Üldisest töökultuurist

[suvaline]

Oh seda vaimuvaesust küll. Vaadake Kinnistusraamatust, kes on püstakutorude omanik, ühistut selles nimekirjas pole. Ühistu on lihtsalt üks lüli omaniku ja töötegija vahel. Jõudu kõikidele KÜ juhatuse liikmetele: vastutate kogu oma varaga veel 5 aastat Äriregistrist kustutamise järel. Seega soovitan Haldusmenetluse seaduse alusel mitte kunagi avaldada arvamust ega midagi kooskõlastada.

[pikk88]

See nüüd kaldub pigem juriidika valdkonda, kuid on sul oma väidete tõestuseks ka konkreetsed faktid siia välja tuua? Minuga suhtles Andres Aint, kes oma jutu järgi on ise ka mingisuguse ühistu juhataja. Sa väidad siis, et ta levitab valeinfot?
Esimene ettejuhtuv otsingusse sisestatud vastus analoogsele küsimusele väidab samuti, et püstakutorud on majaelanike kaasomandis ja neid ju esindab ühistu?
http://www.vastused.ee/loe/oigus/korter ... kulud.html
Kui toimub avarii ning püstakutorud lõhkevad siis selle remondi kulud katab ühistu, mitte see korteriomanik, kelle kinnisvara seina taga õnnetus aset leiab.

[suvaline]

Miks mina pean midagi tõestama ja mis fakte Te loodate saada. Võtke seadused lahti ja hakake looma loogilise seoseid.
Miks avarii korral ühistu maksab? Ühistu esitab arve kindlustusele, viimase tunnustatud ekspert uurib, kes torudega manipuleeris ja kuidas. Kui selleks on korteriomanik siis kindlustus esitab tolle korteriomaniku (mitte ühistu) vastu regressinõude. Kui avarii juhtus puuduliku või ebakorrektse tehnohoolduse tõttu siis maksavad remondi eest kõik korteriomanikud solidaarselt ja võivad pöörduda oma kindlustuse poole, ja sama ring kuni tehnohoolde tegija vastu regressinõue.
Esindamine ei muuda omandisuhteid! Ühistu esindab kaasomanikku ainult tavapärase majandustegevu näol. Kõik, mis väljub viimasest, nõuab mitte häälteenamust üldkoosolekul, vaid kõikide kaasomanike otsust.

[kunn24]

Siin on kenasti kirjas: https://antsla.ee/korterelamu-rekonstrueerimine
Kande ja jäigastavate seinte eemaldamine on rekonstrueerimine ja selliseid seinad on ühisomandis.
Kui kandeseinte üle võib veel jutustada, et kas on või ei ole, siis kõik seinad on kindlasti jäigastavad.
Kõik rek tööd nõuavad proj dokusid, ehitusteatist. Lisaks ühisomandis olevate asjade muutmine kõigi korteriomanike nõusolekut.

Lisaks veel https://www.viimsivald.ee/teenused/ehit ... rueerimine

https://www.riigiteataja.ee/akt/109052017014?leiaKehtiv
§ 38 lg 1 ja sealt edasi.

Ehk maakeeli, kui keegi oma kuradi eriomandis ehk korteris, mis koosneb tapeedist, pahtlist ja õhust lammutab vaheseinu ja sinul on ka selles majas eriomand ehk korter, siis tema oma korteris lõhub ka sinu ühisomandit. Edasi mõtle ise.
Kui kahtled jäigastavate seinte konstruktiivses olulisuses, siis tee kaartimaja ja hakka nn mittekandvaid vaheseinu eemaldama. Vaata, milega üritus lõpeb, eriti, kui avaldad fassaadile näiteks tuulekoormust (puhud).

Sai suheldud ka linnavalitsusega ning täpselt nii nagu oligi arvata, ei kuulnud ma sealt mitte midagi uut.

Lisaks tundub, et sattusid ka ebakompetentse otsa. Kuidas sul küll nendega pidevalt veab?

[kaimagk]

Ega ikka ei ole nii et kõik siseseinad jäigastavad nagu siin mainiti. Uuemates kortermajades 1x kipsseinad jne... Ei tasu lahmida. Iga korter(maja) tuleb lihtsalt kindlaks teha mis/kes on.

