Aeroc seinad lageda taeva all

[rokikas]

Tere!
Kuidas võiksid 500mm aeroc seinad lageda taeva all 2-3a vastu pidada? Plaan oleks seinad valmis laduda, viimase rea U plokk täis valada ja siis müür sademete eest pealt kinni katta. Samuti kataks kinni akna ja ukseavad.

Kui horisontaalpinnad kaetud siis ei juhtu seinaga midagi.
Kas oled veendunud et U-plokk on seal vältimatu?

Endale majaehitus ei ole mingi investeering (äärmisel juhul üks väga vilets investeering)
Investeering / investeerimine on midagi hoopis muud

Päriselt?

[Küülaline]

Mõned peavad televiisori ostu ka investeeringuks.

[ping]

Mulle meeldivad need iseehitajad, kes teevad sügisel vundamendi valmis, et see saaks vajuda.
Mul on alati küsimus, et kuhu ta vajub ilma koormuseta.
Kui vast valminud vundament vajub ilma, et seal oleks peal kandvaid konstruktsioone, siis on tegu juba probleemiga.
...

Vana sügavmõttelist kõnekäändu "Maja peab vajuma", kasutatakse väga erinevate tööde seisaku põhjendamiseks erinevates valdkondades rumalatele (kõrvalseisjatele) ja need usuvadki et seda mõeldakse sõnasõnalt.

Muidugi ka nõukaaja plaanimajanduse tingimustes, materjalide defitsiidi korral, põhjendati kõikide ehitiste valmimise venimist väitega, et "maja peab vajuma". Sest ei saanud ju avalikult kuulutada, et suures riigis ei suudeta leida üht või teist materjali.

[mkubi]

Aga huvitav, kui palju valmis maja võiks maksimaalselt vajuda?

[ristu]

Aga huvitav, kui palju valmis maja võiks maksimaalselt vajuda?

Aga huvitav, kui kõrgeks kasvab puu.
Puu kõrgus sõltub puu liigist, asukohast, kliimast, pinnasest jne.

Parimat

[CFRHS]

Aga huvitav, kui palju valmis maja võiks maksimaalselt vajuda?

Lühike numbriline vastus, suurusjärk 50 mm on üldiselt lubatud piirides vajum. Kehtib muidugi ühtlase vajumise korral, hoone ebaühtlane vajumine tekitab probleeme.

[Urmas]

Lühike numbriline vastus, suurusjärk 50 mm on üldiselt lubatud piirides vajum.

Millises EV-s kehtivas seadusandlikus aktis või normatiivis on see number ära märgitud? Tahaks lugeda.
Kas see kehtib üheselt maja kohta, mille vundamendi jaoks kooriti huumus ja saalungid kinnitati ankurpoltidega paekihti või ka sellisele pinnasele rajatud maja kohta nagu ühe teise teema videos? https://www.youtube.com/watch?v=om_ldgTix78

[CFRHS]

Lühike numbriline vastus, suurusjärk 50 mm on üldiselt lubatud piirides vajum.

Millises EV-s kehtivas seadusandlikus aktis või normatiivis on see number ära märgitud? Tahaks lugeda.
Kas see kehtib üheselt maja kohta, mille vundamendi jaoks kooriti huumus ja saalungid kinnitati ankurpoltidega paekihti või ka sellisele pinnasele rajatud maja kohta nagu ühe teise teema videos? https://www.youtube.com/watch?v=om_ldgTix78

EVS-EN 1997
Eks vundament projekteeritakse vastavalt geoloogilistele tingimustele. Tõin välja suurusjärgu piirväärtusest.

[v220]

Tere!
Kuidas võiksid 500mm aeroc seinad lageda taeva all 2-3a vastu pidada? Plaan oleks seinad valmis laduda, viimase rea U plokk täis valada ja siis müür sademete eest pealt kinni katta. Samuti kataks kinni akna ja ukseavad.

Kui horisontaalpinnad kaetud siis ei juhtu seinaga midagi.
Kas oled veendunud et U-plokk on seal vältimatu?

