Planeedi Maa päästmine

[new1]

Nojah, kes peab seda teaduspõhiseks järelduseks, et CO2 heitmed ja fossiili põletamine on probleem, kes mingiks uskumuseks. Sel juhul need kes seda fossiili jms probleemi puhtalt uskumusel põhinevana näevad, ilmselt siis saab siit selge paralleeli tuua, et nad võivad vabalt ka lameda maa teooriat uskuda, kuna ümara maa teoorial on ju samasugused praegusele teadusele parimad teadaolevad väited ja teooriad taga.
Aga noh, vaba maa ja eks igaüks ise teab, mida milleks peab

[ping]

Kommunismil ja rohepöördel vähemasti eesmärk õilis, ...

Põrgutee on alati sillutatud heade kavatsustega!

Sellist ümmargust mulli võib põhimõtteliselt iga asja kohta ajada, siiski tahaks seost näha, et mismoodi seetõttu keegi ahju hakkab minema vms, kui selliseid "tarkusi" agaralt esitatakse.

Sinu enda välja käidud kommunism on ajaloost väga hea näide kuidas asjad võivad ikka väga käest ära minna kui seda "õilsat ideed" hakatakse käsu korras ellu viima.

Taas mingi ümmargune keerutamine, too näide siis, kuidas CO2 heitme piiramise tõttu keegi sul siin hukatuks või küüditatuks saab. ....

Hetkel loodame, et "otseseks tapmiseks" või "tasuta reisiks" asi ei lähe aga kui tehakse oma maal sunnismaiseks või kliimaorjaks, siis ega see parem variant ei ole.

[new1]

Kliimaorjad me oleme siin nagunii, kõik meie elutingimused ja elukeskkond sõltub kliimast, iseküsimus, et milliseks see kliima ja õhukvaliteet muutub, kui süüdimatult igaühel mida iganes tagaaias põletada lubada või linnaliikluses ummikus tiksudes jumaltab mis auruveduritega tahmata lasta ilma mingeid heitmepiiranguid masinatele seadmata. Ilmselgelt mingisugused sellised reeglid on kõigi hüvanguks, metsiku lääne stiilis, kus igaüks põletab mis tahab kuna ja kus tahab, siis lõpuks ise kärvame nende põletamisel tekkinud mürkide sees.

[ping]

Nojah, kes peab seda teaduspõhiseks järelduseks, et CO2 heitmed ja fossiili põletamine on probleem, kes mingiks uskumuseks. ....

Fakt on see, et keha temperatuur sõltub AINULT temale saabuva energia kogusest ja päikselt langeva energia kogust ei muuda mitte mingil moel "süsiniku aatom" olenemata kas see on purgis või lendab vabalt atmosfäris.

Täpselt samuti nagu üks kommunismi põhivaenlane oli "neli aastaaega" tehakse ka tänapäeval "ilm" vaenlaseks, sest "madala inteligentsiga" inimesele on alati vaja ühte kindlat vaenlast, kes oleks süüdi tema hädades.

[Urmas]

Ilmselgelt mingisugused sellised reeglid on kõigi hüvanguks, ....

Nõus, et mingeid reegleid on vaja, kuid hetkel ületavad need reeglid juba mõistuse/mõistlikkuse piire. Rohelise idee nimel pööratakse maapõud segamini(akude, PV paneelide jms), rääkimata kogu selle "rohelise" utiliseerimisest, mille suuremad probleemid ootavad alles ees. Pesuehtne Pyrrhose võit!

[new1]

