Projekteerimisest / Ehitamisest

[Äärenurk]

Olgu. Paar küsimust siiski.
1. Miks on üleval ja allpool nulljoont viirutatud alad üksteise suhtes nihutatud? Miks neid moodustav kõverjoon ei ole jätkuv?
2. Miks on viirutatud ala tipp “ära lõigatud”?

[xxx111]

@ Äärenurk

Tõsiselt?
Kas nt see ütleb midagi...
Pm on asi nii, et kui viidatud skeemid midagi ei ütle siis pole ise mõtet armeerimise projekteerimisega tegeleda

[xxx111]

Sellega ma ilmselt lõpetan...
On kokkulepe, et konto kustutatakse...

[Äärenurk]

@ Äärenurk

Tõsiselt?
Kas nt see ütleb midagi...
Pm on asi nii, et kui viidatud skeemid midagi ei ütle siis pole ise mõtet armeerimise projekteerimisega tegeleda

Sellel teisel skeemil on kõverjoon jätkuv. Mis viibki minu esimese küsimuse juurde…

[xxx111]

Küsimus 2-ga saime vist selgeks
Kas see vastab küsimus 1-le...
Kui ei vasta siis ma ei oska aidata
PS
Kas Masso Ehituskonstruktori käsiraamat pole tuttav...
Või mis iganes juhendmaterjal RB elementide konstrueerimiseks...

[xxx111]

Ja nüüd lõpetan...

[Äärenurk]

See ikkagi ei selgita asja?

[xxx111]

See ikkagi ei selgita asja?

No vt veel...
Kas ei teki mingit mõtet kui lugeda: PAINUTATUD ELEMENDI PIKIARMATUURI TÕMBEJÕU EPÜÜR

[Äärenurk]

Tala, mis paikneb rangelt horisontaalselt ja on koormatud vaid temaga risti oleva koormusega. Kuidas tekib talasse normaaljõud Ned?

[xxx111]

Põikjõust...
Ja seda on ka kirjeldatud

[suvaline]

Kunagi Tipis oli õppejõud Urmas, kes seletas iga loengu alguses põikjõudu. Istus laua nurgale, sügas oma ülikonna pükstes tikreid, kuniks lõppeks pükstesse tekkis auk ja koroonijuveelid vabastasid ventilatsiooni. Ega ta alguses väga aru saanudki, kust see põikjõu seletamisega tekkiv külmatunne tuleb ja miks tikreid käepärast pole, aga järgmisel loengul oli järgmine ülikond.
Aga Äärenurk, põikjõul on oluline osakaal, seega kuulake, mida xxx111 esmapilgul lihtsa olukorra kohta öelda on.

[Urmas]

Kunagi Tipis oli õppejõud Urmas, kes seletas iga loengu alguses põikjõudu. Istus laua nurgale, sügas oma ülikonna pükstes tikreid, kuniks lõppeks pükstesse tekkis auk ja koroonijuveelid vabastasid ventilatsiooni. Ega ta alguses väga aru saanudki, kust see põikjõu seletamisega tekkiv külmatunne tuleb ja miks tikreid käepärast pole, aga järgmisel loengul oli järgmine ülikond.

Mõistujutt ja arvan, et kohe kindlasti mitte isikustatud konkreetselt minuga. Nagu loeks mustlase huultelt, aga aru ei saa.

Aga Äärenurk, põikjõul on oluline osakaal, seega kuulake, mida xxx111 esmapilgul lihtsa olukorra kohta öelda on.

Minu jaoks on kasutaja xxx111 kommentaarid sama konkreetsed nagu Alar Piirfeldi kommentaarid- kui nad ütlevad, et miski on mäda, siis on mäda ja millegipärast usaldan nende juttu, aga selle mäda lahendamiseks tasuta kommentaare ei tule ja tuleb rahakotti kergitada. Õige, kuigi paljud siinsse foorumisse abi saamiseks teemasid teinud on vastupidisel arvamusel.

