Korstnapitsi krohvimine.

[jors12]

Tere,
Plaan pana korstnasse hülss ja korstnapits üle krohvida, et edaspidi enam ei laguneks. Millist segu peab kasutama? Ilmselt mõistlik ka metall võrk sisse panna. Hea oleks kui saaks korstnapitsi hiljem ka üle värvida või ära toonida.
Korstnapits tehtud silikaat tellisest ilmselt 20a tagasi.
Tänud vastajatele.

[RaJy]

20 aastat tagasi läks silikaadi kvaliteet nii alla, et sellega pole midagi peale sisemiste vaheseinte teha, Lammuta see jubedus maha ja lao uus normaalsest tellisest. Ise kasutan Lode täistellist 65x120x250. See kas laod puhta vuugiga või krohvid on juba maitse küsimus. Vähemalt kestab.
Omal ladusin ka esimese hooga silikaadist (17 aastat tagasi), paari aasta pärast hakkas lagunema (silikaaditootja jutt, et valesti laotud on jama - lagunes väljapoolt mitte seest), Üritasin krohvi ja võrguga päästa - mõttetu üritus, no parimal juhul saad mõned aastad ajapikendust, mitte püsivat tulemust

[A23]

20 aastat tagasi läks silikaadi kvaliteet nii alla, et sellega pole midagi peale sisemiste vaheseinte teha, Lammuta see jubedus maha ja lao uus normaalsest tellisest. Ise kasutan Lode täistellist 65x120x250. See kas laod puhta vuugiga või krohvid on juba maitse küsimus. Vähemalt kestab.
Omal ladusin ka esimese hooga silikaadist (17 aastat tagasi), paari aasta pärast hakkas lagunema (silikaaditootja jutt, et valesti laotud on jama - lagunes väljapoolt mitte seest), Üritasin krohvi ja võrguga päästa - mõttetu üritus, no parimal juhul saad mõned aastad ajapikendust, mitte püsivat tulemust

Mul ka läheneb korstnapitsi remont jooksujalul. Silikaadid iseenesest tunduvad täiesti ok, aga segu on paljudes kohtades vahelt plehku pannud ja kivid väljakukkumisohtlikud. Algne mõte oligi samu kive uuesti kasutada, aga nüüd Sinu postitust lugedes mõtlen ka täiesti uue pitsi ladumise peale. Kas kasutasid segu Weber M100/600?

[vuuk]

Ei tea, kas mõni inimene on praak partii otsa komistanud...?
Viimase aja silikaatkivi oli aegade parim
Korstnapitsi lagunemise põhjuseid võib olla mitmeid muid. Kivi ei pruugi olla peasüüdlane.
Korstnapitsi krohvimisse head usku ei ole.

[RaJy]

Mis see süüdlane siis on kui segu kestab, korstnal "müts" peal ja kivi lihtsalt mureneb. Vilets partii? Probleem on üldine üle eestiliselt - ka ajakirjandusest läbi käinud see teema ja silikaaditootja väidabki, et silikaat pole mõeldud korstnapitsiks. Millegipärast vanemad kivid kestavad-
A23 - ma millegipärast usun, et segasin ise tsemendist ja liivast segu kokku 1:4 ilmselt

[Hiid]

silikaat oli viimati hea, kui teda tehti väiksena

[vuuk]