Endale majaehitus ei ole mingi investeering (äärmisel juhul üks väga vilets investeering)
Investeering / investeerimine on midagi hoopis muud

Päriselt?

Ei ole veendunud, et U-plokk on vältimatu aga projekteerija on nii ette näinud. Kuna ta oli aastakümnete pikkuse kogemusega insener siis ei ole nagu kahtlemiseks põhjust olnud. Kahjuks üle ka enam küsida ei saa sest tema elutee lõppes enne kui jõudsin ehitama hakata. Mõtlen natuke ja ehk kajastan ehitust ka siin foorumis. Taldmik sai mõned nädalad tagasi valmis ja ootab nüüd kevadet, et töödega vaikselt edasi minna.

[v220]

Tänaseks võin õelda, et sügisel laotud 2 rida elasid ilusti talve üle. Pealt olid kilega kinni kaetud. Nüüd jätkame ja proovin suve jooksul müürid püsti saada.

[vuuk]

Igal reeglil kipuvad olema erandid.
Kui müürid laotud lintvundamendile, siis jah piisab müüride pealt katmisest.
Aga kujutage ette olukorda, kus müürid on plaatvundamendil, betoonist või Bauroc paneelidest vahelael. Laod müürid äärtesse. Tuleb suur pikaajaline sadu. Tekib bassein. Alumise plokirea plokid mitte lihtsalt ei saa natuke märjaks vaid istuvad lausa vees. ...
Edasi kujutage ette järgnevat stsenaariumit.
Tööprotsess on organiseeritud selliselt, et tegemist on detsembrikuuga.
Vaheldumisi paduvihmad ja külmumine.
Pangalaen arendajat või omanikku survestamas....
Ja nii need majad tihti kerkivadki.

[v220]

Tõsi ta on, mul õnneks sellist uputuse ohtu ei ole. Täna poes tekkis huvi, et kas bauroci kannatab ka tiigersaega mõistlikult saagida? Hetkel olen käsisaagi kasutanud, midagi hullu pole aga alati võiks mugavam/kiirem võimalus olla. Lintsaag jääb oma hinna tõttu valikust välja.

[ping]

... Täna poes tekkis huvi, et kas bauroci kannatab ka tiigersaega mõistlikult saagida? Hetkel olen käsisaagi kasutanud, midagi hullu pole aga alati võiks mugavam/kiirem võimalus olla. ...

Sellise kujuga saetera sobib:
https://www.bauhof.ee/et/p/713423/saete ... 457mm-2tpi

Kõvasulamist hambad annavad pika kasutusea ja parema tulemuse. Tera on välja töötatud lõikamaks läbi kõige tugevamatest abrasiivsetest materjalidest nagu tellised, FIBO ja AEROC`i blokid.

(Mul üks selline 2m tuhaplokki lõikanud tera seisab ja poole hinna eest võin loovutada.)

[Urmas]

Täna poes tekkis huvi, et kas bauroci kannatab ka tiigersaega mõistlikult saagida?

Jah, ja väga edukalt selle pingi viidatud sarnase kõvasulam hammastega teraga olen isegi uste avasid suuremaks korrigeerinud. Olid teised tolleaegsest poorbetoonplokkidest ja ka nende vahel olev segu ei olnud takistuseks.
Üks, mida asi soovitaks teha, oleks rakis plokile, et lõige tuleks sirge. Vähemalt ise küll teeks.

[ping]

...
Üks, asi mida soovitaks teha, oleks rakis plokile, et lõige tuleks sirge. Vähemalt ise küll teeks.

Kui tervet rakist teha ei viitsi, siis on abiks ka ploki vastasküljele kruvidega kinnitatud lauajupp, et viltu ei veaks.

[vuuk]

...
Täna poes tekkis huvi, et kas bauroci kannatab ka tiigersaega mõistlikult saagida?...

