Väike betoonist terrass - rumalad küsimused

[tt]

Vana (palk)maja, suvilana kasutuses, sauna eesruumi sai akna asemele uks pandud ja nüüd sooviks sealt uksest terrassile astuda (väike katus saaks ka seal olema). Algselt oli mõte ikka "tavaline puukarkass ja terrassilauad", teema sai siia (esimene pilt annab veidi arusaama): viewtopic.php?t=71394. Aga kuna toda tüüpi terrassi töömaht polegi nii olematult väike (ja kindel vajadus laudu/karkassi mingi aja järel vahetada) siis äkki lihtsalt valada betoonist see terrass. Jala alla jääb see "piisavalt hea", st selles osas pole vaja mõtiskleda.

Rõhutaks ka seda, et pinnavesi püsib väga kõrgel maja ümber, tollel küljel kevadel ikka "lirtsub" korralikult. Mingit drenaazi pole, lihtsat võimalust rajamiseks pole, nii on 70 aastat seal olnud, olgu ka edasipidi. Suvilahooajal on hea ja kuiv. Maja teises küljes (seal ei lirtsu kevadel) on 20 aastat tagasi valatud veidi väiksem tükk ukse ette, kruusa peale, ilma armatuurita, mõistagi hulk mõrasid sees aga muidu tasane, püsib, ei sega miskit seal.
Mõõdud - ca 2.2*3.6 m. Savine pinnas tuleb ca 80 cm sügavusel. Nüüd rumalaid küsimusi (esikusse sai kunagi valatud betooni, aga seal oli lihtsam/loogilisem kõik).

1. Kui sügavalt lahti vaja kaevata pinnas?
2. Kas kõige alla killustik (või kruus)? Mis paksuses?
3. Sinna peale liiv? Mis paksuses?
4. Killustiku/kruusa/tihendamine - kas vaja võtta pinnasetihendaja appi? Kas selle majandamisega saab üks inimene hakkama (sh kärult maha/peale)?
5. Peno - kas vajalik sellises olukorras? Mis paksuses?
6. Kui peno - siis peno peale kile?
7. Armatuur - mis jämedusega, mis kõrgusele?
8. Betoon ise - kui paks kiht vajalik? Mis parameetritega? Kas rendist võetud lihtsa segumasinaga saab 1 inimene ühe päevaga selle koguse muretult valatud?
9. Maja vundamendist tuleb valatav osa eraldada? Betooni servalindiga?
10. Trepp ukse alla - ei taha mõeldagi sellele, kas on halb mõte valada see plaat ära ja alles siis mõtiskleda trepi osas edasi?
11. Mis jäi küsimata?
Aitäh!

[RaJy]

1. Must muld (huumus) ära
2. Nii palju kui soovid - lõpptulemus peab olema betooni jagu allpool
3. Pole oluline.
4. jah.
5. Ei..
6. Ei
7. 6mm
8. miinimum 60 mm, küsimuse teine pool on natuke segane - inimesed ja nende võimed on erinevad.
9. Võid kui soovid, võid ka nt 50mm peno vahele panna
10. Trepp tee pärast peale.
11. pinnase ja killustiku vahele paigalda geotekstiil.
Võta heaks!

[Urmas]

8. Betoon ise - kui paks kiht vajalik? Mis parameetritega? Kas rendist võetud lihtsa segumasinaga saab 1 inimene ühe päevaga selle koguse muretult valatud?

Teiste murepunktide kohta ei oska midagi arvata, kuid 660 liitrit betooni tegin üksinda valmis 3 tunniga, sealhulgas kaks pahepausi. Pead ikka väga laisk olema, et päev otsa sellist kogust betooni valmis segada! Oli vaja meie KÜ prügikastide alla valada kindel ja veidi kõrgem alus, et talvel ei jäätuks prügikastid kinni sopaloiku. Tegin saalungid valmis, põhja läks leht 6mm armatuurvõrku. Segu tegemiseks oli mul täiesti tavaline segumikser ja 2 18l plastikämbrit. Lasin tuua aluse(48 kotti alusel) Sakret BE ja 4 kotti jäi üle. Ei hakanud ma midagi koorima, vaid lasin trimmeriga muru madalamaks, sest prügikastide asukohas seda mullakihti oli vast 5cm. Betooni paksus kõikus nii 5cm eesservast(kerge kalle) kuni 15-20cm tasasel osal.
Väike OT. Paar aastat tagasi vaatasin, kuidas naabrinaisele tegi põranda valamiseks segu tema lähisugulane segumasinat kasutades ja ta ise seletas, et segu peab vähemalt 5-10 masinas keerutama. Vaatasin, kehitasin ainult õlgu ja jätsin ta mikserdama. Üle 30 sekundi nüüd küll ühe ämbritäie mikserdamiseks ei kulunud.

