Katusealuse konstruktsioon ja soojustamine

[Strand]

Võib-olla tegin teema valesse alafoorumisse, kui peaks nii olema siis võib viia soojustuse omasse üle.
Ootaks komentaare, et kas selline lahendus oleks mõistlik. Teine korrus, majal viilkatus. Tubade olemasolevad seinad olid sirged aga tahaks viia siseseina katuse alla ja ruumi juurde saada. Kas on miskit tähelepanuta jäänud? Katus vahetati paar aastat tagasi sellega kasvatati olemasoleva sarika kõrgust 100mm(lisati 2tk 50x50). Sarikas ise ca 70x150. Nende peal hingav aluskate ja eterniit. Mõte järgmine. Hingav aluskate, 50mm tuulutus, 12 või 25 tuuletõkkeplaat. Vill 100 sarika vahele (saaksin ka 150 panna). Sinna katusealusesse tulevad sissepuhke vent torud (tuleviku tarbeks.). Hingav aluskate teibitud kivist karniisi külge. Seda ühendust ei usalda eriti, sellepärast ka mõte lisada sarikate vahel lisa tuuletõke. Peaks ka välismüra paremini isoleerima.

Joonistasin 2 varianti hetkel. Variant 1 puhul teeks seintele hoopis 50x100 toolvärgi. Paberil 50x150.
Sarikate vaheline soojustus külmas osas annab ju esimese korruse soojustusele juurde. Kas Variant 1 puhul peaks veel lisama vertikaalsele osale eraldi tuuletõkke? Oli plaan teha laudadest ca 300mm vahega toed villale taha.

Pildid Draivi lingil.

https://1drv.ms/f/s!AgfXQMSb3AdGgq59TU2 ... g?e=wwflgu

[xxx111]

Selline "seinte toolvärgi" ehitus muudab nii katuse kui lae arvutusskeemi
Laetaladele läheb olukord kehvemaks / katusele paremaks
Samuti lisandub laetaladele nüüd ka 2K kasuskoormus
Alusta sellest, et kontrollid (lased kontrollida) laetalade kandevõimet / läbipainet jms

[Strand]

Kas mõtled esimese korruse laetalasid või teisekorruse laetalasid? Teise korruse taladele tuleb tala 100x200 alla mis otstest toetub samadele esimese korruse laetaladele kus enne.

[vuuk]

Kui on tuuletõkkeplaat, siis aluskatte selle kohale paneksin mina pigem "mittehingava" ja põhjuseid lisaks hinnale leidub veel mitmeid. Aluskate võiks olla korralik - tugev ja ajas vastupidav, selle alumisel küljel võiks olla niiskust absorbeeriv fliisikiht aitamaks vähendada tilkumist tuuletõkkele.
Kõrgdifuusse aluskanga paigaldustehnoloogia näeb ette ka vahekohad tuulekindlaks vastava teibiga teipida. See teip on osadel kangastel kohe tootja poolt ühte serva paigaldatud. "Tavalisel" aluskilel vahekohti ei teibita ja tuuldumine saab toimuda ka vahekohtade kaudu.
"Hingamine" ehk difusioon toimub aururõhkude mõjul. Kas ja kuipalju sellisel puhul kanga eri pooltel aururõhkude erinevust üldse on - kahtlen. Kokkuvõtteks, lihtsalt raha tuulde loopimine. Selle raha oleks võinud pigem panustada projektisse - tulemus parem, öösel uni samuti.

[xxx111]

Nõustun kommenteerijaga vuuk aluskatte osas
Ise kuhugi nn "hingavat" ei paneks / ei projekteeriks

Kommenteerijale Strand:
Mõtlen 1K laetalasid kuhu peale lisandub 2K kasuskoormus ja katusest tingitud joonkoormus
100x200 mulle kui insenerile ei ütle mitte midagi teadmata kogu karkassi arvutusskeemi / sildeid / koormusi / samme / tugevusklasse / kasutusklasse jms...

[xxx111]

Ühtlasi ei tasuks unustada, et koormused muutuvad kõikjal - seintele / sillustele / vundamentidele jne...

[vuuk]

1969 a trükitud Arvo Veski raamatus "Individuaalelamute ehitamine" lk 210 on kirjas - kirjutan maha.
9. KATUSED
9.1. KANDEKONSTRUKTSIOON
Sarikad ja toolvärk. Katusekonstruktsiooni tähtsamaks osaks on katust kandvad talad - sarikad. Individuaalelamu sarikad toetatakse tavaliselt postidest ja pärlinitest koosnevale kandekonstruktsioonile, nn. toolvärgile, mis omakorda toetub keskmisele kandeseinale või laetaladele.
Sarikate normaalmõõtmed on 5 x 15 cm, nende vahekaugus 80...100 cm.
Jne.
Huvitav mis näoga tänased insenerid seda raamatut loeksid?
Selle raamatu järgi on ehitatud palju. Ilmselt 30 aasta vältel see oligi põhiline, millest ehitamisel juhinduda.
Tõsi - vahepeal on palju meie elus muutunud. Sealhulgas elustandard.