Seisin kunagi sama küsimuse ees. Ostsin selle sama "Ping" i poolt näidatud, kuna mul võimas akuga tiigersaag olemas ja nagunii tahab aegajalt kasulik olla. Kogemus aga selline, et hea käsisaega saab plokid üldjuhul tükeldatud paremini ja minul igatahes see tiigersae leht põhiliselt seisab (maksis veel mingi 50 euro kanti).
Sellise töö jaoks, mida Urmas kirjeldab, olen kasutanud. On päris hea "abimees" ja kohati asendamatu.
Viimati sai kasutatud ühe erilise kujuga šamott plaadi nikerdamisel.

[v220]

Aitähh soovituste eest Jätkan esialgu käsisaega kuna tiigersaagi kodus pole ja see tuleks ka esmalt soetada. Ja lisaks suured tänud kommenteerijatele, väga asjalikud kommentaarid. Kahjuks läheb tänapäeval tihti teema mõttetuks läbuks. Eks maailma avastamist on palju kuna otseselt varem ehitusega tegelenud ei ole. Ilmselt järgmine põnev samm saab olema nende 500-ste aerocite tellingutele tõstmine.

[vuuk]

Täpsustuseks niipalju, et hea käsisae all pidasin muidugi silmas kõvasulamhammastega saagi.
Tavalise sae hambad kulutab esimese plokiga ära. Sae tee muutub nii kitsaks, et järgmist plokki võibki jääda saagima.
Ja muidugi, ega selline spetsiaalne kõvasulamhambaga saag just ka odav lõbu ei ole. Läheb ilmselt samuti 50€ kanti.
Plokkide saagimisel on ka heaks abinõuks spetsiaalne plokisaagimise vinkel.
Alljärgneval pildil võitegi näha saagimisel olevat Bauroc plokki, sae käepidet ja vinklit.

Järgneva pildi pealt võite näha pealt kaetud müüri, pooleli ja ladumisel olevat Bauroc ECOTERM+ 500mm müüri, tellingutele paigaldamiseks valmis asetatud plokke. Ka kõnealune ploki saag on pildil nähtaval kohal täitsa olemas.

[v220]

Saag on ikka kõvasulam. Siiani olen saaginud kilplase kombel, markeriga jooned peale ja selle järgi. Proovin kindlasti ka vinkli nüüd ära, kui kogenud ehitajad seda soovitavad

[v220]

Täpsustuseks niipalju, et hea käsisae all pidasin muidugi silmas kõvasulamhammastega saagi.
Tavalise sae hambad kulutab esimese plokiga ära. Sae tee muutub nii kitsaks, et järgmist plokki võibki jääda saagima.
Ja muidugi, ega selline spetsiaalne kõvasulamhambaga saag just ka odav lõbu ei ole. Läheb ilmselt samuti 50€ kanti.
Plokkide saagimisel on ka heaks abinõuks spetsiaalne plokisaagimise vinkel.
Alljärgneval pildil võitegi näha saagimisel olevat Bauroc plokki, sae käepidet ja vinklit.plokisaagimine.jpg
Järgneva pildi pealt võite näha pealt kaetud müüri, pooleli ja ladumisel olevat Bauroc ECOTERM+ 500mm müüri, tellingutele paigaldamiseks valmis asetatud plokke. Ka kõnealune ploki saag on pildil nähtaval kohal täitsa olemas.ECOTERM+ 500 müüritöö.jpg

Küsiks ka nööri kinnitamise kohta soovitusi. Kas kõige mõistlikum on eraldi juhtpuu seina külge kinnitada? Ühel pildil nagu oleks midagi näha aga silm võib ka petta. Enamus ajast kipub 10+m peale 2mm nöör ka läbi vajuma. Kas tuleks lihtsalt rohkem pingule tõmmata? Ega muidugi kõrguse "reguleerimine" liimvuugiga on omaette teema. Ehk on ka selleks kogenud ladujatel häid nippe jagada.