Kui kivi mureneb rohkem kui varem, siis üks põhjus võib olla näiteks selles, et keskkonnasaastega on kaasnenud järjest sagedamini happelisemad vihmad. Ka suitsugaas on rohkem või vähem happeline. Silikaatkivi koostises on lubi. See reageerib keemiliselt hapetega.
Tänapäeval on peaaegu iga maja küljes soojuspump. Millest see kõneleb? Eks ikka sellest, et korstnad ei ole enam sama regulaarselt köetud, nagu ennemalt. Mida see omakorda korstnale tähendab?
Siledaid silikaatkive toodeti ja müüdi 2 varianti: rea- ja vääriktellis. Nende kohta oli tootjajuhendis öeldud, et reakivid ei ole korstnapitsile soovitav. Reakivid olid odavamad. Mida siit võiks järeldada? Olen näinud, et nii mõnigi ostis enda korstnale just reakivid - ah küll käib. Mis siit võiks järeldada?
Viimaste aastakümnete meie silikaat oli vähemalt minu silmale suhteliselt kvaliteetseim.
Kivide sees ei olnud enam mulla ja muu pasa tükke. Puudusid mikropraod. Mõõtudelt ülitäpsed - täpsemad kui mistahes keraamilised tellised.
Mul on kogemus ka praegu Leedust tarnitava silikaadiga. Meie kivi oli sellest mitme omaduse poolest etem.

[jors12]

Aga millise seguga võiks krohvimist teha? Happe ja tihedate külmumis tsüklite pärast läheb hülss sisse.

[A23]

...
Viimaste aastakümnete meie silikaat oli vähemalt minu silmale suhteliselt kvaliteetseim.
...
Mul on kogemus ka praegu Leedust tarnitava silikaadiga. Meie kivi oli sellest mitme omaduse poolest etem.

@ Vuuk, aita oma kogemuse põhjal dilemmat lahendada. Kas on üldse mõtet vanadest kividest pits uueti üles laduda? Kivid olnud seal 54 aastat, õhemat sorti silikaadid, murenemistunnuseid ei ole, vaid nurgad on aegade jooksul ümaraks kulunud nagu lutsukivi, kuna segu on vahelt kadunud. Või kui uutest teha, siis mis kivi oleks optimaalseim, tellis või silikaat ja kas ostmiseks mingeid lisa "võtmesõnu" peaks teadma?
Ja mis seguks kõige õigem oleks, kas varasemalt soovitatud Weber M100/600 võii lubajsegu? Kas lubjasegu on avalikus kaubanduses ka saadaval, nt k-raud, bauhof, espak ja mis täpse nimetuse all?

[Urmas]

Kasutajad jors12 ja A23, lähtuge põhimõttest, mida ise aeg-ajalt kasutan- mõeldud naistele, aga sobib ka meestele. On vabamüügis täiesti olemas armeerimissegud välistingimustesse ja miks mitte sellega korstnapits viisakaks teha. Ei näe mittemingisugust põhimõttelist vahet silikaadist tellisseinal ja silikaadist korstnapitsil, eriti kui korstnasse tuleb hülss ja tempratuuri erinevusi ei tohiks tekkida. Minu arvates võite vabalt kasutada klaaskiud armeerimisvõrku ja ei pea kasutama traadist armeerimisvõrku. Juba traadist krohvivõrgu kinnitamine on paras vaev. Miks ei peaks armeersegu välistingimustes korstna pitsil ajale vastu pidama kui see segu on mõeldud välistingimustesse. On olemas ka klaaskiududega armeersegusid. No millegipärast ei usu, et 3-4mm armeersegu hakkab korstan pitsi küljest pudenema. Ja kui pudenebki, siis te ei ole kogemuse eest maksnud vähemalt hingehinda.

[RaJy]

Kui kivi mureneb rohkem kui varem, siis üks põhjus võib olla näiteks selles, et keskkonnasaastega on kaasnenud järjest sagedamini happelisemad vihmad. Ka suitsugaas on rohkem või vähem happeline. Silikaatkivi koostises on lubi. See reageerib keemiliselt hapetega.
Tänapäeval on peaaegu iga maja küljes soojuspump. Millest see kõneleb? Eks ikka sellest, et korstnad ei ole enam sama regulaarselt köetud, nagu ennemalt. Mida see omakorda korstnale tähendab?
Siledaid silikaatkive toodeti ja müüdi 2 varianti: rea- ja vääriktellis. Nende kohta oli tootjajuhendis öeldud, et reakivid ei ole korstnapitsile soovitav. Reakivid olid odavamad. Mida siit võiks järeldada? Olen näinud, et nii mõnigi ostis enda korstnale just reakivid - ah küll käib. Mis siit võiks järeldada?
Viimaste aastakümnete meie silikaat oli vähemalt minu silmale suhteliselt kvaliteetseim.
Kivide sees ei olnud enam mulla ja muu pasa tükke. Puudusid mikropraod. Mõõtudelt ülitäpsed - täpsemad kui mistahes keraamilised tellised.
Mul on kogemus ka praegu Leedust tarnitava silikaadiga. Meie kivi oli sellest mitme omaduse poolest etem.