[RaJy]

Väike OT. Paar aastat tagasi vaatasin, kuidas naabrinaisele tegi põranda valamiseks segu tema lähisugulane segumasinat kasutades ja ta ise seletas, et segu peab vähemalt 5-10 masinas keerutama. Vaatasin, kehitasin ainult õlgu ja jätsin ta mikserdama. Üle 30 sekundi nüüd küll ühe ämbritäie mikserdamiseks ei kulunud.

vahel on see tõesti vajalik - näiteks siis kui tööandjale ei meeldi, et vahepeal väikese pausi teed, olen isegi seda väidet kasutanud. Endale tehes pole muidugi oluline.

[Urmas]

vahel on see tõesti vajalik - näiteks siis kui tööandjale ei meeldi, et vahepeal väikese pausi teed, olen isegi seda väidet kasutanud. Endale tehes pole muidugi oluline.

Eks see kuivsegu segamise ajalimiit vist on vajalik rohkem tunnitöölisele. Vähemalt Sakret BE tootejuhises ei ole küll kirjas mingit min ajalimiiti, vaid on kirjutatud

SAKRET ВE tuleb segada puhtas nõus või segumasinas külma puhta veega tükivabaks massiks.

Tsitaadi allikas https://sakret.ee/product/be-kuivbetoon-porandabetoon/

[RaJy]

Üldiselt teen tükitööd - aga ka siis esineb mingil põhjusel viltu vaatamist pausidele. Mitte alati, aga tuleb ette

[A23]

P7. Kuna paindejõud võivad tekkida mõlemat pidi ja eeldusel, et plaanis on panna üks kiht armatuurvõrku, siis tuleks see panna täpselt keskele. (Kahe kihi puhul aga pindade lähedale tagades armatuuri min kaitsekihi)

[tt]

#8 - betooni paksus/valamine. "Tunde põhjal" alla 10 cm ei tahaks valada. Viidatud teemas pildid kehvad, aga ukse all on vundamendi kõrgus pinnasest ca 12 cm, vasakus servas alla 5 cm. St ruumi pinnast tõsta pole. Mis ulatuses see betoonplaat pinna sees peaks ka olema, või see pole üldse määrav?

Kui teha 10 cm, siis kogus tuleks 0.8 m3. Viidatud Sakret BE korral 25 kg pakke 64 tükki, see tundub lihtsalt hoomamatu. Aga olgu, päevaga tehtav (abilist küll ikka vaja ilmselt, enda selg ei peaks vastu). Kas mingeid valamisrenne pole olemas, mida saaks koos segumasinaga rentida ja mugavalt kasutada?

Tabasin end ka valmis betooni tellimisele mõtlemast. Mitmel pakkujal kodulehtel "tellimused alates 0.5 m3". Otepää Ehitusgrupp on lähim koht. Edasitagasi vahemaa 48 km, st 88 eurot. Betoon 112 eurot (C25/30 S3?). Laadimine 61 eurot. Tund (?) kohapeal 98 eurot. Kokku 360 eurot. Sakret BE 4 eurot kott korral oleks 256 eurot (pluss segumasina rent/toomine). Aga - see pumpamise kaugus... Maanteelt oleks 30 meetrit kaugus. Mingi "pinnasetee" oleks ka, aga seal on sõitnud aja jooksul ainult auto ja traktor - sealt saaks 20 meetri kaugusele. "Kasutame Pumi masti pikkusega 24m vertikaalis, 21m horisontaalis (mõõdetuna kabiini tagant) ja Pumi masti pikkusega 28m vertikaalis, 24m horisontaalis (mõõdetuna kabiini tagant)."?

