Planeedi Maa päästmine

[kunn24]

X, politsei- ja kohtusüsteem on juba muutumas su soovide järgi.
https://www.ohtuleht.ee/1109067/miks-po ... -valetada-

[Prill]

"Tasuta" ju tegelikult ei ole midagi, küsimus on, kes maksab. Maksumaksja taskust hariduse tasumise iva on ajalooline, kus hüve nagu haridus ei käi positsiooni ja raha/rikkuse järgi - ehk ei pea arstiks, diplomaadiks koolitama elu-napsumehest aadliku võsukest, vaid saab harida inimese kellel ei ole positsiooni&raha aga on andekas. Lisaks muidugi poliitilise ühiskonnakorralduse vaade, kuni koolitad aadlikke ja eliiti, jääbki võim aadlike&eliidi teostada, kui harida rahvast laiemalt, on võimalus, et ka rahva hulgast on keegi võimeline ja pädev võimu teostama.

Naiste puhul on kõik uus nii naistele hariduse võimaldamine kui nende osalemine otsustusprotsessides, olgu poliitikas või äris. Pikki sajandeid naisi ei peetud meeste kõrval üldse võimeliseks ühikondlikke kõrgemaid protsesse juhtima. Selles vaates on isegi veider mõelda, et veel nt sadakond aastat tagasi riigid arvasid, et emaste sugutunnustega sündinud liigikaaslased ei ole võimelised poliitikast aru saama, ammugi kaasa rääkima. Pikki sajandeid oli täiesti normaalsus teadmine, et kõrged kunstid ja teadmised on ainult meessugutunnustega sündinute pärusmaa ja naised alama liigina on vajalikud pelgalt sünnitamiseks, liigi jätkamiseks, ehk ka meessoo mitmes mõõtmes teenindamiseks.
Selliseid arusaamu nimetatakse ka sotsiaalseteks konstruktsioonideks ja stereotüüpideks, ja osalt on need kandunud tänapäeva. Ka Eestis, kus näiteks naiste hulgas on rohkem kõrgharituid, ent ühiskonna ja äri eliidi hulgas mehitavad positsioone hoopis vähemharitud mehed. Ja seda fenomeni on lausa teaduslikult uuritud, et miks nt meesjuht palkab kergemini kasina haridusega jutupaunikust meestöötaja ja ei taha usaldada tõestatud paremate teadmistega naistöötajat.
Suures plaanis viib see jabura olukorrani, kus ühiskonnana me koolitame ja panustame naiste harimisse ja naised on tihti ka usinamad teadmiste omandajad, aga kui tuleb aeg investeeringut rakendada, siis segastel põhjustel eelistatakse olulised positsioonid mehitada vähemaharitud kontingendiga ja haritud investeering jäetakse kasutuseta. Väidetakse, et see mudel olla ajaloolise taaga jätk, nii nagu sajandeid ei peetud naisi õpivõimelisteks või sadakond aastat tagasi otsustusvõimetuteks poliitikategemise vaatest, on mingid jäänukid, mis naisi ei usalda endiselt poliitika või äritegemise juurde.
Eks kõrvalpõhjuseid ole ka, nagu naised võivad tõenäolisemalt jääda tööelust kõrvale seoses sünnituse ja lastekasvatusega, kuni selleni, kus naised tunnetavad ise end nõrgemas positsioonis olevana ja on tihti leplikumad nii kehvemate töötingimuste/hüvede kui töötasu suhtes. Isegi Eestis on seda mõõdetud, kus mees olgu haritud/harimata küsib tuima näoga rohkem palka, kui seda teeb naissoo esindaja.