[vuuk]

Tõsi ta on, nööril kipub olema jonn sees, nagu igal muulgi tegelasel ja sellega tuleb arvestada.
Kusjuures nöör mitte üksnes ei vaju vaid ka olenevalt tuulest võib olla kõver teistpidi. Ühel päeval nii, teisel naa.
Lisaks võib nöör karvupidi ploki külge kinni haakuda ja sellega anomaaliat tekitada. Nii, et kokkuvõttes nöör on küll vajalik abivahend, aga ainult sellele ei saa loota, tahtes vigu vältida.
Teisalt, viga on suhteline. Oleneb suurusest ja sellest, millist suurust veaks lugeda.

Pildil siis minu viimase aja leiutis lihtsustamaks nurga ladumist ja nööri kinnitamist.

[Prill]

Amatöörharrastusehitaja kogemuse pealt nööri kasutades tundunud parem nöör seada mitte joonele aga 3-10mm väljapoole, neid mm-cm vahet hindab hästi silmaga, aga nööri eemalolek välistab selle kleepumise ja olukorra, kus üksik plokk/plokinurk/ebatasasus või karkassipost vajutab nööri väljapoole, silmale võib tunduda, et on täpselt vastu nööri aga tegelikkuses ei ole nöör/joon enam sirge.

Õnnestunud näha kuidas sügistuule-tormiga üks punt üritas tööstushoone posti rakiseid nööri järgi paika sättida, nöör pikk 30-40 meetrit, sai juhitud tähelepanu, et nöör tuulega liiga palju kaldub, hakati mõõdulindiga postide vahesid kontrollima ja nööri keskelt 5-8cm oli nöör allatuult. Järgmine päev selgus, et eelmine rida postirakiseid oli samuti sentimeetreid kaldu seatud ja tegelikult ei ole üldse kindlust mis postist neid vahesid ja vigasid tuleks korrigeerima hakata, lõpuks töödejuht tellis geodeedi kohale, kus rakised koos ankrupoltidega nihutati õigesse kohta.

[vuuk]

Ehk ei olnud tegu rakistega vaid hoopis raketistega?
Need 2 kipuvad pidevalt ka spetsialistidel omavahel segi minema.
Ka geodeedil on lubatava vea piirid kusagil nõuetes kirjas. Eksivad ka nemad. Olen näinud, kuidas järgmine geodeet eelmise töö kvaliteedi maha tegi.
Nöör 10 mm kaugusel on natuke kaugel, aga eks igal tegijal omad töövõtted. Mina üritan panna 2..3 mm kaugusele. Kontrollin tulemust üle ka muude vahenditega.
Nööri 2 mm jämedust on üldjuhul müüri ladumisel natuke palju. Mida jämedam, seda raskem (kui vett saab siis sellevõrra veelgi enam) ja tuulel suurem pind, mida lükata.
Jämedamat nööri peab sama sirgeks saamiseks tugevamini pingutama. Peab olema tähelepanelik, et mitte tünga saada - tõmbab nurgaploki paigast ära ja ongi nurgal kõverus sees.
Alljärgneval pildil on teine minu nööri kinnitamise abivahend kiireks kinnitamiseks:

abivahend.jpg (57.31 KiB) Vaadatud 3983 korda

Missugune neist - eks selle peate ise ära arvama.

[fastteam]

Tunnen üht 87a vana kes oli laboris kui tuhaplokki aretati Sigalate tarbeks..
Praegu on liimid paremad aga baasmaterjal sama. Tema ütles, et elumajaks ehitada vaid telgis, sigalaks lageda tavea all käib kah

[vuuk]

No eks see on kindlasti kõva argument, kui sellist vana tuntakse.
Samas tasuks ikkagi ka teada, millest üks või teine materjal koosneb.
Ja ehitamisel peab tundma materjalide omadusi, näiteks ka olema kursis külmakindlusklassiga.
Ning muidugi peab enne ehitama asumist olema selgeks saanud ja vajadusel üle korranud materjali paigalduse ja sellest ehitamise teema. Kui kogemusi ja vilumust piisavalt, head töövahendid jne olemas - no küllap tulemus ka ootuspäraselt hää saab.