Parim tuuletõkkeplaat

[akudrell]

Teema kisub juba üsna humoorikaks. Arutelu toimub vaid selle põhjal mida välisseina panna aga soojustamine on ikkagi terviklahendus.
Kui kasutada kuiva materjali ja soojustamistehnikat "seest välja" võid välja paigaldada kasvõi tõrvapapi ja selle kilega üle lüüa, oluline on, et majast seest ega kusagilt mujalt ei pääseks niiskus seina sisse ja olemas olev saaks sealt enne välja kui kilekoti ümber maja paned.

Paratamatult talvael kondenseerub niiskus välisseina ja suvel hakkab liikuma tagasi toapoole.

Jama ongi selles, et enamasti tehakse töid suvel ja maja tõmmatakse kotti ning sügisel koos kütmisega hakatakse sees toimetama, kuhu küll see pahtli kuivamisel teralduv veeaur läheb?

[fgh]

Teema kisub juba üsna humoorikaks. Arutelu toimub vaid selle põhjal mida välisseina panna aga soojustamine on ikkagi terviklahendus.
Kui kasutada kuiva materjali ja soojustamistehnikat "seest välja" võid välja paigaldada kasvõi tõrvapapi ja selle kilega üle lüüa, oluline on, et majast seest ega kusagilt mujalt ei pääseks niiskus seina sisse ja olemas olev saaks sealt enne välja kui kilekoti ümber maja paned.

Paratamatult talvael kondenseerub niiskus välisseina ja suvel hakkab liikuma tagasi toapoole.

Jama ongi selles, et enamasti tehakse töid suvel ja maja tõmmatakse kotti ning sügisel koos kütmisega hakatakse sees toimetama, kuhu küll see pahtli kuivamisel teralduv veeaur läheb?

Minge palun kooli ja hoidke klaviatuurist eemale kuni õpingute lõpuni!

[maidor]

Teema kisub juba üsna humoorikaks. Arutelu toimub vaid selle põhjal mida välisseina panna aga soojustamine on ikkagi terviklahendus.
Kui kasutada kuiva materjali ja soojustamistehnikat "seest välja" võid välja paigaldada kasvõi tõrvapapi ja selle kilega üle lüüa, oluline on, et majast seest ega kusagilt mujalt ei pääseks niiskus seina sisse ja olemas olev saaks sealt enne välja kui kilekoti ümber maja paned.

Paratamatult talvael kondenseerub niiskus välisseina ja suvel hakkab liikuma tagasi toapoole.

Jama ongi selles, et enamasti tehakse töid suvel ja maja tõmmatakse kotti ning sügisel koos kütmisega hakatakse sees toimetama, kuhu küll see pahtli kuivamisel teralduv veeaur läheb?

Kui teema on tuuletõkkeplaadist, siis arutelu toimubki vaid selle ümber.

[kruvi keeraja]

Lisaks Isoveri RKL 31 facade plaadile on ka Parocil olemas tootevalikus omapoolne analoog Cortex ja teine toode WPS 3n.

Mõlemal Paroci tootel on peal Tyvek tuuletõkkekile/membraan, analoogne nagu isoveril, ainuke vahe tundub olema neil kahel Paroci tootel selles, et üks on saadaval vaid 50 mm paksusena (wps3n) teine 30 ja 50 mm (cortex). Cortexi tooteinfo ütleb, et "kasutatakse uute hea ventilatsiooniga kõrghoonete välisseinte soojustamiseks", wps 3n puhul seda kõrghoonete märkust pole

Rockwoolil sellist toodet valikus pole? või ma lihtsalt ei leidnud? windrock on, aga see on lihtsalt pressitud vill nagu Isoveri VKl või tavaline RKl31

On keegi nendega kokku puutunud? Hind tundub soodsam kui Isoveril, kuid seegi läheb päris kulukaks võrreldes vanema põlvkonna materjalidega

[kruvi keeraja]

Toon ka orjenteeruvad hinnad on välja, need on netipoodidest võetud, allahindlus % on kindlasti mõnel mehel suurem, mõnel väiksem, kuid hinnaklassi saab selgelt paika ja see on kordades.

Kõige rohkem on siin foorumis lahatud 12 mm isoplaadi teemat,
viewtopic.php?t=50082 kus selgub, et välisvoodriks see ei kõlba ning probleeme on materjali mõõtude stabiilsusega, mis vastavalt ilmaoludele muutuvad.

ja RKL31 plaati (mitte segi ajada RKL facade-ga)
viewtopic.php?t=38051

Loomulikult tuleb välistarindit soojustades silmas pidada kogu tervikut, kas tuulduv fassaad on tellisvooder, või mõni hõre laudis, kui avatud on hoone tuultele (rannikuala või mõni varjulisem koht), sisemise aurutõkke effektiivsus jne.

