PVC kattega rõdu - vihmavesi koguneb / vale kalle

[Koonukas]

Tere

Palun abi ja nõu targematelt.
Probleemiks on avatud rõdu põrand, metall konstruktsioon+puitplaat+rull PVC kate.
Nimelt pärast tööde valmimist selgus, et rõdule kogunev vihmavesi ei liigu täielikult äravoolu renni poole vaid jääb keset rõdupõrandat seisma (ca 1cm sügavune lomp).

Endale tundub, et puitplaat lasti lihtsalt kruvidega kinni ja kallet ei viitsitud teha..

Nüüd olen olukorras kus paigaldaja väidab, et 15mm vett on lubatuse piires ja pole midagi “korda teha” garantii korras.

Uurisin teiste firmade ja paigaldajate käest, et kas kogunev vesi ja lomp on tavaline ja normaalne nähtus - vastati: “vesi seisma jääda ei tohi”.

Palun nõu, kas meil on siin Eestis kusagil ehitusnõuetesse kirja pandud palju on koguneva vee lubatuse piir?

Ise suutsin leida, et Soomes on öeldud: “…rõdude kalle peab olema 1:80. Ehk siis vee äravoolamiseks peab rõdu põrand olema kaldega 1 cm 80 cm kohta.”
Ehk siis nt 2 meetri kohta peaks kallet olema 2,5cm, 4 meetri kohta 5 cm jne

- kas me siin Eestis järgime Soomes kirja pandut või on kusagil mingi parem info just selle veeloigu sügavuse kohta olemas?

Igasugune info ja kaasa mõtlemine on teretulnud!

[ping]

“…rõdude kalle peab olema 1:80. Ehk siis vee äravoolamiseks peab rõdu põrand olema kaldega 1 cm 80 cm kohta.”
Ehk siis nt 2 meetri kohta peaks kallet olema 2,5cm, 4 meetri kohta 5 cm jne

- kas me siin Eestis järgime Soomes kirja pandut või on kusagil mingi parem info just selle veeloigu sügavuse kohta olemas? ...

Kui on normiga määratud "kallak", siis peab vesi ära voolama ja mingit seadusesätet ei saaks "loigu" sügavuse kohta olemas olla, sest kohta kuhu loik tekkib, seal ju kallak puudub.

[kaimagk]

...inimene küsibki kas on olemas mingi ehitusnorm (Eestis), mitte seda kuidas vesi käitub. Aga kindlasti on sellisel väikesel pinnal ei tohi olla mingeid 1-2 cm loike. Kahjuks ise ei oska viidata mingile seadusele. Kindlasti aitab, kui ütled sellele ehitajale et tellid erapooletu ekspertiisi, siis selgub asi.

[Koonukas]

Aitäh vastanutel, küsin veel - kas avatud, raudpostidel katusega ja piiretega rõdu võib olla ehitusnõuete mõttes kui “lamekatus”? Või peaksin mingi muu osa alt otsima, nt põrandad vms?


Viide: EVS 920-5:2015 (Kehtetu alates 29.12.2023, minu rõdu on üle antud enne kehtivuse lõppu)
Katuseehitusreeglid. Osa 5: Lamekatused
https://www.evs.ee/et/evs-920-5-2015

Peatükk 7 räägib kalletest (Lk 15-16) ja nende nõuetest (lisasin kuvatõmmised postitusele juurde)

[Koonukas]

“…rõdude kalle peab olema 1:80. Ehk siis vee äravoolamiseks peab rõdu põrand olema kaldega 1 cm 80 cm kohta.”
Ehk siis nt 2 meetri kohta peaks kallet olema 2,5cm, 4 meetri kohta 5 cm jne

- kas me siin Eestis järgime Soomes kirja pandut või on kusagil mingi parem info just selle veeloigu sügavuse kohta olemas? ...

Kui on normiga määratud "kallak", siis peab vesi ära voolama ja mingit seadusesätet ei saaks "loigu" sügavuse kohta olemas olla, sest kohta kuhu loik tekkib, seal ju kallak puudub.

Eks see ole ka minu, kui mitte asjatundja arusaam, aga kahjuks on vaja selliste vaidluste korral sõrmega jälge ajada ja must-valgelt näidata paigaldajale… talupoja loogikaga kahjuks vaidlust lahendada pole täna võimalik

Ülaltoodud 7.ndas peatükis on küll aga selline lause rasvaselt, tundub, et sellele ehitaja viitabki:

[Urmas]

...inimene küsibki kas on olemas mingi ehitusnorm (Eestis), mitte seda kuidas vesi käitub. Aga kindlasti on sellisel väikesel pinnal ei tohi olla mingeid 1-2 cm loike. Kahjuks ise ei oska viidata mingile seadusele. Kindlasti aitab, kui ütled sellele ehitajale et tellid erapooletu ekspertiisi, siis selgub asi.

Eesti Vabariigis sisuliselt ei ole mittemingisuguseid ehitusnorme kui eritööd(elekter jms, millede teostamine võib ohtu seada inimeste elu)) välja arvata. EV EhS seadustikus ei ole kirjas mingeid ehitusnorme, numbritest rääkimata, vaid lihtsalt "hea ehitustava". Äkki see loik oligi tööde teostaja hea ehitustava? Tööde teostajale annab EhS ikka väga vabad käed "hea ehitustava" tõlgendamiseks ja rikkaliku tööpõllu juristidele. Võib olla ehitajat need loigud ei häiri ja sa tekitad ilmaasjata endale stressi, kuigi ehitaja ei pea nendes loikudes elama.

Viide: EVS 920-5:2015 (Kehtetu alates 29.12.2023, minu rõdu on üle antud enne kehtivuse lõppu)
Katuseehitusreeglid. Osa 5: Lamekatused
https://www.evs.ee/et/evs-920-5-2015

Senikaua kui see sinu poolt viidatud EVS ei ole vastava valdkonna ministri poolt tehtud kohustuslikuks ega ei ole avaldatud Riigi Teatajas, on see nagu kempsupaberile trükitud aja parajaks tegemiseks trükitud ajaviite jutustus. EVS-de edasimüüjad on minu arvates üks parasiitorganisatsioon!

[Koonukas]

Tänud viimasele vastajale.
Tuli mõte - ega ei võiks siin hoopis aluseks võtta PVC katte tootja juhiseid?

[ping]

Tänud viimasele vastajale.
Tuli mõte - ega ei võiks siin hoopis aluseks võtta PVC katte tootja juhiseid?

See on küll kindlam plaan aga mõistlik oleks uurida ka antud hoone projekti, et mis seal on kirjas nende katuste kohta ja kui on ehitatud projektist mööda, siis see oleks vist küll tõsine argument.
Kui projektis ei ole kallet määratud, siis peab projekteerija vastu protsessima.

Muidugi on ka variant ise vajalik kalle tekitada, tungida üks terrassi serv üles ja panna kiilud alla.