Infoks

[xxx111]

Infoks elektrikutele - aga ilmselt on see ka neile juba teada...

[hajameelne]

Volitatud inseneri täiendõppe vajadus oli varasemalt 100TP.
Veel infoks, et 10 mai uuenes SeOS ja selles ka § 13, millest kadus majandustegevusteate informatiivsuse tekst.

[ht99]

Siin veel välja toomata, et kutse peaks kehtima 7a praeguse 5a asemel.

[Küülaline]

kutse peaks kehtima 7a praeguse 5a asemel

Mis mõttes peaks 7 a kehtima?
Ja üldisemalt võttes on insenerikutse eluaegne, minu TPI diplomile on kirjutatud -elektriinsener-, see ei muutu kunagi kehtetuks. Loomulikult peab ennast täienduskoolitustega aja tasemel hoidma.

[xxx111]

kutse peaks kehtima 7a praeguse 5a asemel

Mis mõttes peaks 7 a kehtima?
Ja üldisemalt võttes on insenerikutse eluaegne, minu TPI diplomile on kirjutatud -elektriinsener-, see ei muutu kunagi kehtetuks. Loomulikult peab ennast täienduskoolitustega aja tasemel hoidma.

Kutse kehivus 7a on juba pikemat aega
Ka minu diplomil on kirjas insener - see aga ei anna veel nö pädeva / vastutava spetsialisti nn tunnistust sh nii MTR mõistes kui ka projekteerimise või töötamise mõistes
Pädevustunnistuse / kutse annab Sulle kutsekoda / vastav erialaliit ja see kuvatakse kutseregistris
7a aasta pärast saad kutset taastõendada esitades vastavad dokumendid / vajalikud täiendõppe punktid jne
Esmasel korral kutse taotlemisel max võimalik tase 7

[Küülaline]

Kutse kehivus 7a on juba pikemat aega ... kutse annab Sulle kutsekoda / vastav erialaliit

Kas see on siis erialati erinev? Eesti Elektroenergeetikaselts andis mulle sel aastal kutsetunnistuse viieks aastaks.

[kunn24]

Tsundftijobud mängivad omi mänge. Mängu kureerib tõenäoliselt TTJA elektiohu hall kardinal Meelis Kärt.
Tema jutt https://ttja.ee/sites/default/files/doc ... t_2024.pdf

On 2 süsteemi, 1 on sertifitseerismisüsteem, mis peaks lähtuma standardist EVS-EN ISO/IEC 17024:2012 (jõustus lõplikult 2015) ja mille järgi tuleb vastavushindajal hinnata kompetentsust. Kompetentsus on võime rakendada teadmisi ja oskusi tulemuste saavutamiseks (standardi p 3.6). Et saada selles selgust, tuleb lasta isik eksamile (standardi p 3.8 ).
Samas on sellega ka probleem, KIWA ja MHV on jõudnud sellele tasemele, et eksamamile ei lase, kui ei täida nende väljamõeldud kriteeriume (mil pole selget pistmist kompetentsi hindamisega) ja selle nad suutsid isegi toppida Määrusesse 88.
Kuid siis muudeti MKM-i määrust 88, mille järgi seritifitseerimissüteem keeratakase meil kinni 2025. a lõpuks ja pädevused kaotavad kehtivuse 30. a lõpuks. Ehk anti sellele pundile vastu nina.
Ja siis on teine süsteem, kutsesüsteem. Seal EETEL koos oma maffiaga korraldab, käsib, keelab poob ja laseb, kuidas tahab.
Kutse teoreetiliseks eelduseks on teada Ohmi ja Kirchoffi seadust, :
Oh ajad, oh kombed.
Omal ajal mul brigadir ütles, et isal oli 2 last, 1 oli normaalne ja teine oli elektrik.

[xxx111]

Kutse kehivus 7a on juba pikemat aega ... kutse annab Sulle kutsekoda / vastav erialaliit

Kas see on siis erialati erinev? Eesti Elektroenergeetikaselts andis mulle sel aastal kutsetunnistuse viieks aastaks.

