Katuse konstruktsiooni valik

[v220]

Käsil maja ehitus ja mingi aja pärast on järg jätte jõudmas katuse kätte.

Majal kaks "osa". Üks 15x8.5m ja teine 15x7m (välismõõdud). Sein 500mm bauroc, ülemine rida U plokk ja armeeritud, betoneeritud. Kandvaid siseseinu ei ole. Projektis on ettenähtud fermid kuhu kinnitub ka kipslagi. Katus ise 20 kraadise kaldega ja sarika pikkus 5.6m. Põõningule ei tule muud kui 500mm puistevill ja ventilatsiooni torud. Nüüd on kindlasti küsimusi, et miks teema tegin? Lahendus ju olemas. Nimelg pelgan veidi fermidele kinnitatud lae puhul pragusid ja vaheseinte liitekohti laega. Võimalik, et kujutan muidugi omale probleemi ette . Ehk oleks mõistlik tekitada hoopis liimpuidust harjatala ja toetada sarikad sellele? Lae puhul saaks erinevaid variante kaaluda, näiteks puit-metall talad. Katusekate on plaanitud plekist ja päikesepaneele sinna ei tule.

[Äärenurk]

Sõrestikega lahendus on kõige kiirem, ehitustehnoloogiliselt kõige lihtsam ja tõenäoliselt ka kõige soodsam variant.
Üldiselt ei toetata sõrestikke vaheseintele, aga kui on soov seda teha, siis kindlasti sõrestike kavandamisel ja tootmisel sellega arvestada. Lagi tuleb ilmselt kipsist? Sel juhul teha topeltkips nihutatud vuukidega. Praod võivad esimestel aastatel tulla seinte ja lagede liitekohtadesse, need tuleb siis üle viimistleda, mis minu arvates ei ole väga tülikas.

[kaimagk]

Ferimd. Aga mõistlik oleks kindladlasti seda asja arutada inseneriga. See vahetala maksab sul juba pool fermide hinnast..ja ikka pead vaheseintega arvestama vajumisi. Pragude pärast mina ei muretseks, topeltkips ja korralik viimistlus. Endal nii tehtud ja pole ühtegi pragu laes. Puistevilla panin mina 80-100 cm, et soojus maksimaalselt toas püsiks

[xxx111]

Fermid ainult siis kui fermide tootja annab kogu katuse sh lae lahenduse
Ja omab ka vastavat pädevust projekteerimisel
Või kasutab projekteerijana isikut kel on vastav pädevus
Ja ilma arvutamata ei julge küll öelda, et "fermid parim lahendus"...

[A23]

Ferimd. Aga mõistlik oleks kindladlasti seda asja arutada inseneriga. See vahetala maksab sul juba pool fermide hinnast..ja ikka pead vaheseintega arvestama vajumisi. Pragude pärast mina ei muretseks, topeltkips ja korralik viimistlus. Endal nii tehtud ja pole ühtegi pragu laes. Puistevilla panin mina 80-100 cm, et soojus maksimaalselt toas püsiks

Kas panid villale vahekihi ka? Juhenditest olen lugenud, et kui soojustuse paksus on üle 400 mm, siis peaks paigaldama õhu liikumist takistava vahekihi, et soojustusesisest konvektsiooni vältida.

[kaimagk]

Ei jätnud mingit vahekihti. Eks täna on see tiba kokku ka juba vajunud ( 6 a) ekh mingi 70-80 sentti on alles.

[Äärenurk]

Käid kobestamas ka vahel?

[Urmas]

Projektis on ettenähtud fermid kuhu kinnitub ka kipslagi. ... Nimelg pelgan veidi fermidele kinnitatud lae puhul pragusid ja vaheseinte liitekohti laega. Võimalik, et kujutan muidugi omale probleemi ette .

Vähemalt ühe oma nähtu põhjal su pelgus on põhjendatud. Ühele tellijale, kellele tegin siseviimistlust, oli järgnevalt kirjeldatud jama. Kahekordne maja, millel lamekatus. Tegin valmis II korruse siseviimistluse ja I korrus jäi ootele kuna tellija ei olnud jõudnud mulle tööjärge ette teha. Kui kevadepoole sain uuesti minna, siis tellija oli väga kurb ja kutsus II korrusele vaatama, et mis minu tehtuga oli juhtunud. Nimelt oli kõikides tubades mööda seinte perimeetrit lindid lahti kiskunud ehk 10-15mm üles-alla nihkunud ja lisaks ka praod kipsplaadi vuukides keset lage. Vaatasin seda lage ega osanud põhjust arvata. Tellija ütles, et konsulteeris mõne TPI omaaegse kaaslasega ja ainukeseks võimalikuks põhjuseks pidasid nemad seda, et kipslagi oli kinnitatud otse katuse fermide külge ja talvel seoses puidu kuivamisega venitas lage üles. Lagede kõrgus oli vist 2,6m. Kas oleks nn puidu mängimise vastu aidanud kasvõi 10cm lae allapoole toomine ja laekarkass ei oleks kinnitatud otse fermide külge, vaid tehtud riputitega fermidest sõltumatuks, ma ei oska arvata? Kuigi jah, riputid oleks tulnud kinnitada nagunii fermide külge.

