katastriüksuse mõõdistamine

[hanhan]

Kas mõni maamõõtja on lahkelt valmis järgmist väidet kommenteerima:
kui piirinaaber mõõdab oma katastriüksuse üle või teostab mõne maakorraldustoimingu, siis naabriga ühises piirilõigus olevatele piirimärkidele saadakse uus mõõdistuse info. Kunagi ei saada piirimärgi uuesti mõõdistamisel täpselt sama koodinaati.

[suvaline]

On olemas selline asi nagu mõõteviga. Teise Eesti aja alguses on minu praktikas kõige suurem mõõteviga 35 m. Tänapäeval õppind mehed (kutsetunnistus) ja korralikud riistad/meetodid, ega vast üle 5 cm ei küündi see mõõteviga.
Edit: ma pole geodeet, aga RaJy: tutvuge https://www.riigiteataja.ee/akt/119042016003 ikka väga palju räägitakse 5 cm.

[RaJy]

Oleneb katastri suurusest - mõõteviga on lubatud % mitte mm. Mul maamõõtja suutis 100 meetrit üheksakümnendatel "mööda panna", jäi täpselt lubatud mõõtevea sisse (vist oli mingi 8%) Hiljem on piire täpsustatud ja maa suuremaks läinud. Muidu vist poleks tähelegi pannud, aga kui osa maast rendile andsin siis rentnik vaatas ja piiripost (sellest punktist lähtusid kõik ülejäänud punktid) pidanuks hoopis mujal olema kui see mille maamõõtja 1994 paika pani (ja mina muidugi olin enda teada oleva piiri järgi kuuseheki istutanud).100 meetrise lindiga mõõdeti sel ajal

[Hiid]

Meil läks kogu 5ha katastriüksus millalgi nihkesse, ümber oma telje. Nurgad on ca.7m uues kohas. Kunagised kraavid jms enam ei ole piirikraavid. Iseenesest maatükk vist jäi samasuureks. Ma ei tea, kuidas teistel lähikonnas on, kas neil ka asi muutus või ei ja mis käigus see kõik oli.

[Prill]

Pigem see https://www.riigiteataja.ee/akt/119082022009?leiaKehtiv õigusakt reguleerib katastrimõõdistusega seonduvat.
Ei tea küll peensusteni katastrimõõdistamisest ja kokkupuudegi jääb rohkem möödunud sajandisse, jääb segaseks mis on teemaalgataja küsimus või mida seal kommenteerida väga on.
Alates maareformist, kus maid asuti tagastama-erastama, asuti ka katastriüksuseid mõõdistama ja neid riigi registrisse ehk maakatastrisse kandma. Aegade jooksul on arenenud nii mõõtmistehnoloogiad (täpsus), kui juriidika ehk mõõtmistele esitatavad nõuded. Kusjuures miski hetk riik isegi lihtsustas nõudeid, sest muidu ähvardas maareform jääda venima veel kümnenditeks kuna katastriüksuste mõõdistamine oli keerukas, ajamahukas ja kulukas. Peamiselt seisnes lihtsustus vist võimaluses tagastamist&erastamist läbi viia nn kaardimaterjali alusel, kus piire ei määratud kindlaks/mõõdistatud looduses, vaid piirijooned ja andmed (piirilõigu pikkused, pindala jm) arvutati välja kaardil mõõdetud joonte alusel. See võimaldas maareformi protsessi oluliselt kiirendada, samas luues suhteliselt suuri ebatäpsusi nii piiri kulgemisel, kui pindalades.
Samuti mõõdistatud katastriüksued on eri ajal tehtud erineva metoodika, tehnoloogia, kui täpsusega, ka riigi alusvõrk, millele mõõtmised tuginevad aja jooksul tihenenud, parenenud. Nii võis algusaegade mõõdistused olla teostatud ka mõõdulindiga lihtsalt piirimärkide vahelisi kaugusi mõõdetult, kuni tänapäevani välja kus GNSS&GPS reaalaja mõõdistus võimaldab ideaaloludes punktile (nt piirimärk) saada ka paari sentimeetri täpsusega koordinaadid.
Nüüd kus maareform on läbi ja tehnoloogia võimaldab, piirimärkide asukoha andmed ja koordinaadid iga uue mõõdistusega täpsustuvad. Kui naaberkatastriüksustel toimub katastritoiming ja ühist naabritevahelist piirimärki mõõdistatakse üle, kaasnevad sellega uued koordinaadid, mida saab eelmiste andmetega võrrelda, või ka võivad uued koordinaadid üldse olla esimesed mõõdistatud koordinaadid antud piirimärgile või piirimärki ei olegi, on hävinud, ei leita ja maamõõtja arhiiviandmetele tuginedes taastab piirimärgi parima teadmise piires ja uus piiri kulgemist tähistav piirimärk kooskõlastatakse ka omanike/naabritega.
See kõik omakorda mõjutab maakatastris, kus kõik piiride andmed registris kokku saavad, nii maaüksuste pindala (mis mõjutab nt maamaksu jm), kui eksplikatsioone (nt mets jääb väiksemaks aga põld suureneb jne).
Ehk võib täiesti reaalne olla olukord, kus omanik võis a'la 30 aastat teada, et tema maatükk on nt 1.2 ha ja üleöö jääb sellest järgi 0.9ha - keegi on 0.3 hektarit "pihta pannud", "naabrile andnud", kuigi reaalsuses see 1.2ha oli pigem ebaõige teadmine, ja homme kui teisest krundi küljest mõõdetakse võib maaomand veelgi väheneda aga vbl ka suureneda

PS! ei pretendeeri lõplikule tõele, eks keegi, kes reaalselt teemaga tegeleb parandab&täpsustab.

[Äärenurk]

No üldiselt tuleb ka omanikud toimingu ajaks kohale ajada, sest nemad saavad vajadusel osundada tegelikule (õigele) piirimärgile või selles kokku leppida. Toimingu tulemusena peaks tekkima ka piiriprotokoll. Et ei oleks kellelgi üllatusi…