Täitsa võimalik...
Pole nii uurinud...
Minule ehitusinsenerina anti 7a...

[xxx111]

Kutsesüsteem pole kaugelt ideaalne
Kuid on parem kui mitte midagi
Ja kui ta on olemas sh üle EL-i siis võiks / peaks erinevatele erialede kohanduma üks süsteem

[kunn24]

Seritifitseerimis-süsteemi (vastavushindamise) aluseks on EU standard, millel viitasin. Eesti on selle võtnud omale kohustuseks ja nüüd laseb sellele kaarega. Tõsine näide, kuidas riiklikult saadetakse riigi enda poolt aktsepteeritud reeglid veidi hiljem p..e. Kuid vastavushindamise probleemiks oli meil 2 erafirma meelevaldne laamendamine (kalduti kõrvale kompetentsi hindamisest nagu eespool mainisin). Kohati nad ei saanud hakkama isegi teineteise pädevustunnistuste aktsepteerimisega. Probleem oli ikka, et raha liikus vales suunas.
Ma korra suhtlesin KIWA-s pädevuste lõpetamise teemal 1 naksitralliga, selle küsimuse peale tuli korralik hüsteeriline kisa.

Määrus 88 muutmise kulusid hinnati sihtgrupile ligi 1 milj € ja mööndi ka seda, et osa viskab peitli nurka, osa võib lasta junnidele kuuli kerre või peksa anda, osa jäävad võsalenduriteks. Lisaks esinemine teise nime all, allkirjade võltsimine jms.

As Sonepar saatis EETEL-i pikalt, kuna on vastuolud EETELI juhtimise ja väärtuste osas ning samuti andis EETELI kohtusse.

Kuid kutsesüsteemis hakkab nüüd lihtsalt raha liikuma teisele firmale. Käibe tõus 10 aastaga ligi 10x ja edaspidine prognoos raketina üles. Pole paha.
https://www.teatmik.ee/et/personlegal/8 ... TJATE-LIIT

[xxx111]

@ kunn

Et el inseneridel / ehitusinseneridel / KV inseneridel / VK inseneridel jne kõigil oma süsteem...
Isiklikult ei pea seda mõistlikuks
Eesti tase (ükskõik mis number) vastab EU EQF-le
https://europass.europa.eu/en/europass- ... -framework

[kunn24]

Mõistlik või mitte, kuid süsteemide ühine puudus on see, kui loed 100 erialast raamatut läbi, sul on sitaks praktilist kogemust, mida pole kellegi jaoks ekstra dokumenteerinud, ei lähe see kuidagi arvesse. Ainult läheb arvesse, kui oled käinud koolitustel, st lasknud füüri ja molutanud aja maha ja /või vorpinud mitu aastat elektrliini masti tüüpprojekti kopi peistiga ja tõstnud neid alusele ja sama kopi peistiga lisanud mulli juurde. Ehk kompetentsushindamiselt on mindud üle nn koolitushindamisele.
Ehk vana aja leiutajad pole tänaste inseneride jaoks kutse mõttes ei keegid.

El inseneri kutse taotlemise eeldused:
https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/KA ... e/10626410

[xxx111]

Põhimõtteliselt peab nõustuma
Kuid miskit moodi peaks saama ka "kontrollida" nende 100 raamatu tarkuste omandamist
Täiendõpe annab selleks mingigi eelduse, et oled midagi juurde õppinud - kõik see ju nö registreeritakse / fikseeritakse
Kuid Sul on alati võimalus teha vastavatele "organitele" omad ettepanekud süsteemi "optimeerimiseks"...

[Küülaline]

vana aja leiutajad pole tänaste inseneride jaoks kutse mõttes ei keegid

Minul piisas nõukaaegsest TPI diplomist ja viimaste aastate erialase tegevuse loetelust. Kehtiv pädevustunnistus oli ka ette näidata, selle pikendamiseks oli koolitustel käidud ja need tunnistused läksid samuti arvesse.