Samas on mõnedel aladel naissugu iseloomustatud ka kui eriti kompromissitut, näiteks ajaloos naisvalitsejad või ka võitlejad olla silma paistnud erilise julmusega. Ka nt Thatcher kui nasipoliitikut on ülistatud ja toodud eeskujuks, kus tal oli poliitikuna rohkem mune teha otsuseid kui tervel kambal meespoliitikutel kokku.
Või sõdades naissõdurid olla paistnud silma eriliste julmuritena, vange piinanud ja neid piinarikkalt surmanud, olnud halastamatud.
Jälle pean tunnistama, keeruline hinnata, mis õige-vale aga vaatad ajalukku, vaatad numbreid, tänapäeva ja joonistuvad veidrad mustrid, mida on keeruline seletada, miks osad sotsiaalsed&kultuurilised käitumismustrid on sellised nagu nad on. Mõnede arvates naistele hariduse lubamine ja nende poliitikasse lubamine oli mingi evolutsiooniline loomulik jätk aga mitte konkreetsed otsused ja seepärast ka tänapäeval kõik jutud ja teemade tõstatused nagu miks kõrgharime naisi aga meid juhivad poliitikas&töös kasinama haridusega mehed, on evolutsiooniprotsessi sekkumine.. küll kõik juhtuvat ise omal õigel ajal ja sundida-torkida ei ole õige

[xxx111]

OK - väljendame siis teisiti - kõik eelpool mainitud "asjad" peaks finantseerima "omast taskust" mitte maksumaksja
Ma ei nõustu, et juhul kui finantseerimine käiks "omast taskust" siis nö perspektiivikad talendid jääks hariduseta seetõttu, et finantsid puuduvad (kindlasti juhtub aga see pole reegel)
"Sugudest" - milleks rääkida minevikust - ma selgelt mainisin "täna" - ja täna mina probleemi ei näe
Kui ka "juhtub" siis ka see pole reegel
Ilmselgelt ei tea keegi "mis on õige"
Erinevad arvamused kujunevad nö "maailmavaate mõjul"
Minu seisukohalt on kõige halvem variant sotsialism / vasakpoolsus

https://www.err.ee/1609374254/vasakpopu ... eni-suunas

[Urmas]

Ka Eestis, kus näiteks naiste hulgas on rohkem kõrgharituid, ent ühiskonna ja äri eliidi hulgas mehitavad positsioone hoopis vähemharitud mehed. Ja seda fenomeni on lausa teaduslikult uuritud, et miks nt meesjuht palkab kergemini kasina haridusega jutupaunikust meestöötaja ja ei taha usaldada tõestatud paremate teadmistega naistöötajat.

Selleks ei oleks olnud vaja teaduslikku uuringut. Ju siis naissoost töötajad on vähem usaldusväärsed. Aivar Mäe palkas naissoost asetäitja, aga mida tegi see naissoost asetäitja. Või Kersti Kaljulaid oma perfoomansiga Riigikogus ministrite vannutamisel. Pärast oli 2-3 rida vabandust ainult feissbuukis, mitte Riigikogu ees, millest oleks tehtud üleriigiline otseülekanne nagu perfoomansi ajal.

Isegi Eestis on seda mõõdetud, kus mees olgu haritud/harimata küsib tuima näoga rohkem palka, kui seda teeb naissoo esindaja.

Sooh, kas nüüd pannakse meeste süüks seda, et naissoost töötaja ei oska endale suuremat palka küsida? Jälle, minu jaoks tähendaks see seda, et naissoost töötaja ei ole piisavalt ambitsioonikas ning seega ei sobi ka juhtivale kohale.

Ei midagi isiklikku naissoo kohta, aga kvoodi alusel palgata juhtivale kohale naissoost töötajat, kes ei ole ise piisavalt ambitsioonikas,siis milleks. Sundkorras juhi eelistamine sootunnuste alusel variant mulle kohe mitte ei sobi.

[Prill]

Uuringud näitavadki, kus ei toetuta mitte objektiivsetele teadmisele, vaid tunnetuslikule "ei ole usaldusväärne", "oma viga kui ei ole ambitsioonikas" jne. Mis on umbes sama targad vastused, kui "õige mees turvavööd ei kasuta - ei ole juhtunud minu, minu isa ega vanaisaga, maha jobud kes nõuavad rihma kasutamist, õige mees teab ise".