[xxx111]

@ vuuk

Minu vastus Sinu küsimusele kuidas insener seda kommenteerib on eespool ehk:

...mulle kui insenerile ei ütle mitte midagi teadmata kogu karkassi arvutusskeemi / sildeid / koormusi / samme / tugevusklasse / kasutusklasse jms...

[Strand]

Praegu:
Esimese korruse laetalad arvatavasti 125x150/200. Pikim sille kandvate seinte vahel 4,2m.
Teisekorruse laetalad 70x140. Pikim sille 5m aga on "riputatud" kobadega Otsaseinas kivideseinale ja teiseltpoolt puitpostile, mis kandval seinal. Ühelpool maja 70x150, teiselpool 140x140. Laetalad sarikate küljes naeltega.
Praegused vana seina ja teise korruse laetalade tugipostid 50x100/100x100 (oleneb, mis kunagi kättesaadav oli), asub sarikate ja laetalade ristumispunktis.
Pennid hetkel 35x150 pikkus 3m.

Plaanid:
Teisekorruse laetalade alla 100x200 tala, sildega ca 3m. Toetub postidele 100x100. Mis toetuvad 1k. laetaladele.
Ca 0,5m kaugusel asuks uus toolvärk 50x100. Pärlin 50x150.
Kolmandale korrusele(pööningule) plaan lisada 50x200 lisa laetalad, et puistevillale kõrgust tekkitada. Laetalade risti olevad riputstaladele plaan lisada 2tk 50x225 tala, sildega ca3m. Millele külgedel kinnituksid kingadega 50x200. Olemasolevad teisekorruse laetalad saavad uute laetaladega ühendatud vertikaalsete või diagonaalsete prussidega.
Pennid saavad asendatud 50x150 prussidega. Vältimaks katuse liikumist, saavad uued pennid vanade kohale enne paika ja siis vanad eemaldatud.

Aga küsimus siiski ka see, et kas vill võiks olla variant1 või variant2 järgi. Osad räägivad, et seda nö külma osa, mis vertikaal seina taga, ei ole mõtet soojustada sarikate vahelt.

[Strand]

Kõrgdifuusse aluskanga paigaldustehnoloogia näeb ette ka vahekohad tuulekindlaks vastava teibiga teipida. See teip on osadel kangastel kohe tootja poolt ühte serva paigaldatud. "Tavalisel" aluskilel vahekohti ei teibita ja tuuldumine saab toimuda ka vahekohtade kaudu.

Aluskatteks on Mastermax3, mis on teipidega äärest.

[vuuk]

...
Aga küsimus siiski ka see, et kas vill võiks olla variant1 või variant2 järgi. Osad räägivad, et seda nö külma osa, mis vertikaal seina taga, ei ole mõtet soojustada sarikate vahelt.

Seda kolmnurkset osa ilmtingimata ei pea soojustama kui sinna ei soovita köetavat ruumi - panipaika.
On vaja mõelda, mis on oluline antud kontekstis. Mida väiksem on hoone köetav osa (kubatuur), seda vähem on ju küttekulu.
Teisalt, mõnikord võib nii- või naapidi olla teha tunduvalt lihtsam või materjali kulu erinev või vana renoveerimisel suhteliselt võimatu põhimõtteliselt õigesti ning kvaliteetselt teostada. Seal kõnealuses osas peaks olema kõik lahendatud selliselt, et pööninguvahelae, katuslae, toolvärgi postide osas oleva seina, korrusevahelae ning välisseina soojustused, samuti tuuletõkked saavad korralikult omavahel kokku. Mitte nii, et tuuletõke lihtsalt kõikjal olemas vaid, et kokku saavate erinevate tarindite sõlmkohad samuti ajas kestvalt tuult peavad ja külmasillad oleksid välditud.
See ongi suhteliselt keeruline koht lahendada (eriti vana hoone puhul, kuna uue puhul saab paremini valida tööde järjekorda, vana puhul on mingid tööd juba tehtud). Õiges järjekorras saab tavaliselt töid teostada lihtsamini, kiiremini ja kvaliteetsemalt. See kõik eeldab head läbimõtlemist, mis omakorda eeldab kogemusi ja sügavuti teadmisi. Kui mõned muutujad võrrandis on puudu, siis lahendused võivad olla puudulikud või poolikud ja nagu näete - inseneri jaoks polegi arvutuslike lahendusi võimalik määrata.

[xxx111]

...inseneri jaoks polegi arvutuslike lahendusi võimalik määrata...

Ikka on - kuid sellest infost mis siin antud kahjuks või õnneks ei piisa...

[T25]

Pikim sille 5m aga on "riputatud" kobadega Otsaseinas kivideseinale

Sellest sõlmest võiks pildi teha. Mida tähedab kobadega riputamine.

[xxx111]

"Kobade" kohta väike märkus - neid liiteid ei käsitleta arvutuslike liidetena...

[Strand]

Sellest sõlmest võiks pildi teha. Mida tähedab kobadega riputamine.

Lisasin sinna Draivi lingile: https://onedrive.live.com/?authkey=%21A ... 9BC440D707

Mõlema küljepealt koba alumise tala külge.