Roosid, külmakindlad.

[ping]

Kuna kena maja juurde kuulub ka lilleilu ja viimane talv oli just roosidele raske, siis millised roosid on Teil kõige paremini viimase talve üle elanud.
https://www.err.ee/1609379093/heitliku- ... a-kuivanud

Minu rosaariumis, kuhu olen istutanud just talvekindlaid ja vähemalt 1m pikkuseid sorte, on märgatavate kahjustusteta talvitunud ning hetkel juba korralikult õitsevad sellised põhjamaised taimed:
* Ritausma,
*WilliamBaffin,
*Pink Grootendorst,
*Party Hardy,
*J.P.Connell.
Teised on veel pungades ja enamus on elus.

[suvaline]

Talvekindlus on suhteline asi: minul läksid viimase talvega väidetavalt talvekindlad viinamarjad (kuigi eelnevad talved pidasid kenasti vastu). Aga noh, oma tarbeks ja söömiseks, ei tee veini.
Muigama võtab see nn talvekindlam (mitte kindel) virsik Eesti tingimustes. Ruhnu saarel vast tõesti.

[RaJy]

Talvekindlus on suhteline asi: minul läksid viimase talvega väidetavalt talvekindlad viinamarjad (kuigi eelnevad talved pidasid kenasti vastu). Aga noh, oma tarbeks ja söömiseks, ei tee veini.

Ära veel välja kaeva - kusagilt on meelde jäänud, et viinamari võib uued võrsed ka juuli keskpaigas välja ajada, kui siis ei ole võrseid siis on jah lõplikult läinud. See talv oli selles mõttes tiba karm jah, minulgi üks läks välja. Samas 4sorti (millest üks suht külmaõrn kasvuhoones üle 10 aasta) elasid talve ilusti üle.

[suvaline]

RaJy, viinapuu mõistlik aeg on selline ca 7 aastat. Pole mõtet vanakest piinata, tuleks anda noorematele ka võimalust. Võiks ju ka külmatundlikke sorte proovida, pole veel 3x7 kasvuhoone ka passivkülma kaitsekomplekti või isegi selle osasid kohanud.

[Urmas]

Talvekindlus on suhteline asi: minul läksid viimase talvega väidetavalt talvekindlad viinamarjad (kuigi eelnevad talved pidasid kenasti vastu). Aga noh, oma tarbeks ja söömiseks, ei tee veini.
Muigama võtab see nn talvekindlam (mitte kindel) virsik Eesti tingimustes. Ruhnu saarel vast tõesti.

Oot-oot, hea kasutaja suvaline, kas sa oled semiootikas ja sellest tulenevas juriidikas tume junn?

[RaJy]

Viinapuu hakkab täis võimsusel saaki andma 5-7 aastaselt. Saaki annab olenevalt hooldusest (peamiselt lõikamine) mitukümmend aastat. Nii,et 7 aastane puu on ikka suhteliselt noor veel.
Mul on täiesti tavaline ise kokku klopsitud kasvuhoone - seinad vanadest klaasidega akendest, katus 4 mm kihtplast. Ok oleneb pisut ka geograafilisest asukohast - ise olen pärnumaal, aga samas mitte mere lähedal (Vändra ja Pärnu vahel)

[Urmas]

Aitäh, kasutaja ping, et mind välja aitasid, sest mulle hakkas tunduma, et olen ainuke loll, kes siinse foorumi "Naljanurk" alafoorumis mõtetuid 160 leheküljelisi teemasid välja mõtleb. Ma nüüd ei teagi, kas olin ise teema välja mõtlemisel loll või olid lollid kõik need kommetaaride autorid? Loomulikult kuulun ka ise mõlemisse kategooriasse. Eks see olene lugejate vaatevinklist ja nende aju hallrakkude seedimisvõimest.
Kuigi, kas "Planeedi Maa päästmise" teemas 160 leheküljel kõik ülejäänud, peale minu olid ka naljaitilgad, et teema naljanurka tõstetI?
Foorumi moderaatorid, ei midagi isiklikku, mul lihtsalt moraalne dilemma ehk meeltesegadus nagu omal ajal Kallase Siimul.

[suvaline]

Urmas, ma võin olla ka muud värvi junn, aga reaalsed kogemused viinamarjade osas on olemas. Muigama võtab see sisuliselt kelmus, mida laatadel näed: Eesti kliimatingimustes lihtsalt paljud taimed ei saa kuidagi vegeteerida, aga inimestele müüakse.
pingile12 punkti tehno foorumis pisut pehmema teema algatamise osas. Kahtlustan, et varsti jõuab asi kasvuhoone vundamendi ja soojustuseni ja kellel kasvas suurim viinamarja kobar ja virsik või arbuus jne.