Üksikjuhtumite kasutamist ja üldistamist kogu temaatikale on armastatud demagoogiavõte aga ei päde.
Kvoodipoliitikaga lahendada vähemuste ja stereotüüpide probleeme on saanud palju kriitikat, kuigi sellest enamus samuti demagoogiline, kus tuuakse näide kuidas kvoodiga peab palkama rumalaid&ambitsioonituid naisi usinate&usaldusväärsete meeste asemele, kuigi tegelik sisu on ju, et samadel tingimustel ei tohi soo/teise nahavärviga või teist päritolu isikut välja praakida põhjusel mis ei puutu tööülesannete täitmisse.
Uuringutega ongi näidatud, kus tööandja tööotsijalt ootab professionaalseid omadusi aga praktikas teeb valiku hoopis teiste omaduste kui hariduslik ettevalmistus või professionaalne oskus tööülesandeid täita. Mujal ilmas, kus teemaga on pikemalt tegeletud on isegi statistikat, kus professionaalselt tööjõudu palgates hinnates-eelistades nende tööalaseid eeldusi subjektiivsusele ja stereotüüpidele - need ettevõtted on ka edukamad.
Kvoodikriitikute suurim puudujääk on, et nad ei paku midagi asemele, kuidas probleemi lahendada, umbes nii kui ma osutan demokraatia suurtele puudujääkidele, saan tihti vastuseks stamplause "demokraatiast paremat ei ole leiutatud", mida võiks ka laiendada "kvoodisüsteemist midagi paremat ei ole pakutud/leiutatud".
Muidugi on terve plejaad evolutsiooniteoreetikuid, omamoodi ka eitajaid, kes eitavad probleemi, olgu see kliimamuutus, naiste ebavõrdne kohtlemine tööturul, või koolikiusamine, kui seda probleemiks ei tõstata, ei ole sellele ka vaja lahendust, ega selle üle ka arutada
Nii on lausa poliitilisi liikumisi&jõude kelle arvates rohepööre, või naiste tööturg või vägivalla all kannatamine jm teemad on kunstlikult üles kistud teemad, millel ei ole alust, ega ammugi vajadust arutleda ja midagi reguleerida. Kui jätkata vanal viisil on kõik hästi.

Pean tunnistama, et ka mina ei pea mitmeid streotüüpe ja kultuurilisi käitumisi otseselt probleemiks, mida peaks tormama erakorraliselt suurte meetmetega revolutsiooniliselt lahendama. Aga tunnistan uuringuid ja uut teadmist, et ühiskonnakorralduses ja tavades on küsitavaid&kahjulikke mustreid-nüansse ja mõistlik oleks neid teadvustada, suunata mõtet radadele, kas ja kuidas saaks paremini.

[kunn24]

Mailis Reps on "hea" näide, kui naine üritas tööd ja järglaste tootmist ühildada, mis sellest välja tuli.

[võhik]

Mulle jäi silma, et Martin Helme viskas oma parteist välja peamiselt mehi...
https://www.err.ee/1609372775/ekre-st-l ... akonna-erk

? miks nii.. ?

[xxx111]

Järjekordsed "päästjad" oma tegudel...
https://www.err.ee/1609375790/keskkonna ... anzi-ainet

[xxx111]

Vastus...
https://www.err.ee/1609375921/hiina-aut ... vastutolle

[T25]

Järvevesi 20 kraadi. Ööd külmad. Täna läks ahjule tuli alla, sest külm on. Huvitav , kas kasvuhooneefekt läks suvepuhkusele, nagu ka koronn on puhkusele läinud ja ei niida enam.

[val]

T25, sulle soovitaks oma hütt ära soojustada, siis sa ei peaks seda suvel kütma.

"Tasuta" ju tegelikult ei ole midagi, küsimus on, kes maksab.
....
Suures plaanis viib see jabura olukorrani, kus ühiskonnana me koolitame ja panustame naiste harimisse ja naised on tihti ka usinamad teadmiste omandajad, aga kui tuleb aeg investeeringut rakendada, siis segastel põhjustel eelistatakse olulised positsioonid mehitada vähemaharitud kontingendiga ja haritud investeering jäetakse kasutuseta.
...