Miks ma seda siin kirjutan, on see, et Hinnavahe tuleb umbes 1800 eurot, 300 m2 kohta kõige odavama ja kallima materjali vahel

Isoplaat 12 mm 2,1 eur/m2
Tuuletõkke kipsplaat 2,4 eur/m2

Isover VKl 12 mm. 4 eur/m2
Isoplaat 25 mm 4,8 eur/m2
Isover RKL 31 4,8 eur/m2

Paroc Cortex 7,8 eur/m2
Isover RKL 31 facade 9 eur/m2

Tuuletõkkekandas Tyvek soft 1,2 Eur/m2
Varjant on ka kombineerida mõni pressitud villatoode VKl/RKl tuuletõkkekangaga, see tuleb ka ikkagi odavam kui kasutada juba tehases membraaniga kaetud plaati, kõige suurem lisakulu on siin aeg, sest ühe kihi asemel peab panema kaks. teipima peab mõlemat.

[meelis11]

Tuuletõkkekandas Tyvek soft 1,2 Eur/m2
Varjant on ka kombineerida mõni pressitud villatoode VKl/RKl tuuletõkkekangaga, see tuleb ka ikkagi odavam kui kasutada juba tehases membraaniga kaetud plaati, kõige suurem lisakulu on siin aeg, sest ühe kihi asemel peab panema kaks. teipima peab mõlemat.

VKL ja RKL on ju tuuletõkkeplaadid - st miks peaks neid veel tuuletõkkekangaga kombineerima? See vahe, et kangas on ainult tuult tükestav, tuuletõkkeplaat toimib pisut ka soojustusena - kui pisut/rohkem, oleneb juba selle paksusest. 50mm RKL31 on ju soojustuse eest ka.

[Hiid]

tuuletõkke plaati iseloomustatakse näitajaga Veeauru difusioonitakistuskonstant μ, Ühel on ta 15, teisel 10.
Kumb see siinkohal parem on?
Paneks muidu isoveri VKL13, aga see on nii rööghatult kallis, et maksab samapalju kui 150mm Rockwooli kivivilla, terve majatäis.
Vaatan, et kipstuuletõkked on 2x odavamad.
Kange tahtmine on kipsi kasutada. Knaufil ja Norgipisl paistavad nad olevat mingilmääral vetthülgavad tehtud ja on vastavalt 10 ja 15 ühikut.
Gyprocil ei paista rohekat tooni olevat ja ei tea, mis ta näitaja on, samuti ei tea tema sellekohaseid näitajaid.
Mis rahvas räägib?
Soovitage midagi

[Urmas]

Kange tahtmine on kipsi kasutada. Knaufil ja Norgipisl paistavad nad olevat mingilmääral vetthülgavad tehtud ja on vastavalt 10 ja 15 ühikut.
Gyprocil ei paista rohekat tooni olevat ja ei tea, mis ta näitaja on, samuti ei tea tema sellekohaseid näitajaid.
Mis rahvas räägib?
Soovitage midagi

Kas model Hiid on kiiks, et niiskuskindel kipsplaat peab olema rohelist värvi? Idee järgi ei pidavalt kassi karva värvus tähtsust omama, peaasi, et hiiri püüab. Jah, see tuuletõkkekips ei ole otseselt ilmastiku meelevallas, kuid ise jääks kahtlevale seisukohale. Juba sõna "kips" tooteinfos kasutamine kontrollimatutes välistingimustes oleks minu jaoks vastuvõetamatu.

Rohelise impregneeritud kartongkatte ja kipssüdamikuga 9,5 mm paksune ehitusplaat karkass-välisseinte soojustusmaterjali katmiseks tuule ja niiskuse eest. Pind tuleb katta tuulutatava fassaadikattega. Vuukide katmiseks sobib Knauf W-Tape.

Allikas https://www.knauf.ee/et/tooted/green-kts-eh2.html
On mul olnud aeg-ajalt erinevate markide kipsplaatide suuremaid jääke garaažis ajal kui garaažikatus veel lasi vihma läbi(suurenenud niiskus garaažis) ja plaatide äraviskamisel esialgset kuju neil ei olnud. Kas garaaži tingimused on just samad, mis fassaadi taga, ei oska öelda. Vist mitte, sest garaažis toimivat(midagi on) tuulutust ei ole.
Siiani olen lugenud erinevate kipsi sisaldavate toodete kohta, et nood ei sobi niisketesse tingimustesse. Meie laiuskraadidel ei ole veel Sahhaara kliima.