[kunn24]

Ka kipsplaat on jäigastav element. Ka montaaživaht võib seda ülesannet täita. Autodel on näiteks liimitud klaasid selleks.

[kaimagk]

Jah kipsplaat on jäigastav element, aga maja konstruktsioonile ei pruugi olla mitte mingit mõju. Nagu aru olen saanud siis siinsetes foorumitites on lubatud jama ajada. Siin pole midagi vaielda, noo ei ole kõik vaheseinad sellise jäigastava eesmärgiga, et neid ei tohiks eemaldad eelnevalt kogu kaasomandiga kokku leppimata. Muidugi ilus oleks kui kogu maja seltskonda teavitaksid kui hakkad remonti tegema....
PS: ei tolereeri üldsegi omavoli ( ise olen vastavad load, paberid ja nõusolekud saanud kui olen mõnes korteris remonti teinud)

[kunn24]

Siis leppigegi kõigi omanikega kokku, et maja on projekteeritud fassaadi tuulekoormuseks 2 kN/m2, aga meie lepime nüüd kokku vaid 0,5. Kuniks tormi või maavärinat või -lihet ei tule, püsib kah. Ehk jutu mõte- ka neid otsuseid saab teha VAID maja projektdokude baasilt ja pädeva isiku poolt. KÜS ütleb ju selgelt, mis on eriomand, mis ühisomand ja kuidas ühisomandi ümberehitamisel käituda. Pole kaagutamise ruumi.

Ma üldiselt olen bürokraatia vastane, kui tegu on eramajaga. Aga kui keegi hakkab kortermajaga mänge mängima, siis olen seda meelt, et lajatada bürokraatia täie rangusega.

Juhtus näppu näide, kuidas mängitakse mänge kortermajas ja proovi veidi mõelda, mis oleks võinud juhtuda https://www.ohtuleht.ee/1105686/kaks-ga ... les-boiler

Ehitustööd olid mingi mäng seintega:
Kolmapäeval kella 11 paiku teatati häirekeskusele, et Kohtla-Järvel Järve linnaosas Uue tänava kortermajas on gaasileke. Ehitustööde käigus lõigati kogemata läbi gaasikraan ühes korteris. Remonditöödega tegelev Ingmar ütleb, et omanik ei teadnud midagi seina sees jooksvast gaasitorust. Ühtegi märget seal ei olnud ning kui ehitajad seina lahti võtsid, sai ka toru viga.

[Urmas]

Jah kipsplaat on jäigastav element, aga maja konstruktsioonile ei pruugi olla mitte mingit mõju.

Kas tõesti tänapäeva kortermaja projekteerimisel arvestatakse, et metallkarkassil kipssein(näiteks fibo plokkidest põhikonstruktsioonid) on konstruktsiooni jäigastav element? Noh, osad tänapäeva tellijad igatahes arvavad küll nii kui puit- või metallkarkassil maja seest (kui ka väljast) kipsplaadiga kaetud siseseinte vuukidesse tekivad praod, on süüdi maaler.

Siin pole midagi vaielda, noo ei ole kõik vaheseinad sellise jäigastava eesmärgiga, et neid ei tohiks eemaldad eelnevalt kogu kaasomandiga kokku leppimata. Muidugi ilus oleks kui kogu maja seltskonda teavitaksid kui hakkad remonti tegema...

Millegipärast arvan, et teemas kirjeldatud korter ei ole ehitatud ajal, mil vaheseinteks kasutati metallkarkassil olevat kipsplaati, vaid ajast kui vaheseinteks kasutati tuhaplokke või tellist. Kuidas on arvestatud tol ajal nendest eelmises lauses mainitud materjali arvestamisel maja projekteerimisel jäikuse andmiseks, ei oska öelda.

PS: ei tolereeri üldsegi omavoli ( ise olen vastavad load, paberid ja nõusolekud saanud kui olen mõnes korteris remonti teinud)

Idee järgi peaks kõikide lubade ja paberite hankimine olema tellija, mitte töövõtja mure. Kui ei ole tellijaga teisiti kokku lepitud.