[kunn24]

Põhimõtteliselt peab nõustuma
Kuid miskit moodi peaks saama ka "kontrollida" nende 100 raamatu tarkuste omandamist
Täiendõpe annab selleks mingigi eelduse, et oled midagi juurde õppinud - kõik see ju nö registreeritakse / fikseeritakse
Kuid Sul on alati võimalus teha vastavatele "organitele" omad ettepanekud süsteemi "optimeerimiseks"...

Andsin sulle viite vastavushindamise reeglistikule. Leia see 3 € ja loe läbi. Kuid nagu ennist ütlesin, meie mehed on ka selle suutnud määrus 88 varasemates redaktsioonides ära solkida ja vastavushindamise asutused ise ka õilsa eesmärgi pekki keeranud oma põmmpäisusega. Näiteks Inspecta korraldas koolitusi, kuid mingite oma mängureeglite (mis olid ka vormistatud määrus 88-sse, kuigi selle standardi järgi riigi sekkumist pold vaja) järgi lubas pädevuseksamile või mitte. Kuigi vastavushindamise aluse standard KOHUSTAS isikule eksami võimaldamist ja kui eksam positiivne, siis muidugi ta pidi saama ka pädevustunnistuse.
Nüüdseks muutub see varsti ajalooks. Kui tahad täpsemalt tudeerida, vaata määrus 88 menetlusteabe alt erineva aja eelnõude seletuskirju.
Ehk tänapäeval siis, kui suhtled kolleegiga, siis võta kolmas juurde, kes dokumenteerib ja vormistab koolituseks. This is Fine.
Olgu, 1 lk standardist, kus kirjas sertimise eesmärgid, loe hoolega sõna sõnalt 3.-t lõiku (kas seal on sõnagi koolitustest, diplomitest jms-t?):

[xxx111]

@ kunn

Ega ma Sinuga vaidle selles mõttes, et kas üks või teine süsteem on parem või halvem vms
Ma isiklikult arvan, et süsteem peaks olema ja võiks olla ühesugune - olgu milline tahes...

[Küülaline]

sertimise eesmärgid, loe hoolega sõna sõnalt 3.-t lõiku (kas seal on sõnagi koolitustest, diplomitest jms-t?)

Ma ei saa ka hästi aru, kuhu sa oma jutuga tüürid? Millist süsteemi sa siis õigeks pead, kui täienduskoolitused ja haridustase (diplomid) ei sobi?
Noortega on ju lihtne, kes kohe koolist saavad esmase taseme, kas bakalaureuse või magistri või doktoriõppe läbimisel. Ja edasi peaks loomulikult taseme uuendamisel või tõstmisel läbima koolitusi ja töötama erialal.
Nendega, kes omavad elektrialast (sh nõukaaegset) kõrgharidust ja on pidevalt elektri alal töötanud ja omavad ka pädevustunnistust, peaks ka asi üsna selge olema.
Sinu poolt mainitud "leiutajatega", kes on 100 raamatut läbi lugenud ja omavad "tohutut" kogemust, on muidugi keerulisem see kompetentsi tõendamine.

[kunn24]

Võta võrdluseks näiteks IT valdkond. Seal võid oma pädevustunnistused omale kiirelt sisse istuda, kui reaalne tegija pole.
Kompetentsi tõendamine on jah siis keeruline, kui eksmineerijaks on idioot, kes asja ei valda. Proff raalib paari küsimuse või katsega ära, kas on tegu pädevaga. Pool teemat vastavushindamise standardit täis, viitsi tutvuda, ära jaura.

[Küülaline]

kui eksmineerijaks on idioot, kes asja ei valda ... Pool teemat vastavushindamise standardit täis, viitsi tutvuda

Mingeid suulisi eksameid tänapäeval ju ei tehta, pädevuse eksam oli samuti valikvastustega test, kus oli vaja saada 60 % õigeid vastuseid. Mis mul seal tutvuda, ma kirjutasin, kuidas minusuguse "leiutaja" puhul see toimus ja mis dokumendid ma esitasin.