Fakt on see, et kasvuhooneeffekti olemasolu on tõendatud ja et süsiniku fossiilidest atmosfäri tagasi põletamine seda suurendab ja normaalse miljoneid aastaid välja kujunenud tasakaalu paigast lööb.
Kõik see väidetav tuulikute ja paneelide tootmiseks loodud kaevandus või hilisem mingisuguse jäätme ladustamine kusagil kõrbes tühermaal ei mõjuta vähimalgi määral terve planeedi kliimatingimusi, erinevalt fossiilide põletamisest. lisaks on see murdosa protsendisajandikust planeedi pinnast lokaalsel tasandil, mis sellest mõjutatud saab, erinevalt fossiili põletamise tagajärgedest, millest saab mõjutatud terve planeet. Lisaks mida rohkem tekib mingit jäädet, seda enam leitakse sellele rakendust taaskasutuse näol, akudest juba 90+% läheb Soome ümbertöötlemistehases uuele ringile, hetkel neid vanu akusid suhteliselt väikeses koguses jääkidena tekkinud, ent juba praegu vastavad ümbertöötlemistehased kerkivad, lisaks uuemad tehnoloogiad vajavad üha vähem või üldse mitte keerulisemaid metalle. JA kui maapinna segi pööramisest rääkida, siis vaata mida see põlevkivi ahju ajamine meil siinsamaski teinud on, pool idavirumaad on maa alt läbi uuristatud ja maapind pahupidi keeratud, nii et põldude peal põllutöömasinatel ka rehvide alt pinnas vajub sisse, hooned vajuvad ja mõranevad, kõik on all suurel maa-alal tühjaks songitud, ent seal ei nähta justkui mingit häda.

[Urmas]

Kõik see väidetav tuulikute ja paneelide tootmiseks loodud kaevandus või hilisem mingisuguse jäätme ladustamine kusagil kõrbes tühermaal ei mõjuta vähimalgi määral terve planeedi kliimatingimusi, erinevalt fossiilide põletamisest.

Oi kui väärastunud mõtlemine/käitumine sul on!!! Miks peab Egiptus või misiganes kõrbe omav riik vastu võtma ja matma oma territooriumil teiste toodetud sitta? Sulle vist kah ei meeldiks kui naaber toob oma sita sinu koduaeda.

lisaks on see murdosa protsendisajandikust planeedi pinnast lokaalsel tasandil, mis sellest mõjutatud saab, erinevalt fossiili põletamise tagajärgedest, millest saab mõjutatud terve planeet.

Ah, et sinu arvates kogu planeedi Maa autopargi väljavahetamine EV vastu ja nende jaoks vajaliku kasvõi liitiumi ülessonkimise tagajärg puudutab ainult murdosa protsendisajanikku? Lisaks veel "rohelise energia" salvestamine. Kas liitium paikneb ühtlase kihina kogu planeedi Maa maismaa pinnal? Kas Eesti Vabariigi territooriumil on piisavalt liitiumi, et varustada kasvõi meie PV-dele, tuugenitele ja EV-dele vajalike akude jaoks. Nagu ei ole kuulnud. Ja kui mõni suurte liitiumivarudega riik otsustab, et ei kaevanda ega songi maad, siis mida teha. Kuulutame sellisele riigile sõja? Umbes nagu Ukrainas, kus on samuti liitiumivarusid. Võtame kasvõi Nauru näite.

Fosforiidi kaevandamine on mõjunud loodusele laastavalt. 70 protsendil saare territooriumist on pinnas koos taimestikuga ning selle all asunud fosforiidiga eemaldatud. Tekkinud maastikku nimetatakse sageli kuumaastikuks. See on hävitanud ka võimalikku põllumaad. Probleemiks on ka joogivee nappus ja ranna erosioon.

Allikas https://et.wikipedia.org/wiki/Nauru

[kunn24]

Mõnele rohepõmmpeale on jõudnud kohale, et senine rohepöörde elluviimine suunab meid p..e https://www.err.ee/1609184056/mart-pari ... gusselgust

[kunn24]

Urmas, kas sul muutub jäätmete tekke kogus, kui täna kogud sodi ühte ja homme 4 kasti? Ei muutu.

Mulle tundub, et nende liigse 4 kasti tootmiseks kulub jälle hulga ressurssi ja eraldub CO2-e. Kuidas sellega jääb? Et on rohelised?

[Urmas]

Urmas, kas sul muutub jäätmete tekke kogus, kui täna kogud sodi ühte ja homme 4 kasti?