Prill, sinu arutlusi ja analüüse on hea lugeda. Naiste-meeste palkamise jutu peale meenub üks H.H Luik artikkel (paraku ei leidnud üles), kus ta oma ettevõtete reaalsetel näidetel kiitis naisjuhte.

Leidsin üles ühe pankuri ideed hariduse reformimiseks. Idee on integreerida eraturu tunnustatud sertifikaate formaalhariduse sisse, millega hoiaks kokku 100 mln €. Haridusest ma paraku suuremat ei jaga, aga igatahes tundub huvitav mõttekäik, mis võiks sobida nii sotsidele kui poolsotsidele :

...Eesti inimeste jõukuse kasvu üks olulisem võti peitub hariduses. Majanduse hetkel muidu pigem tumedat taevast ongi hiljuti valgustanud kaks sähvatust just haridusvallast. Optimist ütleks, et tegu on lausa ajalooliste läbimurretega.

Esiteks on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu plaanis haridus esil kui üks peamine võti edasiseks majanduskasvuks. Teiseks tekitas õpetajate streik laia poliitilise üksmeele, et hariduses on vaja tõsisemaid reforme.

Avanenud näib olevat võimaluste aken, mida kohtab ehk kord paarikümne aasta jooksul. Tekkinud on valmidus teha pikalt paigas olnud süsteemides põhjalikumaid muudatusi. Nüüd on tarvis laialdases ettevõtjate ja haridusrahva koostöös leida üles kõik konkreetsed võimalused, kuidas Eesti haridussüsteem paremini kokku panna.
...
Mis see ülikoolipaber väärt on?
Pea liiva alla peitmine ei aita, tarvis on uuele reaalsusele otsa vaadata. Paljudes sektorites annavad tööle kandideerimisel näiteks bakalaureusekraadist rohkem eelist konkreetses valdkonnas turutingimustel kujunenud sertifikaadid. Valdkondade hulk, kus see on uus normaalsus, aegamisi aina kasvab.

Üks ilmselt tuntumaid sedalaadi niiöelda meistrimärke on Google Career Certificate. See on Google’i poolt üldjuhul tasuta pakutav formaat, kus üle veebi saab läbida intensiivse, parasjagu tööturul hinnas oskusi andva koolituse, mida tõendab Google’i brändi autoriteediga tagatud sertifikaat. Sarnaseid erialaseid oskuste kinnitusi väljastavad erinevatel elualadel väga erinevad osapooled suurfirmadest erialaliitude ja MTÜ-deni.
...
Et mitte vastutuult joosta, vaid püüda muutuste tuul endale purjedesse, võiks Eesti haridus võimalikult palju integreerida parasjagu tööturul tunnustatud sertifikaate formaalhariduse sisse.

Mõnes valdkonnas võibki bakalaureuseõpe koosneda õppejõudude poolt hoolikalt valitud hulga kasvõi Google’i sertifikaatide omandamises – mille raamiks ja rikastamiseks on lisaks ka üldisemat laadi oskusi ja mõtteviise arendavad õppeained.
...
Eesti haridus on väga mõistlikult liikunud sinnapoole, et kutse- või kõrgkoolis käimine pole üks mitmeaastane plokk, vaid võimalikult paindlik ja modulaarne. Meil juba saab arvesse võtta varem ja mujal õpitut ning töökogemusi, samuti õpet vajadusel pausile panna või õppida „ampsude“ kaupa.

Kui formaalharidust panna aina rohkem kokku tööturul tunnustatud sertifikaatidest, siis saaks astuda siin veel sammu edasi. Tänapäeval on tavaline, et kõrgharidust omandatakse juba töökogenuna.
...
Kui säästaksime kõrghariduses kasvõi poolte õppijate aega mõne kuu jagu, tähendaks see enam kui 100 miljoni euro jagu tööaja kokkuhoidu aastas, mis vabaneb majandusse. See oleks veel täiendav võit lisaks jõukuse võtmeid andvale haridusele endale.

https://epl.delfi.ee/artikkel/120270311 ... ed-rikkaks

[xxx111]

Igati tervitatav on hariduse sidumine tööturu vajadustega...
Jätab paljud " pehmed sotsiaalteadused" kuivale ja motiveerib loodusteaduste / IT õppimisele...