Pole vaja soga ajada kui omal kogemus puudub. Olen mitmeid korstnaotsi viimase 20 aasta jooksul ladunud. Eranditult kõik on laotud väärikkivist, eranditult kõik on kaetud "mütsiga, eranditult kõik on kütteperioodil aktiivses kasutuses, eranditult kõik lagunevad väljapoolt mitte seest (sinu viide tahma happelisele omadusele).
Lihtsalt pudisevad laiali.

[vuuk]

Pole vaja soga ajada kui omal kogemus puudub. Olen mitmeid korstnaotsi viimase 20 aasta jooksul ladunud. Eranditult kõik on laotud väärikkivist, eranditult kõik on kaetud "mütsiga, eranditult kõik on kütteperioodil aktiivses kasutuses, eranditult kõik lagunevad väljapoolt mitte seest (sinu viide tahma happelisele omadusele).
Lihtsalt pudisevad laiali.

Ei saa salata, selline tagasiside ja kogemus tõesti puudub, kus minu laotud korstnatel kivid pudisevad.

Kui olin noor müürimees, siis vanad suurte kogemustega müüriässad teadsid kõnelda, et ennevanasti usaldatud majade nurkade, postide ja eriti korstnate ladumine ikka suurte kogemustega, vilunud müürseppadele. Noored pidid oma oskusi omandama ja lihvima alguses lihtsama müüritöö juures.
Nüüdse korra kohaselt on peatähtis korstna ladumiseks pottsepa tunnistus, olenemata, kuidas kelluga käeline tegevus selge ja "istub". Ja kui mõni korstnapits elu jooksul juba laotud, siis kohe suur kogemus lagunenud korstnatega ning ekspert valmis.

[Kalvis]

Nüüdse korra kohaselt on peatähtis korstna ladumiseks pottsepa tunnistus, olenemata, kuidas kelluga käeline tegevus selge ja "istub". Ja kui mõni korstnapits elu jooksul juba laotud, siis kohe suur kogemus lagunenud korstnatega ning ekspert valmis.

Minu teeada ükski neist paberitega pottseppadest ei vaevugi korstna otsa tegemagi - see on alamate töö.

[Kalvis]

Küsijale - ma olen alati taaskasutanud korstnapitsi kivid kui neeed pole pragulised või suurem kild väljas. Seda juba seepärast, et katusele uute kivide tassimine on ropp töö (kõrgem järsem katus).
Üldse on korstnapitsi taastamine väga vastik töö - palju kisa, vähe villa aga teha tuleb.
Kui endale teed siis tasub väga head tellised (eriti neil on suur vahe kelle omad) või kivi valida, muidu saad iga aasta korstnapitsi taas teha.

[ping]

Huvitav, et mis maksab korstnapitsi remont, kui see teenusena osta?
Kas ahiküte on ikka väga odav, kui iga aasta tuleb korstent ja ahju remontida?

[vuuk]

Materjalidel on tootja poolt deklareeritud külmatsüklite arv.
Osa materjalitootjaid annavad selle mingi numbrina tsüklites, näiteks 50 või 100 tsüklit.
Osadel tootjatel on näiteks F1 või F2. Siis peab oskama need F1 või F2 tsükliteks ümber "tõlkida", et oleks võrdlusmoment.
See number ei ole tootjate poolt laest võetud - vähemalt koolis õpetatakse nii.
Tootja teeb toote katsekivid valmis ja tellib sertifikaati omavast katselaborist katsekivide külmakindluse testi ja vastavalt tulemusele saab oma materjalile, näiteks korstna või fassaadikivile toimivusdeklaratsioonile tehniliste andmete ritta vastava külmakindluse andmed kirja.