PS. Kas ma peaks äkki pea arsti poole pöörduma, et jagan siin tasuta kogemusi oma töövaldkonna materjalide, töömeetodite jms suhtes?

[xxx111]

Väike märkus veel - tala pole kunagi "rangelt horisontaalne"
Selline olukord (ja isegi negatiivne läbipaine) võib tekkida "eeltõusust" pingestamise tagajärjel
Ekspluatatsioonis sellist olukorda pole

[suvaline]

@Urmas
Ei ole Teie isikuga kuidagi seotud, sest Te ei saa olla nii vana. Eks nii mõnelgi õppejõul oli oma kiiks: kellel pidi imitoru pumplas olema punast värvi ja siis survetoru sinist värvi, jne. Ma isegi kontrollisin Kutsekoja andmebaasist üle, milline Urmas ja ka google otsingust foto jne.
Mis puudutab pea arsti (peaga probleemid?) poole pöördumisets siis ega paha ei tee, saate tervisetõendi juhiloa uuendamiseks (või ka näiteks kaotamiseks).
Mina aga julgustan xxx111 kasutajat siiski ka praktilisse nõuandmisse siseneda (epüür?), ega kolmanda taseme ülikoolis lõpetanu ei pruugigi osata tavakodanikule koormuste jaotust selgitada njuutonitega: ikka mitu kotti teravilja kuskile talale, konsoolile (see juba keerulisem, see ei toetu), jne. Ehk rohujuure tasand. Sealt tuleb ropult tööd.

[xxx111]

Ülikoolist vist ikka peaks saama pisut rohkem kui 3 tase...
Praktilisse nõuandmisse saab siseneda peale "eeltöö" tegemist
Ja eramuehitajale vaevalt minu nõuanded "meelt mööda" oleks
Sest "kogu aeg nii tehtud, milleks projekt, odavam on nii" jne...

[suvaline]

Ülikoolist vist ikka peaks saama pisut rohkem kui 3 tase...
Praktilisse nõuandmisse saab siseneda peale "eeltöö" tegemist
Ja eramuehitajale vaevalt minu nõuanded "meelt mööda" oleks
Sest "kogu aeg nii tehtud, milleks projekt, odavam on nii" jne...

Ülikoolist ei saa Kutsesüsteemi mõttes tasemeid: neil seal ikka: inseneriõpe, magister, doktor.
Miks te lasete end häirida sellest, et Teie nõuandeid ei võeta nö kuulda või arvesse? Mina lajatan oma projekti ja allkirja: kui tehakse muud moodi, mina ei vastuta, mul homme Jaanipäev, makske arve.

[Äärenurk]

Miks peab põikjõust tingitud normaaljõudu kaks korda arvesse võtma? Esimest korda tulemuseks kõver A ja siis teist korda arvesse võttes kõver B.

[xxx111]

@ suvaline

Ülikoolist tuleb dimpl ehitusinsener tase 7, esmane kutse
Ülikooli all pean silmas 5a inseneriõpet
Ja räägin ehitusinseneridest / muid valdkondi ei tunne
PS
Ilmselt tõepoolest lasen (lasksin) end liialt häirida - seepärast otsustasin ka konto kustutada

@ Äärenurk

A ja B on erinevad "asjad"
Konstrueerimisel ei saa lähtuda vaid staatikaga leitavatest sisejõududest
Reaalne tööskeem / sisejõud on erinevad

Lihtsustaud näide 1:
Toepiirkonnas pole pole piisav armatuur
Toepiirkonnast "kandub" moment mida ei võta vastu toearmatuur sildesse
Kui sildearmatuur "lisamomendi" vastu võtab avariid ei teki
Kui mitte on tagajärjeks avarii