[tt]

Pinnase ettevalmistamise osas:

1. Kui sügavalt lahti vaja kaevata pinnas? --- "Must muld (huumus) ära"
2. Kas kõige alla killustik (või kruus)? Mis paksuses? --- "Nii palju kui soovid - lõpptulemus peab olema betooni jagu allpool"
4. Killustiku/kruusa/tihendamine - kas vaja võtta pinnasetihendaja appi? Kas selle majandamisega saab üks inimene hakkama (sh kärult maha/peale)? --- "jah."

See "must muld ära" ongi hirmuäratav. Eks selle savini ongi enamvähem must muld 80 cm. Kõik peaks (ideaalis?) eemaldama ja kruusa/killutikuga asendama? Säästulahendus oleks mis?

[Urmas]

Kui teha 10 cm, siis kogus tuleks 0.8 m3. Viidatud Sakret BE korral 25 kg pakke 64 tükki, see tundub lihtsalt hoomamatu. Aga olgu, päevaga tehtav (abilist küll ikka vaja ilmselt, enda selg ei peaks vastu).

Ära lase ennast numbritest hirmutada! Ei ole seal midagi hoomamatut ja piisab täiesti ühest abilisest, kes mikserdab, 20l ämbreid 4 tükki, segutrell, 5l ämber(millele teed märke 4l vee koguse juurde) ja ongi kogu varustus. Kahekesi on see 4 tunni töö, üks mikserdab 2 ämbrit korraga ja teine tassib valamiskohta. Kui paras ports tehtud, et saaks juba latiga siluda, siis võid natuke millegi lapikuga pealt patsudada ja latiga siluda. Asetad saalungitet 10-15cm laiema laua risti saalungile ja pikisuunas kergete edasi-tagasi liigutustega saadki pinna ilusti siledaks. Armatuuri jätaks alumise 1/3 kõrgusele. No kraabi seda mulda teiselt poolt siis vähemaks, et tuleks enam-vähem ühtlane betoonikiht.
Jah, ma tean väga hästi, et nii ei tohiks teha ehk ei ole korrektne ega tohiks sellist meetodit kirjeldadagi, kuid lugedes veelkord esimest postitust, siis ma ei saa aru punnitamisest, sest terrass ei tule ju uusehitise külge ja vana maja ei ole igavene. No las ta talvel kerkib veidi, küll ta kevadel jälle tagasi vajub. Ja trepi uksest välja astumiseks võid teha mobiilse ehk ei pea siduma ei betoonist terrassi ega maja vundamendiga.
No arvuta ise kui mind ei usu. Kahekesi üle 3-4 minuti kahe ämbri mikserdamiseks ei tohiks minna ja seda koos kõikide toimingutega. Kui läheb rohkem aega, siis oleks lihtsalt üks paras laiskvorst.

[RaJy]

Pinnase ettevalmistamise osas:

1. Kui sügavalt lahti vaja kaevata pinnas? --- "Must muld (huumus) ära"
2. Kas kõige alla killustik (või kruus)? Mis paksuses? --- "Nii palju kui soovid - lõpptulemus peab olema betooni jagu allpool"
4. Killustiku/kruusa/tihendamine - kas vaja võtta pinnasetihendaja appi? Kas selle majandamisega saab üks inimene hakkama (sh kärult maha/peale)? --- "jah."

See "must muld ära" ongi hirmuäratav. Eks selle savini ongi enamvähem must muld 80 cm. Kõik peaks (ideaalis?) eemaldama ja kruusa/killutikuga asendama? Säästulahendus oleks mis?

See mis ma kirjutasin oli n.ö. poliitkorrektne vastus, et keegi tarkur ei mögiseks. Ise valasin otse mulla peale 50mm betooni vahekorras 1/3 (1 osa tsementi ja 3 osa purustatud kruusa) ja kestab juba 22 aastat. Saab ka nii teha, aga seda omal vastutusel.

[Urmas]

See mis ma kirjutasin oli n.ö. poliitkorrektne vastus, et keegi tarkur ei mögiseks. Ise valasin otse mulla peale 50mm betooni vahekorras 1/3 (1 osa tsementi ja 3 osa purustatud kruusa) ja kestab juba 22 aastat. Saab ka nii teha, aga seda omal vastutusel.

[tt]

Valamine - olgu, kahekesi pool päeva käsitsi. St polegi mõtet segumasinat rentida (35 km kaugusel oleks rendikohad)?