[RaJy]

Muigama võtab see sisuliselt kelmus, mida laatadel näed: Eesti kliimatingimustes lihtsalt paljud taimed ei saa kuidagi vegeteerida, aga inimestele müüakse.

Aga miks siis ostad suvalise müüja käest suvalist sorti? Kui mina umbes 10 aastat tagasi viinamarju kasvatama hakkasin tegin esmalt omale teema selgeks ja esimesed taimed ostsin Roogojalt (kus on viinamarju kasvatatud eelmise sajandi viiekümnendatest alates). Hiljem olen ka laatadelt mõne ostnud (sorte mille kohta mul tyeadmised olemas), aga need mis esimeseks soetasin on kindlalt parimad. Olen ka ise neid edasi paljundanud.

[Urmas]

Eesti kliimatingimustes lihtsalt paljud taimed ei saa kuidagi vegeteerida, aga inimestele müüakse.

Eksid, hea kasutaja suvaline, eksid! Me(mina kaevasin augu ja direktor hoidis istiku varrest) istutasime maal maja vaba seina päiksepoolse seina äärde kolm eri sorti istikuid(loe viinamarjade). Jah, oleme saaki saanud, kui saagikusest tuleks rääkida rubriigis "Naljanurk". Jah, maitsesid nagu magusad viinamarjad, kuid marjade suurused olid nagu eelmisel sajandil apteekides müügil olnud C-vitamiinide dražeed. No vegeteerisid ju ja oli ka mingisugune saagikus.

[suvaline]

@RaJy
Ma pole väitnud, et ostan suvaliselt. Need sõnad panite Teie minu suhu.
@Urmas
Te võite oma direktoriga samas "päikesepoolses seina ääres" suguühet korraldada, aga viinamarjad vajavad Eesti tingimustes siiski rohkemat.
Kohe tuleb xxx111 ja selgitab, et viinapuu püsti hoidmiseks läheb vaja siiski betooni C30/37 (Saab kiirelt hakkama).

[Urmas]

@Urmas
Te võite oma direktoriga samas "päikesepoolses seina ääres" suguühet korraldada, aga viinamarjad vajavad Eesti tingimustes siiski rohkemat.

Huvitav väide! Oleme proovinud nii suguühte varianti kui minupoolset üksinda onaneerimist, aga tolku ei ole olnud. Äkki mõni MÜ bakalauruse diplomit tahtev üliõpilane, kes tahaks teaduse nimel eksperimenti korrata bakalaurusese diplomitöö cum laude saamiseks? On sul mõni(I või II kursuse) tuttav/sugulane?

[suvaline]

Kahtlustan, et viinamarjadel ei hakka soojem teie suguühtest või onaneerimisest. Pigem hoolivad nad kasvuhoonest enda ümber ja külmemal ajal ka viljapuudele mõeldud kasukast. Aktiivsel kasvu perioodil ka väetist ja kindlasti tugevat tagasilõikust (NB! mitte ümberlõikust!).

[RaJy]

Külmakindlus oleneb sordist (on sorte mis taluvad vabalt täiskasvanuna -40, Zilga näiteks) ja oma kogemusele tuginedes ka puu vanusest. Tagasilõikus on jah kõige suurem töö mida terve suvi tegema peab. Isiklikult väetist ei ole andnud - jällegi kuskilt lugesin, et otsest vajadust väetamiseks ei ole. Kui siis fosforit (soodustab õitsemist) ja kaaliumit (suurendab talvekindlust) Lämmastikku pigem ei annaks - siis oleks seda lõigatavat massi veelgi rohkem (ja vähendab talvekindlust) ja seda on niigi palju - päris mitu tundi läheb oma 6 puu ühekordseks lõkamiseks.
Ma ei tea kuidas Teiega lood on, aga isiklikult olen agronoomiat koolis erialana õppinud.

[suvaline]

RaJy,
kõik õige!
Aga ikka tuleb mingi hetk selline talv, kus hiljem avastad, et see "kuni -40 °C" oli puhas reklaamitrikk.
Laatadel müüakse ka virsikupuud Eesti tingimustesse, varsti vist tulevad ka banaani põõsad. Eks kui lollid on nõus raha ära andma siis müüakse ka õitsevat sõnajalga.