Jah, selles on sul õigus, et kogus ei muutu, aga ... Meil on maja juures 4 konteinerit- bio- ja paberi jaoks on 140 liitrised ning olme ja pakendi konteinerid 800 liitrised. Olme, bio ja paberi omasid tühjendatakse 2 nädalase intervalliga, aga pakendi oma tühjendamine on 1x kvartalis. Kõige kiiremini täitub pakendi konteiner ja seda umbes 1 kuuga. Mis sa arvad, kuhu lähevad pakendid, mis enam spetskonteinerisse ei mahu. Ikka olmesse. Kui KÜ soovis pakendile tihedamat äraveo intervalli, siis saadeti Keskkonnateenuste poolt pikalt. Kui tellida graafikuväline vedu, siis see maksab 50% rohkem. Asi ei ole isegi selles üleliigses 15 sendis, vaid Keskkonnateenuste vastuses, et neil puudub graafikuvälise tühjendamise võimekus. On nüüd KÜ elanikud selles süüdi, et me võib olla tahaks prügi sorteerida, kuid meil seda ei võimaldata.
Nii, nüüd räägime sellest, et kui varem käis olme järel üks auto kahe nädala tagant, siis olgu, nüüd viiakse koos olmega ära ka biojäätmed, aga pakendi järgi tuleb eraldi vedu ja paberi-kartongi järgi tuleb eraldi auto. Noh, kas kahe auto kulutatud suurem fossiilse kütuse põletamine on tõesti rohelisem, selmet organiseerida 2-3 korralikku jäätmete sorteerimise jaama. Kui mitu inimest saaks üleliigse kulutatud diisli raha eest palgata sorteerimisliini taha? Mõtlen Eesti, mitte Märjamaa mastaabis.
Või need biojäätmed. Juba ammu ilmuvad kirjutised, et biojäätmetest valmistatud biogaas on rohelisuse mõttes miinusmärgiga, aga ikka on rohelistel vaja oma joru idioodi järjekindlusega edasi ajada. Aastaid tagasi oli üks artikkel sõnnikust ja lägast biogaasi tootvast tehasest ja seal oli küsimus, et miks see tehas ehitati just sinna, kuhu see ehitati. Vastuseks oli, et kaugemalt kui 80km(võin eksida) ei olnud majanduslikult otstarbekas sitta kokku vedada. kas keegi teab, kus asuvad biogaasi tehased, kuhu viiakse töötlemiseks need biojäätmed? Näiteks Kesk-Eesti kandis.

[new1]

Kõik see väidetav tuulikute ja paneelide tootmiseks loodud kaevandus või hilisem mingisuguse jäätme ladustamine kusagil kõrbes tühermaal ei mõjuta vähimalgi määral terve planeedi kliimatingimusi, erinevalt fossiilide põletamisest.

Oi kui väärastunud mõtlemine/käitumine sul on!!! Miks peab Egiptus või misiganes kõrbe omav riik vastu võtma ja matma oma territooriumil teiste toodetud sitta? Sulle vist kah ei meeldiks kui naaber toob oma sita sinu koduaeda.

lisaks on see murdosa protsendisajandikust planeedi pinnast lokaalsel tasandil, mis sellest mõjutatud saab, erinevalt fossiili põletamise tagajärgedest, millest saab mõjutatud terve planeet.

Ah, et sinu arvates kogu planeedi Maa autopargi väljavahetamine EV vastu ja nende jaoks vajaliku kasvõi liitiumi ülessonkimise tagajärg puudutab ainult murdosa protsendisajanikku? Lisaks veel "rohelise energia" salvestamine. Kas liitium paikneb ühtlase kihina kogu planeedi Maa maismaa pinnal? Kas Eesti Vabariigi territooriumil on piisavalt liitiumi, et varustada kasvõi meie PV-dele, tuugenitele ja EV-dele vajalike akude jaoks. Nagu ei ole kuulnud. Ja kui mõni suurte liitiumivarudega riik otsustab, et ei kaevanda ega songi maad, siis mida teha. Kuulutame sellisele riigile sõja? Umbes nagu Ukrainas, kus on samuti liitiumivarusid. Võtame kasvõi Nauru näite.

Fosforiidi kaevandamine on mõjunud loodusele laastavalt. 70 protsendil saare territooriumist on pinnas koos taimestikuga ning selle all asunud fosforiidiga eemaldatud. Tekkinud maastikku nimetatakse sageli kuumaastikuks. See on hävitanud ka võimalikku põllumaad. Probleemiks on ka joogivee nappus ja ranna erosioon.