[suvaline]

kunn24,
neil seal Kohtla-Järvel on vist mingi eriline olukord plahvatusohtlike gaasidega (põhjus on muidugi teada):
https://pealinn.ee/2021/08/18/kohtla-ja ... plahvatus/
Nigel on see, et ega nad vist ei tea siiani, et metaan on õhust kergem ja koguneb lae alla (nigel el.ühendus või 20% iseplahvatav segu, jne).

Urmas,
idee on hea, et kõik load/paberid hangib Tellija, aga Tellija ju ei oska ja seetõttu ka ei viitsi: odavam on leida pikk88 probleemis esinevad klounid (viimased ei osanud lihtsalt kavalalt toimetada).

kaimagk,
kas kipsseina ainus ülesanne (näiteks) on konstruktsiooni jäigastamine? Kui tuleb näiteks ämm külla ja vastlapäeva hernesupi järgselt, avatud planeeringuga I korruse pelleris väljutavad nad produktsiooni keset ööd üle 30 dB helirõhuga umbes nagu miinipildujast (mürahäiring)? On olemas: https://www.riigiteataja.ee/akt/163756?leiaKehtiv
Äial stoomikott lekib või on hoopiski proteesid vanad: haisuhäiring. Käib öösel vannitoas taskulambiga prostamol unot võtmas: valgusmürahäiring.

[kaimagk]

Jah kipsplaat on jäigastav element, aga maja konstruktsioonile ei pruugi olla mitte mingit mõju.

Kas tõesti tänapäeva kortermaja projekteerimisel arvestatakse, et metallkarkassil kipssein(näiteks fibo plokkidest põhikonstruktsioonid) on konstruktsiooni jäigastav element? Noh, osad tänapäeva tellijad igatahes arvavad küll nii kui puit- või metallkarkassil maja seest (kui ka väljast) kipsplaadiga kaetud siseseinte vuukidesse tekivad praod, on süüdi maaler.

Siin pole midagi vaielda, noo ei ole kõik vaheseinad sellise jäigastava eesmärgiga, et neid ei tohiks eemaldad eelnevalt kogu kaasomandiga kokku leppimata. Muidugi ilus oleks kui kogu maja seltskonda teavitaksid kui hakkad remonti tegema...

Millegipärast arvan, et teemas kirjeldatud korter ei ole ehitatud ajal, mil vaheseinteks kasutati metallkarkassil olevat kipsplaati, vaid ajast kui vaheseinteks kasutati tuhaplokke või tellist. Kuidas on arvestatud tol ajal nendest eelmises lauses mainitud materjali arvestamisel maja projekteerimisel jäikuse andmiseks, ei oska öelda.

PS: ei tolereeri üldsegi omavoli ( ise olen vastavad load, paberid ja nõusolekud saanud kui olen mõnes korteris remonti teinud)

Idee järgi peaks kõikide lubade ja paberite hankimine olema tellija, mitte töövõtja mure. Kui ei ole tellijaga teisiti kokku lepitud.

Pole öelnudki konkreetse teema kohata, vaid jutt käis selle kohta et üldistati. U, lugeda ei oska vä. Ega ei ootagi sealt midagi paremat, kui neid hallrakke mida on väga väheks jäänud.....Aga sa proovi, ehk jõuab kohal (äkki).....

[kaimagk]

[q

kaimagk,
kas kipsseina ainus ülesanne (näiteks) on konstruktsiooni jäigastamine? Kui tuleb näiteks ämm külla ja vastlapäeva hernesupi järgselt, avatud planeeringuga I korruse pelleris väljutavad nad produktsiooni keset ööd üle 30 dB helirõhuga umbes nagu miinipildujast (mürahäiring)? On olemas: https://www.riigiteataja.ee/akt/163756?leiaKehtiv
Äial stoomikott lekib või on hoopiski proteesid vanad: haisuhäiring. Käib öösel vannitoas taskulambiga prostamol unot võtmas: valgusmürahäiring.
[/quote]


Kipsplaadil ei ole ainuke ül. seina(kons)jäigastamine. 'Pooltel' maailma inimestel polegi wc'des vaheseinu, mida sellega öelda tahtsite et 1x kipsein on mis,......aaa, niisama jutujätkuks, nagu tihti siin...
Jah, minu vanaema Võrumaal teeb endiselt head moosi. ......