin nurkade juures sisemise osa katki ja väänasin üle nurga. Armatuuri sai pandud vist üle ühe või kahe rea. Kasutamata ahjuukse ostsin vanametalli kokkuostust kui see veel alevis tegutses. Müügihind oli 1,5x vanametalli kokkuostuhind. Kuigi räägitakse, et malmi keevitamiseks on omad nipid, siis mina neid eirasin ja lihtsalt keevitasin ukse raamile aukudega kõrvad külge ja hiljem kinnitasin ukse ette betoonikruvidega. Siiani ei loksu. Kolde ülevalt teise vuuki istutasin vinklid, milledele omakorda panin toetuma 20mm armatuurraua pulgad. Paar aastat varem olime vahetanud sauna kerisel kive, vanad vedelesid veel sauna juures nurgas need sain siis restile laotud. Edasi tuli juba suitsutuskapi ehitus. Kuna mul aidas vedeles piisav hunnik laiali lammutatud kipsplaadi aluste prusse(lauad olin juba ära kasutanud), otsustasin kapi nendest teha. Enam täpselt ei mäleta, aga vist lasin jupid paksusmasinast läbi. Kokku kruvisin serviti. Sissepoole tegin neli "riiulit". Jutumärkides sellepärast, et tegelikult on need seina külge kruvitud prussijupid, milledesse ühele poole tegi lihtsalt augud ja teisele poole nn avatud augud, kuhu sai pistetud 6mm armatuurvarda jupid. Alumisele riiulile panin roostevaba 5cm kõrgusega praevanni, kuhu suitsutamise ajaks käib vesi, et rasv ei tilguks kerisekividele ja hoiaks ruumis ka niiskust. Lihaollused panen roostevabast pliidiriiulitele(aaretekonteinerist saadud) ja tõstan ahju. Ukse sisse pistsin sisetemperatuuri jälgimiseks ka termomeetri. Korstna tegin venttoru jupist. Korstna seest on ka venttoru siiber, millel suletud asendis on ümberingi siiski 1mm vahe. Kapi uksele hinged(ostsin), haak kätte sattunud raualati jupist, ukse käepidemeks mingi põdrasarve jupp ja siibri käepidemeks lehma sarv. Ahju taha tegin katusega puude hoidmise koha. Toitnud olen suitsutusahju ainult õunapuudega. Üleskütmine võtab aega umbes 1-2 tundi. Kõikse mugavam minu jaoks on see, et ahi hoiab väga hästi päris pikalt stabiilset temperatuuri.
Nagu eelmises postituses kirjutasin, siis peale 5 aastast kasutamist on väljast näha vuukide paar mikropragu, aga suitsu sealt vahel veel välja ei aja ja ahju allservas on paar külmakahjustust mõnel tellisel. Ei mingeid šamotte!
Kokku läks see kupatus mul maksma alla 150€.
Järgmise kapi teeksin samuti taaskasutatavatest prussijuppidest, kuid seekord kruviksin kokku lapiti, prussidele freesiga poolümar õnar soon ja sinna sisse mingi tihendusnöör. See nipp sellepärast, et 5 aastaga puit on ikka mänginud ja hakkas natuke rohkem vahedest suitsu välja ajama kui oleks tahtnud ning eelmine aasta lõin vahedele kitsad liistud peale.
Üks pilt kah ahju kasutusele võtmise esimesest sisust.

Suitutuskapi sisu.jpg (9.92 KiB) Vaadatud 3062 korda

[Robi 11]

Väga ilus ja läbimõeldud töö küll! Tänud jagamast! Põhimõtteliselt on ehituslikult sama, mis suitsusauna keris...aga seal ei ole samasugust kuumuse tamppi...küll aga niiskus kimbutab telveti. Isiklikult arvan, et poleks sinna kuigi raske ka shamotist kolle laduda ja selle peale keris toetada, siis võib rahumeeli väljast müürisegu abil kesta laduda aga koldes kasutada mingit kuumakindlamat segu. Kui hoida seda alati ventileerituna, siis väga niiskust sinna tulla ei saaks nagu. Laiem katus peal oleks hea, mis varjaks vihma eest.

[Urmas]

Väga ilus ja läbimõeldud töö küll! Tänud jagamast!

Aitäh kiitmast ja palun-palun.

...aga seal ei ole samasugust kuumuse tamppi...küll aga niiskus kimbutab telveti.

Ei ole jah mu ahjus kuumuse tampi. Ahju kütan soojaks kuni 100*-ni ja katsun teha kütta nii, et enne liha ahju panekut oleksid enam-vähem ainult söed. Liha ahju 10-15 minutit lahtise uksega, siis uks kinni, 2-3 halgu alla, alt ahjuuks kinni ja siiber kinni. Alumisel uksel jätan 1-2mm õhuprao. Selle aja peale on temperatuur kapis langenud 80-90* peale ja seda ma hoian kogu suitsutamise ajal. Puid lisada on vaja ehk iga tunni takka. Minu jaoks ideaalne vaegpõlemine ja saan vahepeal tegeleda ka millegi muuga, selmet ahju juures õiget tempratuuri passida. Lihad ja muud ollused pistan ahju 1-2 kordselt marlisse mähituna, siis jääb toode tahmast puutumata. marlit müüakse apteekides mingi 80cm laiuste ja 5-10-20m pikkuste juppidena. Suitsutamiseks olen kasutanud ainult õunapuid. Midagi tuli oma aiast, midagi pakkus keegi feissbuuki grupist ja nüüd tuli paari aasta tagavara kortermaja tagahoovis kuivanud vanast õunapuust.