[kunn24]

60% tasemel pädevus- pole paha. Konks on ainult selles, et sellise pädevusega ei kaevata kraaave, vaid tehakse kõrgendatud ohuga rajatisi.

[Küülaline]

Tegelikult vist oli rohkem, 16/20, st 80%. Kas sa ise ei ole pãdevustunnistust omanud?

[kunn24]

Ei ole, pole suurt huvitanud. Ma olen nii palju või vähe kui ma neid töid olen teinud (põhitegevus oli midagi muud), lähtunud määruse nr 74 § 3 lg 2-st:
Käidu- ja elektritööd teeb isik, kellel on selleks tööks vajalikus mahus tehnilisi ja ohutusalaseid teadmisi ning kogemusi.
Inspecta A-pädevuse loengud tegin korra ära, et kellelgi köhida väga poleks. Lubasid eksamile ka, kuid kui aeg kätte jõudis, inisesid, et töökogemus ja Vene automaatika-elektrik IV või V ei tähenda midagi. Selles mõttes on seal suured emmid-raha võtavad vastu, aga pärast on mää. Rikuvad eeltsiteeritud standardi nõudeid lubada isik eksamile. Siis tegin omale asja selgeks, kuidas valikuliselt seda standardit järgivad. Mul naine oli jurist, soovitas tüübid kohtusse anda, kuid ei viitsinud.

Kunagi 200 A paigaldises (liitumine alajaamas) olin elektriohutuse eest vastutav. Huvi rohkem automaatika, kui jämedate kaablite väänamine. Selles valdkonnas pole pädevusega kõvatamine ka niiväga kombeks.
Elektriajamid ja tööstuse automatiseerimine on ka läbi käidud sinnani, kui asi huvitas. Selles mõttes panebki veidi muigama, et selliseid isikuid, kes on käinud kõrgkoolis sinnani, kui asi huvitas, väga palju ja see nagu arvesse kuskil ei lähe.

Selle alusel tegutseb palju "võsaelektrikke".
See säte on see, mida nüüd uue regulatsiooniga tahetakse ära nullida, kuid kehtib kuni 2030 lõpuni. Siis aeg pensionile minna. Pole mõtet uute jamadega kaasa kaagutada.
See säte ajas kogu aeg TTJA naksitralle närvi, sest kes seda teadsid ja lauale lõid, pold kardinalil midagi teha.

[suvaline]

Kui sind pole Kutsekoja registris siis oled eikeegi. Allkirju võid projekti asemel endale tagumikule kirjutada.

Minul on omal erialal ka ekspertiisi õigus (viimane, tase 08) ja kõige pikem märkuste tabel koosnes 64 reast. Nii tume on ikka mõni ülikooli lõpetanu aju. Ja oi kui palju selliseid on. Solgivad oma ülimadalate hinnapakkumistega turgu ja kahjustavad eriala mainet.

[xxx111]

@ suvaline

Ka mul on ekspertiisi õigus tase 8...
Sina tõid välja pikima - 64 rida...
Mina toon välja lühima - 1 rida - täpsemalt 1 lause (ja neid pole olnud 1)...
Lause sisu arusaadavalt: selle projekti koht on lõke / prügikast...

[suvaline]

@xxx111
Sellise suhtumisega võib noor projekteerija muutuda suitsidaalseks. Te peaksite ikkagi suutma kuidagi läbi lillede selgitada selle ühe reaga, et projekt ei kõlba kassi saba alla kah. Saate teises ringis projekteerijalt vastuargumendi: millist kassi tõugu ekspert silmas peab. Kolmandas ringis kirjutate: jääb projekteerija vastutada ja esitate arve.

Hiljuti põrkusin kokku huvitava probleemiga: ma ei tohigi oma erialal täiskasvanud koolitada, omaenda projekteeritud suts keerulisem tehnoloogiline lahendus ja kasutus/hoolduskoolitus. Selliseks asjaks on omaette kutsetunnistus, kuigi olen olnud aastaid lisaks eraettevõtlusele ka ülikoolide õppejõud.