[xxx111]

Vaatasin nn Google Career Certificate võimalusi / koolitusi
Peab mainima, et väga spetsiifiliselt IT keskne
Endale ei leidnud midagi...

[Äärenurk]

Ma ei ole küll väga tsensuuri poolt, aga kas enne tõenäosusteeoria õppimist ja kriitilise meele arenemist on ikkagi hea mõte, et lapsed saavad meedia vahendusel teada, kelle põhisissetulek pärineb sisuloomiselt, kes elatab end edukalt ära arvutimängude mängimisega ja kellel läks börsil hästi, ilma, et päevagi koolis oleks käinud.

[xxx111]

Lapsed võivad ikka igasugu asju teada saada
Eks vanemate ülesandeks jääb eraldada terad sõkaldest ja vastavad kommentaarid

[xxx111]

Kus on need suured "taastuvenergeetika arendajad" kes kogu aeg kurdavad, et nad ei saa midagi teha...
Analoogselt on läinud ka eelnevad pakkumised - so 1 pakkuja alghinnaga või üldse läbi kukkunud...
Ainuke järeldus - pole võimelised turutingimustel töötama...

https://www.err.ee/1609376810/jarjekord ... alghinnaga

[Prill]

Analoogselt on läinud ka eelnevad pakkumised - so 1 pakkuja alghinnaga või üldse läbi kukkunud...
Ainuke järeldus - pole võimelised turutingimustel töötama...

Järeldusi võib ikka rohkem olla, alates näiteks 'ülehinnatud alghinnast', kohtutäituritel ka tihti esimene vara realiseerimise katsetus pannakse optimistliku hinnaootusega, kui huvi puudub asutakse hinda langetama ning lõpuks kui huvi tekib, saab järeldada, et jõuti reaalse turuhinnani sellel ajahetkel ning "huvi puudus" võis olla valesti hinnatud alghind kaubale.
Ei ole õrna aimu muidugi kuidas või kes selle meretuulepargi enampakkumise alghinna välja mõtleb, kuidas saame kindlad olla, et antud alghind oli adekvaatne, oleks nt alghind 2x väiksem olnud ja pakkujaid oleks rohkem ja tuulepargi ehitusõiguse enampakkuja näiteks sama 2,457 miljoni raha eest võitnud, oleks nii võitja kui summa sama aga saanuksime uudise treida suurest huvist tuuleelektri tootmise vastu

[xxx111]

Kui keegi ostis alghinnaga siis järelikult sobib tema ärimudeliga...
Ainult eestlastel on kogu aeg mingi häda...
Saavad hakkama vaid toetustega (nagu tegelikult enamus "taastuvenergeetikud")

Ja tõstan siia ühest teisest teemast:

Ökonomist: kõige enam on kallinenud elektri tootmise hind...

"Kõige rohkem ongi võrreldes 2019. aasta lõpuga kallinenud elektri tootmise hind, mis on nüüd veidi enam kui kaks korda kallim,"

https://www.err.ee/1609376270/toostusto ... uga-tousis

So "odava taastuvenergia" osakaalu suurenemisega tõuseb el hind...
Mis pole ka suurem asi üllatus...

[xxx111]

Alar Jõks...

Kliimaminister Kristen Michal on kliimaseaduse eelnõu ettevalmistamisel suutnud tasakaalustada vastuolulisi huvisid ja huvigruppe.
Väljapakutud kliimakindla majanduse seaduse eelnõu tutvustatud põhisuunad ei ole ideaalsed, kuid loovad eeldused nii rohepöördeks kui ka meie konkurentsivõime kasvuks.
Seetõttu jääb arusaamatuks ministri suunas tehtud kriitika, mis nõuab rohepööret ükskõik mis hinnaga.
Tuletan meelde, et Eesti põhiseaduse preambulis sisalduv eesmärk „kestmine läbi aegade“ eeldab, et me tasakaalustame looduskeskkonna ja majandusliku arengu vajadusi.
Vastasel juhul oleme küll aastal 2050 süsinikuneutraalsed, aga pooltele eestimaalastele tuleb iga kuu toimetulekutoetust maksta.

https://epl.delfi.ee/artikkel/120302211 ... st-eirates

[xxx111]

„Me saame USAlt ja Hiinalt lüüa.“ Euroopa töösturid lõid häirekellad kõlisema...

