Pae tn 25 lugu (mõistlikum mitte kindlustada)

[kunn24]

Alustatud sai repliikidena selles teemas https://www.ehitusfoorum.com/viewtopic. ... ae#p431166

Nüüd on sündmuste areng jõudnud sinnani, et kindlustus ei suvatse praktiliselt midagi hüvitada, asi on kohtus (see lutsutab ju aastaid!!!) ja arutelu käib sellel teemal, et kindlustus praegusel kujul võiks olla üldse olemata.
Lisaks 1-st teisest loost sain teada, et maja ajutine telk korjatakse ka kokku, kuna selle eest pole renti tasutud. https://www.delfi.ee/artikkel/120284444 ... i-maksmast

Pae 25 maja ümber on ehitatud ligi 1900-ruutmeetrist katust asendav tellingutest sõrestik, millele on katus peale tõmmatud. Selle rent maksab ligi 20 000 eurot kuus, ja kuna kindlustus keeldub maksmast, võtab rendifirma selle peatselt maha ning maja jääb vihma kätte.

Pae 25 elanik: me poleks pidanud maja kindlustama! Petlikku turvatunnet osta pole mõtet, seda müüa on aga lihtsalt alatu
https://epl.delfi.ee/artikkel/120285926 ... salt-alatu

Tsitaat tasulisest loost:

Möödunud oktoobris hävis Viljandis ühe elaniku omaloomingulise gaasikütte plahvatuse tagajärjel kortermaja ülakorrus. Ajakirjandus vahendab, et tänaseks on maja ajutise katuse all, valminud on uue katuse projekt ning kui ehituse hinnapakkumised käes, läheb ühistu panka laenu võtma. Ühtegi kohtuasja või menetlust algatatud pole ning ühistu on tulekahju järel jõudnud maja taastamise teel viie kuuga kaugemale, kui Pae 25 maja elanikud kahe aastaga.

Millest selline erinevus? Asi on selles, et Pae 25 majakarp oli kindlustatud ja Toome 14 Viljandis ei olnud. Pae 25 oli korralikult kindlustatud maja. Kindlustatud olid nii majakarp kui enamik maja 77-st korterist, kodukindlustus puudus vaid kuuel korteril. Kuigi tulekahju puudutas otseselt vaid hoone katust ja ligikaudu 15 neljanda korruse korterit, on tänaseks koduta maja kõik elanikud.

Meie õppetund on selge – parem, kui maja poleks olnud kindlustatud. Petlikku turvatunnet osta pole mõtet, seda müüa on aga lihtsalt alatu. Paljud Pae 25 elanikud leiavad tänaseks, et ilma karbikindlustuseta oleks majal juba katus peal – ühistu oleks ehituse ise organiseerinud ning korterite kindlustused oleks saanud tegeleda oma klientidega.

Pangalaen lõhutud korterite eest
Majakarbi kindlustuse tõttu on Pae 25 elanikud matnud kaks aastat oma elust lõputuna näiva bürokraatia, tõendamise, vaidlemise ja kohtuskäimise peale, ilma et maja taastamine selle aja sees grammi võrragi edenenud oleks. Oleme kindlustuselt õiglust otsides maksnud õigusabi ja ekspertiiside eest üle 100 000 euro, saatnud kümneid, kui mitte sadu kirju, veetnud tunde arhiivides dokumente otsides – samal ajal tasudes igakuiseid kulusid kahe kodu eest (millest üks eksisteerib vaid mõtteliselt) ning kandes aina suuremaid kahjusid.

Lugu jätkub EPL-is.
Päästeamet paneb ka "pirni":

Te ehk küsite, kus olid Päästeameti silmad? Siiski, poolteist kuud peale Pae 25 tulekahju toimumist saatis Päästeamet majaelanikele kirja: kuna 2018. aastal tehtud paikvaatluse käigus tuvastasime, et kõigil korteritel polnud ette näidata korstnapühkimisakti, siis oleme asja menetlenud ja jõudnud järeldusele, et Pae 25 elanikel tuleb nüüd (2022. aasta maikuus) peatada kütteseadmete kasutamine, kuni on tõendatud nende kasutamise ohutus. Nõude täitmata jätmisel ootab 2000 eurot sunniraha – probleem, mida ei tekkinud, sest korterid koos küttekolletega olid selleks ajaks põlenud või lammutatud. Asi seegi.

Loo lõpust kokkuvõte:

Aga ehk pakub lohutust soe lubadus kindlustusfirma kodulehelt: „Me mõistame hästi, et hingerahu ja õnnetunne on seotud sellega, kas sinu, sinu jaoks oluliste inimeste ja vajalike asjadega on kõik korras. Meiega oled alati ootamatusteks valmis, kuna oleme sulle toeks nii enne kui pärast õnnetust.“

[vuuk]

...
asi on kohtus (see lutsutab ju aastaid!!!)
...

Ja kui kodanikel on võimalik pöörduda kohtusse, siis olevat tegu õigusriigiga.