Või näide 2:
Staatikaga leitavad jõud on vaid 1 komponent tegelikest jõududest (1 järku jõud e M1)
Nt surutud elemendid ja ekstsentriliselt surutud (so M+N) elemendid
Lisaks tekivad momendid alghälvetest e M2
Ja veel lisaks 2 järku jõud e M3
Summaarne so arvutuslik paindemoment on M1+M2+M3+N
Siia võiks veel lisada nt tolerantsidest / juhuslikust ekstsentrilisusest tuleneva momendi M4
Siinjuures on vaja teada millal on vaja arvestada saledust / millal mitte
So on kombinatsioonid ULS1 ja ULS2
Täiesti eraldi kombinatsioon on veel ehitusaegne ULS
Nt pikad postid mis ehitusajal on Min N + M tuulest ja konsoolsed / siinjuures kontroll ka vundamentidele välitamaks "ümberlüket"
Ekspluatatsioonis võib nii posti kui vundamendi "olukord" olla soodsam kui ehitusaegselt
NB! Eelpool nimetatu ei kehti vaid RB kohta - kehtib ka puidu ja terase kohta...

Ja mis siit välja tuleb - tsentriliselt surutud elementi sisuliselt pole olemas...

Kui eelnev tundub "tumeda maana" siis soovitaks "suurematest" objektidest mööda minna...

[Urmas]

Ülikoolist ei saa Kutsesüsteemi mõttes tasemeid: neil seal ikka: inseneriõpe, magister, doktor.

Ja selle tsitaadis punasega rõhutatud õppe saanud ja lõpetanud(bakalaureus) löövad endale rusikaga vastu rinda, et mul on kõrgharidus. Kah mul kõrgharidus, mai äss. Mis kuradi insener tuleb kolme aastaga üldaineid õppinuna? Olles sündinud eelmisel sajandil, koolis käinud eelmisel sajandil, siis kolm aastat ülikoolis käinul oli lõpetamata kõrgharidus, mitte kõrgkooli bakalaureus. Keskkooli baasil TEMT-i lõpetanud võisid rusikaga rinda taguda, et neil on kesk-eriharidus, aga tänaseks päevaks on TEMT transformeerunud mingiks rakenduslikuks kõrgkooliks ja selle kooli lõpetanud peavad ennast kõrgharituks. Isegi kõrgharidus on devalveerunud raha nimel. Kurb!

[xxx111]

Baka , "TEMT" / praegune Tehnikakõrgkool jne max tase 6 - õpe 3...3,5
Taltch jne max tase 7, esmane kutse - õpe 3+2
Lisaks "õppeajale" vt ka EAP

[Äärenurk]

Ülikoolist ei saa Kutsesüsteemi mõttes tasemeid: neil seal ikka: inseneriõpe, magister, doktor.

Ja selle tsitaadis punasega rõhutatud õppe saanud ja lõpetanud(bakalaureus) löövad endale rusikaga vastu rinda, et mul on kõrgharidus. Kah mul kõrgharidus, mai äss. Mis kuradi insener tuleb kolme aastaga üldaineid õppinuna? Olles sündinud eelmisel sajandil, koolis käinud eelmisel sajandil, siis kolm aastat ülikoolis käinul oli lõpetamata kõrgharidus, mitte kõrgkooli bakalaureus. Keskkooli baasil TEMT-i lõpetanud võisid rusikaga rinda taguda, et neil on kesk-eriharidus, aga tänaseks päevaks on TEMT transformeerunud mingiks rakenduslikuks kõrgkooliks ja selle kooli lõpetanud peavad ennast kõrgharituks. Isegi kõrgharidus on devalveerunud raha nimel. Kurb!

Siin on midagi sassi läinud: kolm astet on ikkagi bakalaureus, magister ja doktor. Inseneriõpe = bakalaureus + magister.

Ja neljas aste kadus meil koos liiduga. Tänased doktorid on tegelikult eilsed kandidaadid...