Pinnase tihendamine - kuidas sellega? Nädalavahetusel kaevan rohkem ja näeb seisu. Aga ilmselt min 30 cm ikka vähemaks, st selle jagu killustiku (16/32?) või kruusa (äkki saab sobivat lähemalt) asemele. Tihendamiseks nendest väikseimatest 90 kg pinnasetihendajatest ei piisa? Või need "hüppava tallaga tamperid"? Isegi kui 5-10 cm kihi kaupa lasta? Kas neid suuremaid kahekesi jaksab kärult/kärule vinnata? Kas väiksemat kannatab äkki üksi vinnata, osadel on mingid rattad ka küljes?
Või teine äärmus - käsitsi palgijupiga tampida - lootusetu ja mõttetu?

[RaJy]

Miks käsitsi tihendamine mõttetu tundub? millal need mootoriga pinnasetihendajad ilmusid? Enne mootoriga tihendajate aega tihendati täiteliiva kastekannuga kastes ja olen ka puidust trampijat kasutanud.
See kas te suudate pinnasetihendaja kärult maha ja pärast peale tõsta on juba teie enda füüsilise võimekuse küsimus. Ise olen suutnud üksi teisaldada ratastel 100 kg tihendajat, aga mitte toore jõuga vaid ka natuke mõistust kasutades

[ping]

...
Pinnase tihendamine - kuidas sellega? ...

Kui keegi selle koha peal ei ole viimaste aastate jooksul pinnast liigutanud, siis on see juba looduslikult tihenenud ja mis seal enam on tampida.
Kuiva ja liigutamata savi kokku ei tambi ja märja savi tambib voolama.
Sirge labidaga lõika plats tasaseks ja laota 5cm peno peale, nii et peno servad jääksid betooni alt välja, et talvekülm üles ei kergitaks.
Peno peale vala plaat ja killuga ei ole üldse vaja jamada.
Kui sellele plaadile istub ainult 2 inimest, siis selle erisurve on nii väike, et inimeste kaalu tõttu see ei lähe kuhugi.
Plaat vala kaldega (1m-2cm) majast eemale, et vesi vundamendi alla ei voolaks

[kaimagk]

…….noo selle trelliga betooni tegemine 0.8 m3 on rohkem naljanumber( ja hobusega künti ka maad). Võta ikka rendist norm segumasin ja pinnasetihendaja( 160 kg ajasin üksi transporteri peale nagu naksti, koos segumasinaga). Mida rohkem mulda ära kraabid , seda vähem külmakerkeid võib tekkida, nii lihtne ongi. Peale mulda siis vastava tugevusega geodekstiil, tihendatud kild, betoon…….

[ping]

……. Mida rohkem mulda ära kraabid , seda vähem külmakerkeid võib tekkida, nii lihtne ongi. …….

Kild töötab kuivas kohas.
5cm penot hoiab märjas kohas kindlamalt külmakerke ära kui kild, sest kui madalas kohas (räästa all) sügisvihmaga voolab augus oleva killu vahelised tühimikud vett täis, siis lumeta talvel kergitab plaadi hoonest kaugema serva jäätuv vesi kindlasti üles.

[tt]

Aitäh vastajatele, jääb siis liiv+xps variant. Pinnast kaevates oli üsna kruusasegune ja kivine muld tegelikult, ega sügavalt ei jaksanud kaevata.

Armatuurvõrgu kasutamisest - kas tükkide jätkamisel on OK, et ühes kohas saab olema 3 kihti koos? Ja ülekate ca 30 cm (kahe 15 cm ruudu jagu)? Betooni paksuseks tuleb ca 10-12 cm, armatuur panna ca 3-4 cm peale.

Betooni servalint, valatava osa ja maja vundamendi vahele - kuidas seda vundamendi külge kinnitada? Või jääbki lahtiselt ja valamise ajal sätib ja kohendab paika?

Betoon - kas Sakret BE võiks olla piisav, või äkki lausa Sakret BH ("veetihe betoon")?

[EH.INS.]

Sakret BE ei sobi (tugevusklass / keskkonnaklass)
Sakret BH sobib
Min keskkonnaklass XC4/XF3
Min tugevusklass C30/37
Min kaitsekiht Cnom 40mm / sellest tulenevalt plaadi paksus

[A23]

Sakret BE ei sobi (tugevusklass / keskkonnaklass)
Sakret BH sobib
Min keskkonnaklass XC4/XF3
Min tugevusklass C30/37
Min kaitsekiht Cnom 40mm / sellest tulenevalt plaadi paksus

Mis kõrgusele tuleks sarrus paigaldada?