[tabarabarap]

Kohtuga jah see asi, et tsiviilasjades loeb raha ja kannatus ja hagemine on parim rünnak. Pmst , kui tekib kohtu võimalus, siis tuleb see eraldi protsessina kohe ette võtta ja ülejäänud ehitus ise kinni taguda ja pärast kulud sisse nõuda ka eraldi protsessina.

[kunn24]

ETV-s eile saade sel teemal https://jupiter.err.ee/1609108187/impulss

[Kalvis]

asi selles kindlustuse võtjad ei loe peenes kirjas lepingu tingimusi läbi. Nimelt on sinna tavaliselt peidetud üks võlulause - Maja peab vastama kindlustuse üldtingimustele. Kui küsisin neid üldtingimusi siis pidin toolilt maha kukkuma - Seal olid - uksed (aknad) peavad olema sertifitseeritud tulekindluse nõuetega jne. Lühidalt mistahes maja ei vastaks nendele nõuetele.
Enne lahkumist küsisin üle, et kui majal pole neid uksi siis ... kindluskaitset ei saa tulekahju korral. Ehk ostate tühja kindlustuse.
Pae juhtum kukub sinnasamasse. Kuigi tulekahju põhjus ei olnud tõenäoliselt üldtingimuste mittevastavusest ja kohus peaks eksperdi jutust sellest lähtuma, on siiski lepinguline mittevastavus kindlustusandja kasuks. Nüüd sõltub kohtus kõik juristide sõnaosavusest.

[Prill]

Aastat pea kümmekond tagasi tahtsin kallemaid tööseadmeid kindlustada ja kuna pidasin pakkumisis kalliks olin sunnitud süvenema, ka nendesse üldtingimustess - kaotasin täielikult kindlustusseltside suhtes usalduse, tuimalt viidati tingimustes õigusaktidele, mis enam ei kehtinud, nt viited kriminaalmenetluse seadustik mis juba pea kümnend enne oli asendunud karistusseadustikuga.
Viisakalt tänati tähelepanujuhtimise eest ja lubati lasta juristil tingimused üle vaadata ja ajakohastada.

Veel oli seadmete valve küsimus, kuna ühemehefirma, kodukontor ja nodi hoian kodus, siis kuna puudus valvesüsteem, ei saadud hinnas alla teha, paigaldasin enda valvekaamerasüsteemi, jälle ei sobinud, sest peab olema tõendatult mehitatud valvega seotud, ehk tuleks näidata neile turvafirmalt tellitud teenuseleping.

Varasemalt oli kindlustusseltsidest kuvand umbes nagu pankadest, kes on rõhutatult korrektsed, sest müüvad usaldust, kindlustusseltsid paistsid rohkem suvalised OÜ-d AS-id olema, mis lihtsalt müüsid oma teenust nii kuidas sai.
Enda skeemi lahendasin nii, kus maksin aasta kindlustust ja edasi kalkuleerisin, kus tõenäoliselt 3 aastamaksu kindlustusmakse korvab juba enamuse võimalikust riskist-kahjudest ehk mentaalselt arvutad kuidas nelja aasta pärast on kokkuhoitud 2k ja selle eest saab juba midagi remontida kui peaks juhtuma.
Sai ka seadmete maaletoojaga konsulteeritud võimalike juhtumiste ja remondi hindade üle, ka seadme täieliku hävimise üle, maaletoja sõnul Eestis ainult üks juhtum kus seadet ei olnud võimalik remontida ja tuli asendada, kõik muud juhtumid alati on saanud remontida ja remont oluliselt odavam kui seadme asendamine.

[ping]

...Pae juhtum kukub sinnasamasse. Kuigi tulekahju põhjus ei olnud tõenäoliselt üldtingimuste mittevastavusest ja kohus peaks eksperdi jutust sellest lähtuma, on siiski lepinguline mittevastavus kindlustusandja kasuks. Nüüd sõltub kohtus kõik juristide sõnaosavusest.

Pae juhtumil on erisuseks see, et peale õnnetust asus kindlustusandja kohe lepingust tulenevaid kohustusi täitma (tunnistas nõuet), mille käigus lammutas rohkem kui põleng kahju tegi.

Ja kui selgus kogu lammutatud osa taastamise maksumus, alles siis hakati lepingu täitmisest kõrvalehoidmiseks põhjuseid otsima.

Kui kindlustus oleks kohe teatanud nende poolsetest probleemidest ja Pae tänava ühistu oleks kohe alustanud ise omavahenditega taastamist (ilma liigselt lammutamata), siis oleks neil juba ammu katus pea kohal.
Ehk igal juhul tekkib kindlustusega pikk kohtuvaidlus aga katus majal oleks juba samal aastal peal olnud.
Tellingute rendivõlg oli nende mahavõtmiseni vist juba üle 600 000eur.