Allikas https://et.wikipedia.org/wiki/Nauru

Ummiku kummik sa mitte ära tuleta siin tänase päeva hetkeseisu baasil kogu tuleviku suunda, justkui nii on ja jääb, liitiumi leidub ka merevees arvestatavas koguses, lisaks on see liitium kõik pea täielikult taaskasutatav, st peale kaevandamist ja akudes ühe ringi elu ära elamist läheb uuesti uuele ringile ja uuemates keemiates üha vähem neid haruldasi metalle tarvis, energiasalvestuseks niiöelda koduakude jaoks kaob üldse igasugune liitiumi kui sellise vajadus lähiaastatel ära, naatriumakud täiesti tootmises juba praegu, tootmine algusjärgus ja on veidi kallimad kui LFP-d, ent soodsa toorme tõttu mingil hetkel LFP-dest muutuvad soodsamateks. Ja poleks mingi häda mingil suurt ja kasutut kõrbe omaval riigil mõned ruutkilomeetrid seda maalappi nn välja rentida, kuhu neid tuulikulabasid näiteks ladustada, oleks siis, et tegu oleks väärtusliku põllumaaga või seal üldse midagi kasvaks, täiesti väärtusetu lõputu liivaväli. Ülejäänud kraami osas ma ei teagi, polegi midagi muud, millega midagi peale ei osataks hakata, paneelid lähevad ka suuremas osas taaskasutusse ja sealt mingit jääki ei tekigi, alumiinium uuele ringile, klaas uuele ringile ja ka seesama cellidest järgi jääv ränipudi kõik edukalt uuesti taaskasutatav, küsimus ainult toorme koguses, et mis maalt on alles ümbertöötlus hakkab ka majanduslikult kasumlik olema. Isegi meie fossiilidest tekkinud meeletule hunnikule mõtetule põlevkivituhale nüüd aastakümneid hiljem hakatakse uut rakendust leidma, kuna seda sodi on piisavalt palju seal, et on ka majanduslikult mõtekas selle pealtnäha kasutu kraamiga midagi peale hakata. Olen kindel, et mingi aja möödudes leitaks ka tuulikulabadele seal kenasti rakendus ja läheks uuesti millegi toormeks, kui see hunnik kusagil piisavalt suureks kasvaks. Seega ummik sa oled omadega ummikus ja võiksid mingite seniilsete vabanduste genereerimise sinnapaika jätta.

[Prill]

USA-s vist maeti maha amortiseerunud tuulikulabad, kuskile teisele kontinendile kõrbesse vedada, arvestades labade gabariite, on päris korralik logistiline operatsioon koos vastavate kuludega. Isegi uute tuulikute rajamisel nende labade vedu probleemne, kus ei mahu veok pöörama ja tuleb poste maha võtta ja taastada ja kus ei mahu viaduktide alt läbi.
Eks nende labade taaskasutust nuputatakse, kuskil taaskasutati labadest lõigatud koorikuid disainitud ühstranspordi ootepaviljonideks. Väga tahta midagi ikka nuputatakse.

Aga muidu jah, see teema on siin surematu nagu mingid ususuunad, kus osa seltskonda ei koti kliimamuutus ja see, kui nt transpordisektoris või elektritootmises ei suudeta saastamist piisavalt vähendada, siis see nagu ei olegi probleem.
Elektriautod ei meeldi aga ise ühtegi lahendust asemele ka ei paku ja jala või rattaga liiklema samas ei ole nõus.

Samas ega ma ise ka rohepöördest vaimustuses ei ole, Eesti puhul eriti napib sel teemal kompetentsi ja võimekust. Kui Saksamaa või Hiina suudab leiutada ja toota uusi rohetehnoloogiaid, siis Eesti panus piirdub bürokraatiaga ja euroopast rohepöördeks raha nuiamisega.
Kuna Eesti rohepöörde otsused on jäetud õigel ajal tegemata ja poliitikud, kes peaks poliitikaid ellu viima ei ole ise ka sellest teemast vaimustuses - ongi ühel hetkel olukord, kus korraga tuleb kiirustades teha otsuseid, mis kõiki ärritab on kulukas ja arvatavalt kannab kamaluga erinevatest põhjustest tulenevaid komplikatsioone.
Roheevolutsiooni asemel roherevolutsioon, ja revolutsiooniga kaasnevad alati suured muutused

[kunn24]

Ja kui lollid teevad muutusi (näiteks sakslased panid tuumajaamad kinni ja panustasid Vene gaasile).

[Urmas]

Ummiku kummik ...