Soomlaste kütusehiiu Neste, Metsä Groupi, Rotterdami sadama, Saksamaa keemiagigandi Bayeri ja veel sadade suurettevõtete tegevjuhid koos 352 äriorganisatsiooniga on allkirjastanud deklaratsiooni, mis nõuab Euroopa Liidult tööstuspoliitika restarti.

Majanduskriisi laineharjal, 2008. aastal oli Euroopa Liidu sisemajanduse kogutoodang (SKT) inimese kohta 37 044 dollarit. 2022. aastaks oli näitaja kasvanud 37 433 dollarini.
Jah, 14 aastaga kasvas Euroopa majandus iga inimese kohta vaid 389 dollari võrra.
USAs seevastu sööstis vastav näitaja sel perioodil 48 570 dollarilt 76 330 dollarile.

Eelmisele (ja ilmselt ka tulevasele) Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile esitletud deklaratsiooni mõte on ühene: Euroopa Liidu tööstuspoliitika puhul pole praegu mingit selgust, prognoositavust ega kindlust.
See tuleb aga kiiresti taastada, sest vastasel juhul liiguvad USA ja Hiina veel mitme penikoorma jagu Euroopa eest ära.

Tööandjate organisatsiooni Business Europe peadirektor Markus Beyrer lisas, et Euroopa tööstus on väga-väga raskes olukorras ja kaotab oma positsioone nii Hiinale kui ka Ameerika Ühendriikidele.

...peetakse tõenäoliseks, et järgmise Euroopa Komisjoni kliimapoliitika tuleb senisest mõnevõrra vähem ambitsioonikam ning põhineb enam majanduslikul pragmatismil...

https://arileht.delfi.ee/artikkel/12030 ... u-on-leige

[kunn24]

Võib ka nii võtta, mida vähem toodetakse, seda puhtam püsib planeet.

[xxx111]

Võib ka nii võtta, et USA tehnoloogiasektor on ca 10% GDP-st vs EU ca 5%...

PS
Ja mul tekib jälle küsimus, et mida on nõus elanikkond "ohverdama" keskkonnamõjude vähendamiseks
Ja vaadates viimaste aastate uudiseid siis teeks järelduse, et ega ikka väga ei ole nõus...

[val]

USA skt inimese kohta on vaid 1/2 Luksemburgi omast ja jääb tugevalt alla Singapurile, Iirimaale või Norrale. Hiinlase skt on isegi eestlasest poole väiksem. Kui EU tahab gdp võidujooksu kaasa teha, siia tuleb võtta suund föderatsiooni suunas.

Võib ka nii võtta, et kui kõht täis, katus pea kohal ja korra aastas saab soojamaa reisi lubada, siis piisab ja milleks veelgi suuremat rikkust taga ajada. Keskkond saab vast ka puhtam nagu kunn juba mainis.

Võib ka nii võtta, et skt polegu oluline ja kui baasvajadused on rahuldatud, siis edaspidi võib keskenduda raha asemel muudele ja olulisematele väärtusele.

[xxx111]

Võib võtta ka nii nagu val mainis...
Paljud sellega rahul oleks on omaette küsimus
Mina mitte

PS
Kas tead, mis peitub Sinu mainitud riikide GDP taga?

PPS
Föderatsioon - miks mitte - aga ainult vabatahtlikkuse alusel
Eesti PS välistab selle

[val]

Föderatsioon - miks mitte - aga ainult vabatahtlikkuse alusel
Eesti PS välistab selle

Igasugune § on inimeste tehtud kokkulepe ja põhiseadus ei ole erand. Sinu soovid räägivad selgelt föderatsiooni poolt. Seega võiks arvata, et oled mõelnud mida vaja teha sellise kokkulepe saavutamiseks?