[suvaline]

@Äärenurk
Võimalik, et mäletasin selle inseneriõppe konkreetset nimetust valesti, või Teie ise pole kursis, milline oli eelmisel sajandil inseneriõppe sisu. Minu "ajal" polnud bakat olemas ja minu arvatates baka pole insener. Las viimane jääda minu arvamuseks.
Tänased doktorid ei ole eilsed kandidaadid, sest eile polnud enam kandidaate. Endised kandidaadid on aga tänased doktorid. Iseasi, mis sa selle kraadiga peale hakkad.

[xxx111]

Baka on tänases mõistes insener küll
Insener on 6, 7, 8 tase
Vahe on "volitustes"
Kas pidada inseneriks tase 6 volituste ulatust on subjektiivne

[Äärenurk]

@ suvaline

Ülikoolist tuleb dimpl ehitusinsener tase 7, esmane kutse
Ülikooli all pean silmas 5a inseneriõpet
Ja räägin ehitusinseneridest / muid valdkondi ei tunne
PS
Ilmselt tõepoolest lasen (lasksin) end liialt häirida - seepärast otsustasin ka konto kustutada

@ Äärenurk

A ja B on erinevad "asjad"
Konstrueerimisel ei saa lähtuda vaid staatikaga leitavatest sisejõududest
Reaalne tööskeem / sisejõud on erinevad

Lihtsustaud näide 1:
Toepiirkonnas pole pole piisav armatuur
Toepiirkonnast "kandub" moment mida ei võta vastu toearmatuur sildesse
Kui sildearmatuur "lisamomendi" vastu võtab avariid ei teki
Kui mitte on tagajärjeks avarii

Või näide 2:
Staatikaga leitavad jõud on vaid 1 komponent tegelikest jõududest (1 järku jõud e M1)
Nt surutud elemendid ja ekstsentriliselt surutud (so M+N) elemendid
Lisaks tekivad momendid alghälvetest e M2
Ja veel lisaks 2 järku jõud e M3
Summaarne so arvutuslik paindemoment on M1+M2+M3+N
Siia võiks veel lisada nt tolerantsidest / juhuslikust ekstsentrilisusest tuleneva momendi M4
Siinjuures on vaja teada millal on vaja arvestada saledust / millal mitte
So on kombinatsioonid ULS1 ja ULS2
Täiesti eraldi kombinatsioon on veel ehitusaegne ULS
Nt pikad postid mis ehitusajal on Min N + M tuulest ja konsoolsed / siinjuures kontroll ka vundamentidele välitamaks "ümberlüket"
Ekspluatatsioonis võib nii posti kui vundamendi "olukord" olla soodsam kui ehitusaegselt
NB! Eelpool nimetatu ei kehti vaid RB kohta - kehtib ka puidu ja terase kohta...

Ja mis siit välja tuleb - tsentriliselt surutud elementi sisuliselt pole olemas...

Kui eelnev tundub "tumeda maana" siis soovitaks "suurematest" objektidest mööda minna...

Oled siin kasutaja Prilli tähelepanu juhtinud, et ta traktaate, mis täielikult teemasse ei lähe, kirjutab, samas see postitus on mõnevõrra sama.
Iseenesest väga asjalik ja hariv, ainult, et see näide 2 ei käi üldse jätkuvtala kohta ju.
Näide 1 on jätkuvtala kohta, kuid on eeldatud, et seal on tehtud mingi konstrueerimisviga.

Küsimus jääb, kuidas tekib jätkuvtalas Ned?

Konto kustutamise osas on ehk aega ümber mõelda? Foorumis esitatud teadmiste taseme tõstmisse on igatahes arvestatav panus antud.

[suvaline]

xxx111,
jätke mulle palun sügav kahtlemisvõimalus. Nii mõnigi tase 6 idee on asju lahendanud ja tase 8 mökutanud. Ka minu tase 8 osas ja ma ei häbene seda tunnistamast. Lihtsalt sellele tase 6 tuli (ja tuleb!) anda võimalus oma arvamuse avaldamiseks ehk "volitus". See aga langeb juba organisatsiooni psühholoogia tasandile. Ja selle peab ära tabama tase 8.