[EH.INS.]

Sakret BE ei sobi (tugevusklass / keskkonnaklass)
Sakret BH sobib
Min keskkonnaklass XC4/XF3
Min tugevusklass C30/37
Min kaitsekiht Cnom 40mm / sellest tulenevalt plaadi paksus

Mis kõrgusele tuleks sarrus paigaldada?

Ma ei tea ju konkreetsest arvutusskeemist / aluse parameetritest jms "essugi"...
Pole võimalik vastata kas ühes kihis / kahes kihis / mis sarrus / mis sammuga jne.
Samuti pole mulle teada mis kvaliteeti nõutakse - vbl pole praod jms üldse mingi teema.
Sel juhul "täpselt nii nagu heaks arvatakse" sh ka betoon / paksus / kaitsekihid jms...

[A23]

Sakret BE ei sobi (tugevusklass / keskkonnaklass)
Sakret BH sobib
Min keskkonnaklass XC4/XF3
Min tugevusklass C30/37
Min kaitsekiht Cnom 40mm / sellest tulenevalt plaadi paksus

Mis kõrgusele tuleks sarrus paigaldada?

Ma ei tea ju konkreetsest arvutusskeemist / aluse parameetritest jms "essugi"...
Pole võimalik vastata kas ühes kihis / kahes kihis / mis sarrus / mis sammuga jne.
Samuti pole mulle teada mis kvaliteeti nõutakse - vbl pole praod jms üldse mingi teema.
Sel juhul "täpselt nii nagu heaks arvatakse" sh ka betoon / paksus / kaitsekihid jms...

Ok. Aga proovime siis nii, mis etapid, sammud läbiksid, kui ise omale sarnast asja teeksid?

[EH.INS.]

Betoon mulle iseenesest meeldib (sisuliselt hooldusvaba)
Siin räägitakse kõrgest pinnaseveest
Nn terrassi mõõtudeks mainitakse 2.2 x 3.6 / mainitakse ka, et katus peale
Ehk võiks teha 4 postvundamenti nurkadesse, selle peale RB plaat / kandma 2.2 sildele / kontuuril armeeriks plaadi sisse tala / katuse postid nurkadesse / postid terasest (jäikus)

[A23]

Betoon mulle iseenesest meeldib (sisuliselt hooldusvaba)
Siin räägitakse kõrgest pinnaseveest
Nn terrassi mõõtudeks mainitakse 2.2 x 3.6 / mainitakse ka, et katus peale
Ehk võiks teha 4 postvundamenti nurkadesse, selle peale RB plaat / kandma 2.2 sildele / kontuuril armeeriks plaadi sisse tala / katuse postid nurkadesse / postid terasest (jäikus)

See tundub juba tõsisem "tükk" olevat, teemaalgatajal oli vist mõttes "ujuv" plaat tekitada, mis maapinnaga koos tõuseks - langeks - kõiguks, aga püsiks ühes tükis.
1) Kas Sinu lahenduse puhul, kuna tegemist sildega, peaks olema ka garanteeritud, et terrass ei puutuks altpoolt üldse pinnasega kokku? Et maapind ei saaks ebasobivast kohast tõsta, umbes nagu osasid laepaneele ei tohi keskelt toestada.
2) Kuna maja vundamendi olukord teadmata, siis vist väga selle lähedale vundamendiposti auke ei riskiks teha? Kas plaadi majapoolne osa tuleks siis lahendada nn konsoolina?

[EH.INS.]

Arvestades kirjeldatud "pinnaseolusid" ei saa kuidagi garanteerida, et maapinna külmudes / plaati erinevalt "kergitades" plaat "terveks" jääks...
Plaat ei pea "õhus" olema (pealegi keeruline teostada)
Plaadi aluse "siluks" / ja paneks alla maapinna peale ka nt 50mm soojustust
Armeeriks nii, et "ülevalt ja alt" võtaks vastu ühesugused koormused
Ja nn "talad" saab panna töötama ka konsoolidena
Kõige lõpuks sõltub kasutajast / omanikust millise tulemusega rahul on...