Külmatsüklite arv mõnedel materjalidel võrdluseks:
Fibo3 ja Fibo5 - 50 tsüklit;
Eesti varasem silikaattellis - 50 tsüklit;
Eesti AS Silikaat viimase lõpu silikaattellis - 100 tsüklit;
Silroc silikaattellis (Leedu) - 50 tsüklit;
LODE JANKA korstnatellis - 100 tsüklit*;
(*Eestis müüdav kohalike telliste eeskujul VTT nimeline, varem oli korstnatellise nimetuse all)
Jne. ...
Nüüd ma küsin. Kust, millisest dokumendist ma saan vana, st kasutatud tellise vastava numbri, eriti teades, et see on ilmastiku käes juba aastaid paljukordseid külmatsükleid läbinud?
Mõni mees on ilmselt selgeltnägija omadustega - vaatab kivi ja test ongi läbitud.
Mina selline selgeltnägija ei ole, seetõttu vana kivi korstnapitsi ladumisel ei kasutaks. Eriti kui peaksin andma garantii ja võtma vastutuse.

[võhik]

Huvitav, et mis maksab korstnapitsi remont, kui see teenusena osta?
Kas ahiküte on ikka väga odav, kui iga aasta tuleb korstent ja ahju remontida?

Hm...mul korstnapits silikaattellisest... suurtest ja koledatest..ilmselt laotud majavalitsuste aegadel.
Aastal 2000 panin sinna roostevaba "katuse" peale.
Pits püsib ilusti... korsten 3 lõõriga, ühte vaid kütan, kõik püsib...

[Robi 11]

Olen näinud vana Wabariigi aegseid pitse, mis laotud tolle aegsest silikaadist ja osad isegi ilma sisevoodrita. Muidugi kivid on seest nii kulunud nagu oleks meres loksunud tuhat aastat...Siiski pea reeglina laoti varem alati sisevoodr sisse ja seda vahetati vajadusel. Aga olgu jutud mis tahes...varem sellist silikaadi murenemist killustikuks ei esinenud nagu viimased 20 aastat. Loomulikult...kui suitsugaasidega üldse kokku ei puutu, siis midagi ei saagi juhtuda aga ladujal siin suurt vahet ei saa olla, et ühel kestab ja teisel mitte...see ei muuda kivi omadusi. Pigem ikka asi selles, et mõni partii on parem ja teine mitte nii väga...Aga kui juba laguneb, siis tundub, et miski ei peata enam seda. Igatahes toru või sisevooder tuleks kohe, ehitamise aeg sisse panna ja korstnale jalgadel varikatus peale.

[vuuk]

@Robi, kuidas oled kindel, et tegu oli Wabariigi aegse silikaadiga?
On võimalik, et varasemalt oli koostises kasutatava lubja omadused teised.
Niipalju kui mina tean, viimase aja kivides kasutati puhast (pestud) ehitusliiva, mis lisab kindlasti külmakindlist.
Vanades kivides oli liiva kvaliteet suvalisem - mulda, puutükke ja muud jama kippus sees olema.
Sama sodi on sees ka tänase Leedu Silroc silikaadis. See sodi on üks, mis põhjustab kivide mõningast lagunemist. Seda olen ise küllalt näinud ja on ka loogiline.
Neid pudisevaid ja murenevaid kive oleks tahtnud päris ise oma silmaga näha. Olen näinud tahmapõlengu kuumuse tõttu justkui killustikuks lagunenud silikaatkive kui pits oli laotud "püksisäärena" ehk ilma keraamilisest kivist sisevoodrita.
Muide, AS Silikaadi lehel oli korstna ladumise viimase aja juhendis selgelt kirjas, et silikaatkivi ei tohi olla kokkupuutes suitsugaasiga, aga tegelikult laoti neid ilma sisemise voodrita ja suitsuga kokkupuutesse küllalt.
Miks siis korstnate kivid väljast ikkagi nii lühikese aja jooksul peaksid lagunema - äärmiselt ebaloogiline.
Aiapostid, fassaadid, ka klombitud ja murtud kividest laotuna kõik kestavad... .
Mulle lihtsalt ei meeldi laim ja vale.
Niikaua, kui ei ole tõendatud, siis mina võtan seda suure tõenäosusega kui valet ja laimu või vähemalt kui "külanaiste" juttu.