[Kalvis]

Ühel tuttaval põles kah kindlustatud maja katus maha. Seal oli siiski nii - Kindlustus nõudis 3 firma hinnapakkumist, käiku läks odavam ja kindlustusandja maksis täpselt hinnapakkujale jagatud tööetappide kaupa välja. Hinna sees oli ehitusaegne ajutine katus.
Miks Pae tn. seda ei kasutanud, ei tea

[ping]

... ja kindlustusandja maksis täpselt hinnapakkujale jagatud tööetappide kaupa välja. Hinna sees oli ehitusaegne ajutine katus.
Miks Pae tn. seda ei kasutanud, ei tea

Kuna lammutamisega oli nii hoogu mindud, et taastamiseks hinnati juba 5,8milj aga esialgsete kahjude alusel pakkus kindlustus ainult 2,4milj.
Vaata ETV saadet, seal näiteks inimene räägib, et temal sai üks sein kahjustada aga välja lõhuti terve korter koos kõigi selle korruse korteritega.

[Kalvis]

Mul pole aega kahjuks vaadata. Siin ja Delfi artiklite põhjal on jäänud mulje, et majaomanikud tegid kah palju vigu kuid Kindlustus olevat üritanud kotti pähe tõmmata.
Kohe oleks tulnud korraldada avalik taastamise vähempakkumine vähemalt 3 pakkujaga. Leping oleks pidanud olema kolmepoolne - Kindlustusfirma maksab, Töö tellib KÜ ja ehitusfirma taastab. Summad oleksid lepingu sõlmimise ajal lukku löödud. Kallima hinna puhul oleks kahju jäänud ehitaja kanda.Pole õrna aimugi kes jamis tellis ehitustööd...
Igatahes kes ja kuidas töid tellis siis läksid hinnad esialgsest kallimaks ja kindlustrusfirmal oli kasulikum kohtuuksi kulutada. Võibolla on sul õigus - mindi liigselt lammutama ja sinisilmsus....

[olaviv]

Artiklist loeb välja, et kindlustus loobus hüvitamisest kuna tuvastati rängad tuleohutuse nõuete rikkumised, puudusid tuletõkkesektsioonid jms.
Mõtleme nüüd korraks, et kuskohast tuleb see raha mis kahjuhüvitisteks makstakse. Kindlasti ei tule see seina seest. Ei tule ka kindlustusfirma omanike taskust. See tuleb nendest kindlustusmaksetest mida me kõik maksame. Kui nüüd kindlustusfirma riske hindamata tuimalt kõik kahjud hüvitab mida keegi nõudma tuleb siis see tähendab ju, et me kõik peame natuke rohkem kindlustuse eest maksma hakkama. Ja ausad koduomanikud vaatavad, et miks meie siin tuleohutusele ja korstnapühkijale kulutame kui teised tüübid kõigile nõuetele vilistavad sest õnnetuse korral kindlustus pigistab silma(d) kinni.
Kõik need tuleohutuse nõuded on ju põhjusega tekkinud, mõni ehk vajaks kohendamist aga üldiselt on need kõik väga mõistlikud. Ja samuti on mõistlik, et kindlustus nõuab nende täitmist ja kui on väga rängalt eksitud siis ei hüvita tuimalt kõike. Omanik peab ikka ka vastutama ja hoolsuskohustust üles näitama.
Hoopis huvitavam teema siin kaasuses on need puuduvad tuletõkkesektsioonid. Et kuidas need ikka "ära kadusid" ja kes vastutab. Projektis pidid need olema - PA muidu heakskiitu ei anna. Ehitajal oli projekt ees ja järelvalvel samuti ning nende puudumine ei saanud märkamata jääda, pole ju tegu pisidetailiga.

[Kalvis]

Artiklist loeb välja, et kindlustus loobus hüvitamisest kuna tuvastati rängad tuleohutuse nõuete rikkumised, puudusid tuletõkkesektsioonid jms.

Oleme tagasi alguses. Nagu enne ütlesin on kindlustusfirmadel poolpettusena kasutusel seesama peenikeses kirjas viide üldtingimustele. Üldtingimused on ülikarmid ja väga paljud majad ei vastagi. Idee on kindlustuse ostjale müüa kehtetu poliis - raha maksad aga kindlustuskaitset ei saa kuna olid loll ja ei lugenud peenikest kirja.
Enamus neist nõuetest ei ole tegelikult tulekahju põhjusteks. Põõningu sertifitseerimata uks ei põhjusta tulekahju vaid ei ole tulekahju leviku takistamisel nii efektiivne. Tüüpselt on põhjuseks ikka õnnetuslik asjaolu - elektrijuhtme lühis, tahmapõleng korstnas, hooletus lahtise tulega.
aususe huvides peaks kindlustusfirma teades vanade majade veidi viletsamat seisukorda küsima rohkem kindlustusmakset, mitte aga pugema juriidiliste nõksude taha.

[elektron]

ETV-s eile saade sel teemal https://jupiter.err.ee/1609108187/impulss

Saatest jäi silma fakt, et ca 80% kinnisvarast on miskitmoodi kindlustatud, jättes mulje nagu eestlased oleks kindlustuse usku rahvas. Paraku on eestlane hoopis laenuvõtja rahvas. Vahet pole kas ostad, ehitad või renoveerid - kui mängus on pangalaen, pead objekti ka ära kindlustama ja see kindlustus tehakse tihti paari minutiga juba pangakontoris ära.