Käisin vahepeal staabis oma põhipahega tegelemas ja võtsin veidi ka hallarakkude tegevust stimuleerivat vedelikku, siis tuli uitmõte- miks mode Hiid ei taha näiteks vanadele mõeldud maja(vist,) loodetavasti kiviseinte(Baurock või Fibo), tuuletõkke kipsi asemel seinad lihtsalt üle krohvida. Tänapäeval on vabas müügis fassaadide kleepsegusid laias valikus. Ei pea isegi armeervõrku kasuatama, sest on segusid on olemas ka armeerkiududega. Uitmõte sellest, et staabis olles tuli meelde, et ühel tellijal oli enne laudise paigaldust Durisol plokist seinad üle krohvitud. Krohvi viimistluse visuaalne hinnang minu arvates oli "taotluslik lohakus". Jääks tolleaegse tellijaga sama meelt, et see krohvikiht peab tuult rohkem kui erinevad materjalid. Lubagu need tootjad mida tahavad, nagunii nad(toodete tootjad) ei hakka elama sinu ehitatud majas.
Kui sa, Hiid, oskad kasvõi robustselt krohvida, siis majanduslik efekt, mingi kipsplaadist tuuletõke+oma töö vs armeerkrohv+oma töö, on täiesti olemas. Ja seda krohvimise kasuks.

[ping]

...
Kange tahtmine on kipsi kasutada. Knaufil ja Norgipisl paistavad nad olevat mingilmääral vetthülgavad tehtud ja on vastavalt 10 ja 15 ühikut.
Gyprocil ei paista rohekat tooni olevat ja ei tea, mis ta näitaja on, samuti ei tea tema sellekohaseid näitajaid. ...

Olin sama valiku ees.
Käisin majatehase rämprukastis väljas ligunenud tükke otsimas. Aga kuna need paistsid väga kobedad, siis arvasin need liiga värskeks.
Kuna aastaid varem olin näinud mitmeid tuuletõkkekipsiga tehtud ehitusjärgus maju, siis sõitsin luurele.
Üks maja oli samas seisus, kui seda viimati nägin ja kõik need aastad oli tuuletõkkekips olnud ilma katteta ilmastiku meelevallas ja kenasti läbi ligunenud.
Vaibanoaga sai suht kergelt ca 10x10cm proovitüki kätte ja viskasin igaksjuhuks masinasse.
Osa aja pärast avastasin, et see tükk oli ära kuivanud ning käega katsudes ja mõjutades oli sellise moega nagu ei oleks märg olnudki
Edasi oli juba plaan selge, et oma majas kasutan tuuletõkkekipsplaati mitte papiplaate ja tegingi nii.

[kaimagk]

Käisin vahepeal staabis oma põhipahega tegelemas ja võtsin veidi ka hallarakkude tegevust stimuleerivat vedelikku, siis tuli uitmõte- miks mode Hiid ei taha näiteks vanadele mõeldud maja(vist,) loodetavasti kiviseinte(Baurock või Fibo), tuuletõkke kipsi asemel seinad lihtsalt üle krohvida. Tänapäeval on vabas müügis fassaadide kleepsegusid laias valikus. Ei pea isegi armeervõrku kasuatama, sest on segusid on olemas ka armeerkiududega. Uitmõte sellest, et staabis olles tuli meelde, et ühel tellijal oli enne laudise paigaldust Durisol plokist seinad üle krohvitud. Krohvi viimistluse visuaalne hinnang minu arvates oli "taotluslik lohakus". Jääks tolleaegse tellijaga sama meelt, et see krohvikiht peab tuult rohkem kui erinevad materjalid. Lubagu need tootjad mida tahavad, nagunii nad(toodete tootjad) ei hakka elama sinu ehitatud majas.
Kui sa, Hiid, oskad kasvõi robustselt krohvida, siis majanduslik efekt, mingi kipsplaadist tuuletõke+oma töö vs armeerkrohv+oma töö, on täiesti olemas. Ja seda krohvimise kasuks.

...missassja , sa soovitad krohvida kandeseinu mis asuvad peale villa(kui vaadata seina kons seest välja), et need peaksid siis villa tuule eest kaitsma
....see põhi sul vist juba paistab

Aga küsijale , tuuletõkke teostus pole koht kus kokku hoida. Sellest rohekas-sinisest plaadist hoia kaugele, ja kipsilaadne toode võiks ka maja sisse jääda......