[kaimagk]

Käid kobestamas ka vahel?

….täpselt ei saanud aru aga, ilmselgelt kui puristada puistevilla 1m paksuselt siis alumine puistekiht vajub kokku tänu kehtivale füüsikale mis meil siin (maa) peal on ….aga ei käi kobestamas

Ps: 80 % laest on minul ka 50x50 kaigastega fermide külses 2x kips, null pragu hetkel ……

[Urmas]

Kasutaja v220, aga sa tee Šveitsi moodi ehk võid kipsplaatidest lae kinnitada fermide külge küll, aga sa ei tohi kipsplaate seinte ääres fikseerida. Lae kipsplaadid peavad rippuma sõltumatult seinast. Šveitsis, kui seina ja lae kokkupuute kohas ei olnud 2-3-4mm pragu, siis töö läbi ei läinud. Kui minu jaoks imelik, siis nende jaoks normaalne ja vajalik. Kui oligi pahtlit prakku saatunud, siis võeti käsisaag ja saeti pragu sisse. Küsisin ka selle vahe põhjust, sest kogu Šveits asuks nagu kaljusel pinnal. Seletati, et aeg-ajalt esineb maavärinaid ja ju vist on odavam teha minu jaoks visuaalselt koledaid pragusid lae äärde kui käia peale maavärinat pragusid parandamas. Ega eriti ei ole sattunud meediast lugema suurematest maavärinatest sealkandis. Õnneks ise ei pidanud kirjeldatud tööd tegema, sest mul oli vaja treppe dekoratiivselt viimistleda. Šveitslased on vist muutumas sama kokkuhoidlikuks(rahalises mõttes) nagu hiinlased?

[xxx111]

Kuidas saab läbipaine mõjutada kandeseina / fermi vuuki kui seal on läbipaine 0...
Kui tegemist on nö sisemise vaheseinaga mis pole kandev siis on selge, et fermi / seina vahel peab olema elastne vuuk, et ferm saaks deformeeruda...
Vuugi mõõt sõltub läbipaindest konkreetses kohas...
Kui aga vaadata lage nö tervikuna siis ei vaadata mitte max läbipainet vaid läbipainete erinevust punktide vahel - nt kipsplaadi mõõtudest sõltuvat läbipainete erinevust...
Ja kui nüüd ilusti läbi mõelda siis on arusaadav, et seda erinevust pole - läbipaine on kahe kipsplaadi vahel võrdne
Piiritletud on ka max läbipaine - seda eelkõige nö visuaalsetel kaalutlustel
Aga kuna eramu on "täis pikitud" ka vaheseinu siis saab nö visuaal vaadeldav olla vaid konkreetse ruumi piires
So kui max läbipaine on nt 100mm aga ruumis endas on seinte vahel läbipainete erinevus nt 10mm siis pole see visuaalselt hoomatav...

[Urmas]

Kuidas saab läbipaine mõjutada kandeseina / fermi vuuki kui seal on läbipaine 0...

Ei saanud täpselt aru, kellele oli suunatud su viimane kommentaar? Kui mulle, siis see oli nagu väga kuumale kerisele visatud vesi ehk siseviimistlejana ma ei pea mõtlema sellistele võimalikele probleemidele.

[xxx111]

Kommentaar on "üldiselt" mitte personaalne...

[vuuk]

Praod ei tule reeglina sellest, kas lahendatud sarikatega või fermidega.
Ka fermide puhul peaks olema võimalik fermiprojekteerijal fermid projekteerida tugevamad või nõrgemad vastavalt tellija lähteülesandele.
Mõlemal variandil on plussid ja miinused.
Fermidega variandi puhul on jah võimalik katuse sõrestik eramul ühe päevaga paika saada. Aga seda olenevalt katuse keerukusest ja montaaži tegijate arvust näiliselt, eemalt vaadatuna.
Näiteks fermid jõudsid kohale kusagil kell 10:30 ja esimesed fermid said oma kohale kella 11 paiku.
Õhtuks kell 19 oli nelja mehega seis selline:

Ehk et paika sai kelpkatuse kõik suuremad, kraanaga paigaldatavad fermid. Aga pärast seda 2 meest 4 päeva tegelesid kinnitite lisamisega jne. Ligi 5 päeva igasugu töid, enne, kui saab alustada aluskatte paigaldusega.
Ehk, et kokku tegelikult nädal tööd enne kui saab alustada katuse katmistöödega.
Esimesel, st montaaži päevjah, efektne. Aga edasi... .
Näiteks soojustamise teema. Fermid on projektides üldjuhul 900 mm sammuga. Tegemist tohutu "pulkade rägastikuga". Sinna plaatvilla paigaldamine väga komplitseeritud. Üldjuhul paigaldatakse puistevill.
Sarikate puhul samm üldjuhul 600 mm - saab üldjuhul lahendada plaatvilladega. Plaatvilla eelis on selles, et parimad on ligikaudu kolmandiku tõhusamad.
Jne. ..

[xxx111]

Kunagi tehtud selline asi
Sille 7,5m / kalle 25 kraadi
Usun, et ristlõiked jääks samaks sildega 8,5m / kalle 20 kraadi
70mm paksus on valitud teadlikult vältimaks roovide kinnitusel fermi vöö "lõhestamist"

PS
Üks foorimikasutaja võib selle ära tunda...

[vuuk]

Ja eeltoodud fermi 2D joonise järgi 3D

Poldid, mutrid, seibid jätsin lisamata - kui oleks joonisel ka nende mõõdud, oleksin teinud proportsioonis õigete mõõtudega
@xxx111 Kas ülaltoodud joonis on tehtud meelega halvasti nähtavate värvidega, et tegemist oleks pigem õngega, mitte niivõrd kalaga?
Kas poldid võiksid olla M12?

[xxx111]

Ei ole meelega tehtud midagi
Minu CAD taustal on minule kõik OK
Kinnitid on viidatud
Ainult kinnituses müürilatile on polt
Kõik sõlmed on tehtud
Saab ka - väikse tasu eest

[A23]

@ Vuuk, Reviti-mehed töötavad teinekord mustal taustal, siit võib-olla see vigur värvidega. "Põllul" aga kasutatakse sageli väljaplotitud jooniseid, paberil tuleb värvikontrast teistsugune.

@ Xxx, kui saladus pole, siis miks on 45x145 prussid kasutusel ainult liidetes, miks ei ole need täies pikkuses 70x145 prusside asemel näiteks penni ja püstpostide puhul? Annaks materjalide kokkuhoidu. Ise oskaks vaid kahtlustada, et nõtkumise kontrolli all hoidmiseks?

[xxx111]

@ A23

Taust on igas programmis ise valida vastavalt soovile
Minu joonistel on iga asi ka omal "kihil" ja kõiki "kihi" omadusi (värv, joone paksus, joone tüüp jne) saab muuta ühe klikiga

Aga tee mulle MÕISTLIK liide 70 / 45 ühendusel
Ühtlasi arvesta liite kandevõimet / vali kinnitid
Ühtlasi arvesta, et lisaks ülemistele vöödele tuleb kinnitusi ka alumistele vöödele
Ühtlasi arvesta, et sellisel liitel mida Sina ette paned saab määravaks keskmise elemendi muljumistugevus kinniti kohal
Tekib liide kus ühenduslappide muljumistugevus on 2x suurem kui keskmisel elemendil
Minu liites on vahe 90/70=1,28x
So liide töötab efektiivsemalt

[A23]

@ A23

Taust on igas programmis ise valida vastavalt soovile
Minu joonistel on iga asi ka omal "kihil" ja kõiki "kihi" omadusi (värv, joone paksus, joone tüüp jne) saab muuta ühe klikiga

Aga tee mulle MÕISTLIK liide 70 / 45 ühendusel
Ühtlasi arvesta liite kandevõimet / vali kinnitid
Ühtlasi arvesta, et lisaks ülemistele vöödele tuleb kinnitusi ka alumistele vöödele
Ühtlasi arvesta, et sellisel liitel mida Sina ette paned saab määravaks keskmise elemendi muljumistugevus kinniti kohal
Tekib liide kus ühenduslappide muljumistugevus on 2x suurem kui keskmisel elemendil
Minu liites on vahe 90/70=1,28x
So liide töötab efektiivsemalt

Värvide osas tegin oletuse, mis põhjusel siin foorumis vaadates värvikontrast nii õrn on. Oma ekraanil on Sul kindlasti piisavalt kontrastne.