[RaJy]

Osad külmakindlad sordid (näiteks juba mainitud Zilga) mis meie kliimasse sobivad aretati nõukogude ajal mil eriti midagi reklaamida ei olnud vaja. Iseasi muidugi kas laadal müüja ikka õige sordi annab.
Eks sordiaretus käib pidevalt ja siinkohal ei julge ise väita, et need virsikupuud siin ei kasva või kasvavad.
Ise hetkel ei prooviks, aga samas mine tea - mulle meeldib eksperimenteerida. Olen ka arbuusi kasvatamist proovinud, aga nagu nende lõunamaiste asjadega ikka sõltub saak suuresti suvisest ilmast.Võib minna väga hästi (omal suurim arbuus 5 kg ja poe omade maitsega ei kannata võrdlust) ja olen ka päris ilma jäänud.
Viinamarjandusega olen tuttav ja minu kogemuse ajal on kehva talve tõttu ainult üks välja läinud, aga samas ma ka teadsin, et see sort vajab kasvuhoonet või vähemalt talvist katmist. Kuna 3 aastat ei olnud midagi katteta juhtunud siis ei katnudki - see talv oli ilmselt liig sellele sordile. Teised sordid jäid kõik ellu, tegelikult jäi samast sordist mis välja läks teine puu mis vanem ja kasvuhoones samuti ellu, katmata.

[ping]

...
Laatadel müüakse ka virsikupuud Eesti tingimustesse, varsti vist tulevad ka banaani põõsad. ...

Tartus Pikk 2 (pikk, 5 kordne maja) ees, (Peetrikiriku poolese otsa juures), kasvas 80'ndatel virsiku- või aprikoosipuu mis tookord oli juba vist 4m pikkune.
Võibolla keegi viitsib vaadata, et kas on veel elus.

[RaJy]

Näed, käisin just vaatamas ja see viinapuu mida surnuks pidasin on ikkagi nüüd võrseid ajama hakanud - ma loodan, et Suvaline enda omasid veel välja ei ole kaevanud, ehk lähevad veel kasvama.Nagu eelnevalt juba ütlesin - lootuse võib kaotada juuli keskel - isegi kui peale seda võrsed ilmuvad, ei jõua nad puituda ja talve üle ei ela.

[Äärenurk]

...
Laatadel müüakse ka virsikupuud Eesti tingimustesse, varsti vist tulevad ka banaani põõsad. ...

Tartus Pikk 2 (pikk, 5 kordne maja) ees, (Peetrikiriku poolese otsa juures), kasvas 80'ndatel virsiku- või aprikoosipuu mis tookord oli juba vist 4m pikkune.
Võibolla keegi viitsib vaadata, et kas on veel elus.

Minu arust küll ei ole...
Kas viimati nägidki 80ndatel? Sellel sajandil olid veel Tartus?

[ping]

...
Laatadel müüakse ka virsikupuud Eesti tingimustesse, varsti vist tulevad ka banaani põõsad. ...

Tartus Pikk 2 (pikk, 5 kordne maja) ees, (Peetrikiriku poolese otsa juures), kasvas 80'ndatel virsiku- või aprikoosipuu mis tookord oli juba vist 4m pikkune.
Võibolla keegi viitsib vaadata, et kas on veel elus.

Minu arust küll ei ole...
Kas viimati nägidki 80ndatel? Sellel sajandil olid veel Tartus?

Ma ise niis suur looduse tundja ei ole, et võõrliike täpselt määrata aga tookord sai seal tehtud kaevamistöid ja abijõuks oli kamp tšurkasid kohalikust väeosast, kes ei jõudnud ära imestada, et nii kaugel põhjas teiste puude kõrval nende kodumaa viljapuu kasvab.

See ei kasvanud mitte maja "päris otsas", vaid Peetri kiriku poolt kuni kolmanda trepikoja ees, kuhu elanikud oma ilutaimi ja põõsaid olid istutanud.

[ping]

...
Laatadel müüakse ka virsikupuud Eesti tingimustesse, varsti vist tulevad ka banaani põõsad. ...

Tartus Pikk 2 (pikk, 5 kordne maja) ees, (Peetrikiriku poolese otsa juures), kasvas 80'ndatel virsiku- või aprikoosipuu mis tookord oli juba vist 4m pikkune.
Võibolla keegi viitsib vaadata, et kas on veel elus.

Minu arust küll ei ole...
Kas viimati nägidki 80ndatel? Sellel sajandil olid veel Tartus?

Käisin vaatamas ja selle koha peal on nüüd 1-2 sektsiooni ees parkla.