Isiklikult arvan, et poleks sinna kuigi raske ka shamotist kolle laduda ja selle peale keris toetada, siis võib rahumeeli väljast müürisegu abil kesta laduda aga koldes kasutada mingit kuumakindlamat segu.

Kuna ei kavatsenud tegeleda tööstusliku suitsutamisega, siis ei näinud mõtet šamotile raha raisata ja liigselt punnitada.

Kui hoida seda alati ventileerituna, siis väga niiskust sinna tulla ei saaks nagu. Laiem katus peal oleks hea, mis varjaks vihma eest.

Talveks jääb ülevalt siiber avatuna ja alumine uks praokile. Katust laiemaks teha ei saanud, sest siis oleks katuse servad hakanud ohustama minu väärtuslikku peakest.

[Robi 11]

Põhimõtteliselt saaks kogu selle asja kasutatud tellistest teha( arvestades sellega, et sinna sobib vaid välis tingimustesse sobiv tellis, mitte ahjukivi) ja kolde ka kasutatud shamotist, keerates kivi ringi. Raha läheks üsna vähe ...kui just kõrvalisi kulusid ei arvestata...

[T25]

Aa, sul polegi samotist sisu. Millele sul kerisekivid toetuvad? Kui paks on kerisekivide kiht. Veski raamatu järgi peaks see olema 50-60cm ja seal toetatakse need kivid kahe raudteerööpa jupi peale. Ma sain mingid paksud malmrestid ja toetan neile. Ma ostsin odavalt vanu shamotte, laon neist kolde.

Kui suur peaks olema vahe kolde ja välismüüritise vahel? Ladumise ajal papp vahele piisab?

Kui teha kerisekivide jaoks rauast puur, mis neid hoiab , siis tekib välismüüritise ja kerisekivide vahele pragu, kust suitsul kergem läbi pääseda. Võibolla see pole ikka hea ja tuleb välismüüritis ikkagi teha selliselt , et peaks vastu kerisekivide survele ja kerisekivid otse välismüüritise vastu toetada.

Ma teen hästi robustselt ja välist ilu taga ei aja, nii et kui läheb veidi aia taha, siis mis seal ikka. Siin teemades sobrades ma leidsin, et Schults reklaamis mingit koldesegu, millega lubatakse 2cm vuuke koldes. Et kas see võiks sobida, tundub nagu minu täpsusklass müüritise ladumise puhul olevat. Pean silmas kollet. Väline ring vast suht suva, mis müüriseguga laduda.

Tsitaat:

Kolde remondil soovitan kasutada Wolfshöher Tonwerke ahjusegu "UNIVERSAL HKM", mis võimaldab kive paigaldada müüritisesse tagasi kuni 2cm paksuse vuugiga.

Et kas see segu sobiks suitsuahju koldele?

[Robi 11]

Kasutan ise ainult seda Saksa koldesegu kolletes. Muidugi...suurt niiskust ei talu aga kui hoida võimalikult ventileerituna, siis midagi paremat ka ei tea koldesegudest. https://uninaks.ee/toode/samottmort-uni ... plus-25kg/

[T25]

Selge, segu on olemas. Nüüd küsimus, et kui traadiga samamoodi siduda, nagu Veski raamatus, siis kuidas traat lõpuks omavahel ära ühendatakse. Lihtsalt kaks otsa omavahel kokku ja näpitsatega keerata rulli?
Äkki on kellelgi pilti, kuidas ühendamine käib.

[Urmas]

Aa, sul polegi samotist sisu. Millele sul kerisekivid toetuvad? Kui paks on kerisekivide kiht. Veski raamatu järgi peaks see olema 50-60cm ja seal toetatakse need kivid kahe raudteerööpa jupi peale. Ma sain mingid paksud malmrestid ja toetan neile.

Nagu kirjutasin, siis kerisekivide jaoks kolde ülevalt teise vuuki paigaldasin vinkelraua, milledele keevitasin pulgad külge. Kahe vinkli vahel on 20mm armatuurvarda jupid risti pikema küljega ja varda otsad toetuvad vinklile.
Palju kerisekivide kihi paksus võib olla, täpselt ei tea, kuid arvan, et mingi 10-15cm. Kui ülevalt uksest koldesse vaadata, siis mõnest kohast näeb kivide vahelt koldeleeki. Vanu kerisekive oli kaks pakki ehk 40kg ja suitsuahju läks neist umbes 1,5 pakki.
Kahtlustan, et nii paksu kihi kerisekivide puhul on ahju üleskütmine üks suur väärtuslike puude raiskamine. Täpselt ei tea. Nagu eelnevalt kirjutasin, siis ahju soojaks kütmisel ja ka suitsutamise ajal kasutan ainult õunapuud. Võib olla saab saarega ahju üles kütta ka kiiremini, aga ise ei näe sellel mõtet, sest suitsutamiseks olen võtnud lihtsalt aega.

[Robi 11]

Madalama temperatuuriga suits ei ole mitte halb näitaja...läheb aega rohkem aga hea saab. Kasutatakse lausa külmikut...mis hoiab + 4 peal ...ja suits käib paar päeva läbi ....küll saab hea!