[RaJy]

AKF Vuuk on ilmselt AS Silikaat osanik või vähemalt lojaalne tööline.

[vuuk]

AKF Vuuk on ilmselt AS Silikaat osanik või vähemalt lojaalne tööline.

Eksid
Kusjuures see Eesti ettevõtte läks hingusele. Küllap oma osa on ka laimukampaanial.
Vanasõna ütleb: maaslamajat ei lööda. Kohalik silikaat on ammu maas, aga ikka tambitakse.
Piinlik isegi näha seda.

[Robi 11]

Haapsalust näiteks leidub veel enne Wabariigi aegseid korstnaid. Kuidas teame? Osade kivide peal on templid isegi...kuigi sellel ajal silikaati muidugi ei toodetud. Aga olen näinud ka templiga silikaate Wabariigi ajast. Oluline on ka teada maja ehitamise aastat, sest korsten ei saa ju tavaliselt vanem olla kui maja ise. Väga palju leidub ka Haapsalus paekivikorstnaid, mis on kestnud tublisti üle saja aasta. Keegi neid vahetanud ei ole...ja kui oleks, siis mitte enam paekiviga, näiteks nõukaajal...või kust oleks saadud nõukaajal vanade templitega silikaate või shamott kive, millest ka pitse tehti.

[RaJy]

AKF Vuuk on ilmselt AS Silikaat osanik või vähemalt lojaalne tööline.

Eksid
Kusjuures see Eesti ettevõtte läks hingusele. Küllap oma osa on ka laimukampaanial.
Vanasõna ütleb: maaslamajat ei lööda. Kohalik silikaat on ammu maas, aga ikka tambitakse.
Piinlik isegi näha seda.

Ettevõte kui selline ju olemas. Kivide tootmise on vist jah lõpetanud ja tegelevad vaid liiva kaevandamise ja müügiga.
Mingit laimukampaaniat ei ole olnud - on tagasiside toodangu kvaliteedi langusele.

[Robi 11]

Vuuk ei saa kindlasti ettevõtte omanik olla...sest see oli umbes 2010 või pisut varem kui Silikaat ise kutsus siit foorumist grupi inimesi kokku teemal: miks silikaat korstnas laguneb? Sinna kutsuti ka mind ja mõned teised tolle aegsed, kes puutusid iga päev kokku selle probleemiga. Kutsutute hulgas oli ka Vuuk, ja ta käis kohal, minu andmetel. Firma omanik ei oleks ju ennast ise kutsunud...Sellel ajal aga arutleti probleemi ja suhtlemist oli palju...ja tulemusena soovitati panna roostevaba või muu happekindel toru lõõri sisse. Pean seda otsust ja ranget soovitust igati õigeks.

[vuuk]

Mul on üks kogemus, kus imelikult lagunud oli üks kortermaja silikaatkividest ventilatsioonikorsten. Suitsulõõri selles üldse ei olnud. Korstna keraamilistest tellistest alumine osa paistis enamvähem korras olevat.
Ei oska sellele muud seletust leida, kui WC-s või/ja pesuruumis kasutatavast keemiast lenduv agressiivne hape või muu lubjaga reageeriv aine. Uuele pitsile sai roostevabad torud lõõridesse pandud. Aasta oli 2011.

IMG_9460.JPG (109.4 KiB) Vaadatud 2760 korda