[vuuk]

tuuletõkke plaati iseloomustatakse näitajaga Veeauru difusioonitakistuskonstant μ, Ühel on ta 15, teisel 10.
Kumb see siinkohal parem on?
...

Tuuletõkke plaat peab hästi tuult pidama ja samas hästi auru vajadusel väljapoole laskma.
Seega, mida väiksem difusioonitakistuskonstant μ, seda parem. Sellepoolest eelnimetatud tuuletõkkematerjalidest parim on VKL-13, mille μ=1 ehk samaväärne õhuga. Teisalt, iga asjaga kipub olema nii, et kui ühe omaduse poolest ülihea, siis mõne teise omaduse poolest mõni teine võrreldav parem.
ISOVER VKL-13 on tegelikult ka paigalduse mugavuse ja lihtsuse poolest ilmselt üle teiste: kerge, lihtsasti töödeldav, ei pea jälgima erinevaid pooli. Lisaks toimib väga hea soojustusmaterjalina, mille poolest võrreldavad vastu ei saa.
Suhteliselt lihtsasti paigaldatav (eriti keerukatel juhtudel) on ehk tuuletõkke kangas, näiteks:

Sellel difusioonitakistus kahjuks antud tootja poolt teisel kujul (<0,01 MN s/g) ja selles osas puudub võrdlusmoment kuid ilmselt soovides võimalikult vähest, tuleb eelistada VKL-13.
Samas - parim oleks vast optimaalne. Mis aga konkreetsel juhul on optimaalne? See on juba iseküsimus ja seda juba iga mees määrata ei oska.

[Urmas]

...missassja , sa soovitad krohvida kandeseinu mis asuvad peale villa(kui vaadata seina kons seest välja), et need peaksid siis villa tuule eest kaitsma

Kus kohas mode Hiid oma postituses mainis villa? Ise küll välja ei lugenud. Soojustuseks mõeldud krohvitavatest villaplaatidest oled midagi kuulnud? Kui õigesti mäletan, siis Hiid ehita(b)s vanadele maja Aerocist, aga kui paksust, ei mäleta.

[Hiid]

Kaks maja tegin VKL13'ga ja ei kahetse.
Hetkel maksab majaköksi vill 800 ja Vkl13, 700 eur
Kipsi saaks poole vähemaga.
Eks ma seda kipsi pelgan pigem selles mõttes, et liiga tihe on. Et plokist läbi vingerdav niiskus jääb kipsi taha kotti ja sein läheb hauduma. Eks väristan vist kätt ja teen veel ühe elamise VKLiga.
Maja seest 300 Baurock, 150 püstkarkass, mille vahel Rockwool kivivill, selle peale tuulöetõke, distantsliist ja voodrilaud.
Igasugu krohvid on õudsed ja kõne alla ei tule!

[kaimagk]

...missassja , sa soovitad krohvida kandeseinu mis asuvad peale villa(kui vaadata seina kons seest välja), et need peaksid siis villa tuule eest kaitsma

Kus kohas mode Hiid oma postituses mainis villa? Ise küll välja ei lugenud. Soojustuseks mõeldud krohvitavatest villaplaatidest oled midagi kuulnud? Kui õigesti mäletan, siis Hiid ehita(b)s vanadele maja Aerocist, aga kui paksust, ei mäleta.

Ja tõemeeli arvasid et kui küsija ei plaani plokist seinale soojustust panna vaid tahab kleepida 13mm tuuletõket ja see siis ära krohvida? Hakka lugema juba ja aru sama millest inimesed kirjutavad. Kas tõesti endal imelik juba ei ole, minu viga, muidugi pole, sa ju ei saa seda ise aru. Aga tead, ma(ja ka teised) olen sulle seda korduvalt maininud, nii et võiks juba kohale jõuda......
Hiid, aga sa pea mõne inseneriga nõu selle seina kons mõttes, et kas kpis kui selline üldse tohib seal olla. Siin mõned kasutavad ka mingit programmi selle jaoks.

[Hiid]

Sellist toodet poleks olemas, kui seda mõni insener heaks ei kiidaks. Sama on selle skanoga, kasutatakse ja nutetakse.

[kaimagk]

.....ma pigem mõtlesin seda, kas kipsist tuuletõke sobib üleüldse sinna seinatüübile...aga näib et sul ju vastused käes