Lakku täis oled, et selline pöördumine? Kui jah, siis võiks isegi andestada, aga matsiks jääd ikkagi.

... sa mitte ära tuleta siin tänase päeva hetkeseisu baasil kogu tuleviku suunda, justkui nii on ja jääb, liitiumi leidub ka merevees arvestatavas koguses, lisaks on see liitium kõik pea täielikult taaskasutatav, st peale kaevandamist ja akudes ühe ringi elu ära elamist läheb uuesti uuele ringile ja uuemates keemiates üha vähem neid haruldasi metalle tarvis, ...

Kas rohelised on mõelnud ka selle, et kui mereveest suurtes-suurtes kogustes võtta ära üks komponent, siis mis võib juhtuda merede või ookeanide elustikuga, kes on kohanenud selles oleva liitiumi annustega? Vist surevad välja? Lihtsalt minu oletus. Tänase seisuga on asi selline.

Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri (IRENA) hinnangul on 2050. aastaks oma kasutusea lõppu jõudnud 78 miljonit tonni päikesepatareisid ning aastas tekib juurde 6 miljonit tonni uusi päikesepaneelide jäätmeid. Et täna töödeldakse ümber kõigest 10% kõikidest töö lõpetanud päikesepaneelidest, siis tekib tahestahtmata küsimus, mis saab neist siis, kui nad oma töö lõpetavad.

Ja poleks mingi häda mingil suurt ja kasutut kõrbe omaval riigil mõned ruutkilomeetrid seda maalappi nn välja rentida, kuhu neid tuulikulabasid näiteks ladustada, oleks siis, et tegu oleks väärtusliku põllumaaga või seal üldse midagi kasvaks, täiesti väärtusetu lõputu liivaväli.

Sinu jaoks väärtusetu liivaväli, kuid kõrbe omava riigi jaoks võib olla praegu ja ka tulevikus puutumata looduse viimane ekspositsioon. Muide, liiv on klaasi toormaterjal. Kas sa oleksid nõus kui naabrimees tuleb ettepanekuga, et sul aias niipalju ruumi ja ainult muru ning ta teeks 3x5x1m kompostihunniku sinu aeda? Noh, maksaks ka mingi summa. Kohe mitte ei usu, et oleksid naabrimehe ettepanekuga nõus ja saadaksid ta urruauku. Miks kõrbesid omavates riikides ei või tekkida progressivsete roheliste liikumine sunnivad valitsusi mitte lubama ladustamist oma riigi territooriumile?

Ülejäänud kraami osas ma ei teagi, polegi midagi muud, millega midagi peale ei osataks hakata, paneelid lähevad ka suuremas osas taaskasutusse ja sealt mingit jääki ei tekigi, alumiinium uuele ringile, klaas uuele ringile ja ka seesama cellidest järgi jääv ränipudi kõik edukalt uuesti taaskasutatav, küsimus ainult toorme koguses, et mis maalt on alles ümbertöötlus hakkab ka majanduslikult kasumlik olema.

Vähemalt esialgu ei ole PV paneelide utiliseerimine kasumlik, sest muidu oleks tsitaadis olevaid tehaseid juba hulgim.

Täna on Euroopas olemas juba tehnoloogia, näiteks Veolia ümbertöötlemistehas Prantsusmaal, mis on võimeline uuesti ringlusse andma 94,7% paneelide komplekteerimiseks kasutatud materjalidest. See on ka teoreetiline piir, sest 100% ei ole jäätmekäitluses kunagi saavutatav. (https://www.pv-magazine.com/2020/08/26/ ... e-hit-100/).

Kõik tsitaadid siit https://sunly.ee/et/mis-saab-kui-paikes ... a-on-labi/

[RaJy]

Aga muidu jah, see teema on siin surematu nagu mingid ususuunad, kus osa seltskonda ei koti kliimamuutus ja see, kui nt transpordisektoris või elektritootmises ei suudeta saastamist piisavalt vähendada, siis see nagu ei olegi probleem.
Elektriautod ei meeldi aga ise ühtegi lahendust asemele ka ei paku ja jala või rattaga liiklema samas ei ole nõus.