Liidete teemal - kui ütled, et Sinu lahendus on efektiivsem, siis nii on. Minu oletus oli see, et kui need 45x145 lapid võtavad kõik jõud vastu, siis miks ei peaks seda suutma ka kui nad on täies pikkuses ja 70x145 post välja visatud. Liitekohas oleks kinnitusvahenditel sääst 50% ja puidu maht (ilma arvutamata, lambist) vist jääks ka suht samaks.
Topeltkeermega kruvide kohta ka väike küsimus. Senini olen teadnud, et need on just kahe detaili ühendamiseks. Siin näen, et on kolme. Kas kruvi mõõdud on täpselt sellised, et keskmise detaili sisse keermestatud osa ei jää? (Muidu töötaks kruvi detaili sees iseendale vastu)

[xxx111]

Sain valesti aru
Ma ei näe eelist Sinu kirjeldatud skeemil
Aga võimalus on - eks konkreetne ehitaja võib valida

Ei näe ühtegi põhjust miks ei saaks ühendada 3 elementi või kasvõi 6 elementi
Ja pole ka ehitajalt kuulnud, et ei saa

[A23]

@ Xxx, topeltkeermega kruvi idee on ju see, et tagumine keere on veidi teise sammuga ja tõmbab kinnitatava detaili teise detaili külge tihedalt kinni. Juhendite kohaselt peab keermestamata osa jääma kahe det eralduskoha piirkonda. Kui ma tahaks kolme või rohkemat mis iganes detaili omavahel tihedalt kokku tõmmata, siis kasutaks poltliidest. Eeldada võib, et kui topeltkeermega puidukruvi on nii täpselt dimensioneeritud, et keskmine detail ei jää keermestatud osade sisse siis teoorias saaks ka topeltkeermega kruviga 3 detaili tihedalt kokku tõmmata. Vastasel korral ei leia topeltkeerme "idee" reaalset rakendust, miks siis pigem mitte juba "laia" peaga struktuurikruvi või nael, kui ei ole vaja, et miski detaile omavahel tugevalt kokku tõmbaks?

[xxx111]

Idee ideeks...
Ma ei näe põhjust miks ei saa kasutada
Saab kasutada ka muid kinniteid - nt WFR
Ja saab kasutada ka naelu / polte jms
Arvuta välja ja pane sõlmele paika arvestades distantse
Ühtlasi arvesta poltidele ettepuurimisega
JNE

Sisuliselt kõike saab teha mitut moodi
Puittala asemel kasutada terastala / terastala asemel RB tala / RB valida kohtbetoon või mont.betoon
JNE, JNE...

Kõigel on oma plussid ja miinused
Kusjuures plussid / miinused / eelistused on "persooniti" (nt ehitusettevõtete lõikes) erinevad
Sealjuures veel erinevad ühe ettevõtte piires ka sõltuvalt objektist

[v220]

Aitähh kõigile arvamuste eest. Jään siiski fermide juurde ning proovin leida projekteerija, kellel ka vastav riiklikult tunnustatud pädevus on. Algandmed on projektis olemas aga kas neist piisab, seda peab juba pädev inimene ütlema.

4. KATUSE NORMATIIVNE OMAKAAL ILMA SÕRESTIKU OMAKAALUKOMPONENDITA ON KATUSE PINNAS 0.65kN/m² (KIVIKATUS).

5. VAHELAE NORMATIIVNE OMAKAAL ILMA SÕRESTIKU OMAKAALUKOMPONENDITA ON 0.44kN/m².

6. NORMATIIVNE LUMEKOORMUS MAAPINNAL Sk=1.25kN/m².

7. TUULEKOORMUSTE ARVUTAMISEL KÕRGEUSE VÄÄRTUSEKS Zp= 5.5M, MILLEST LÄHTUVALT II MAASTIKUTÜÜBI PUHUL KIIRUSRÕHK qp=0.548kN/m²

8. NORMATIIVSEkS KASUTUSKOORMUSEKS SÕRESTIKU ALUMISELE VÕÕLE VÕTTA qk= 0.75N/m² VÕI Qk = 1.5kN.

9. OLENEMATA KOORMUSKOMBINATSIOONIST TULEKS ARVESTADA NORMATIIVSE KOONDATUD KOORMUSEGA SÕRESTIKE OTSTES Qk=1.5kN.

[ping]

...
6. NORMATIIVNE LUMEKOORMUS MAAPINNAL Sk=1.25kN/m².
...

Selline lumekoormuse number on vist pärit buumi ajast, kui odav hind oli esmatähtis.

Minu "Ajalooline mälu" soovitab selle numbri kahega korrutada, kui ei taha näha fermide alla riputatud kipslaes pragusid ja soovida ise selle katuse all rahulikult magada.

(Oma katusel Tartus olen kaalunud lumekoormuseks üle 200kg/m2.)