Mina näiteks pole probleemi olemasolu eitanud - lahendus mida praegu pakutakse ei sobi.
Oma käigud olen tihti teinud nii jalgsi kui ka rattaga (on olnud aastaid kui ratta läbisõit on ca10000 km ja need ei ole olnud lõbu või spordi pärast sõidud) Aga 100 km kaugusele objektile koos kärutäie tööriistadega tõesti vantsima või väntama ei hakka. Elaks ja töötaks linnas siis ilmselt mul autot polekski - ei elektrilist ega sisepõlemismootoriga.

[Urmas]

USA-s vist maeti maha amortiseerunud tuulikulabad, kuskile teisele kontinendile kõrbesse vedada, arvestades labade gabariite, on päris korralik logistiline operatsioon koos vastavate kuludega.

Kas Mojave kõrbesse ei oleks olnud odavam?

Elektriautod ei meeldi aga ise ühtegi lahendust asemele ka ei paku ja jala või rattaga liiklema samas ei ole nõus.

Ma oleks EV-ga nõus teatud tingimustel, kuid EV ost ei ole odav lõbu, EV läbisõit on minu jaoks olematu, EV laadimistaristu on nagu on, kuid pikem laadimisaeg on minu jaoks mõtetult raisatud elu, kallimad maksud(kindlustused), remondid, ka väikse kõksu korral kui oled ise süüdi, siis kindlustuse hind jälle kerkib, rehvide väiksem läbijooks jnejne. Lihtsalt asi on minu jaoks veel liiga toores.
Kui suvel maal olen, siis ühistranspordile lootes oleks ma sunnismaine ja toitu käiks toomas või mind poodi viimas valla sotsiaaltöötaja, sest mul ei ole vahemaid arvestades võimalust normaalselt liikuda ega tööl käia. Seega võiks riik mulle isegi peale maksta või midagigi kompenseerida, et oleme nõus elama hajaasustuses.

Roheevolutsiooni asemel roherevolutsioon, ja revolutsiooniga kaasnevad alati suured muutused

Kahtlustan, et selle roherevolutsiooniga läheb samamoodi nagu SSOR-ga, lihtsalt kannatust on vaja.

[ping]

....
Aga muidu jah, see teema on siin surematu nagu mingid ususuunad, kus osa seltskonda ei koti kliimamuutus ja see, kui nt transpordisektoris või elektritootmises ei suudeta saastamist piisavalt vähendada, siis see nagu ei olegi probleem.
Elektriautod ei meeldi aga ise ühtegi lahendust asemele ka ei paku ja jala või rattaga liiklema samas ei ole nõus.
....

Kui riigi eesmärk oleks tõeliselt keskkonda säästvad eesmärgid ja riiki sisseostetava kütusekoguse vähendamine ja keskonnasäästmine ning linnades ummikute vähendamine, siis piisaks ainult seadusest, et linnades 1-2 reisijaga autos võivad sõita ainult mopeedautod.
(Sellist teooriat arendades jõuame välja kommunismi, kus tööinimesel ainult jalgrattaga lubatakse linnas liikuda.)

Aga kuna majanduskasvu seisukohast ei ole autostumise kardinaalse piiramise ettepanek sexikas, siis majanduskasvu tõstmiseks on riigile kasulik kui ostetaks 80 000eur ja rohkem maksvaid autosid.

(Ja kes arvab, et pärast eelmist sõda meeldis rahvale väga sõita väikse VW põrnika või CitroenC2'ga, siis tookordses majandussituatsioonis ei olnud riikides võimalik toota/kasutada suuremaid autosid.)

[Prill]

Suures pildis on probleemi algpõhjus inimese eksistents - mida rohkem inimesi, seda rohkem tarbimist, seda rohkem saastet..
Selles vaates on riigi poliitikad vastukäivad ja ajuvabad, taotledes samaaegselt majanduskasvu ja rohepööret, kus kasv eeldab tootmise-teeninduse kasvu ehk sellega kaasnevalt rohkem saastamist
Tuleks loobuda rahvastiku- ja majanduskasvust ning roheteema hakkab imeväel ise lahenema.
Ühelapse poliitika ja ümber vaadata kõik poliitikad mis soosivad rahvastiku kasvu meil ja mujal, ka eluea pikenemine on probleemne juba täna..
Suur ilmasõda aitaks ka rahvastikukasvu probleemi lahendada, Venemaa ja Ukraina seda mõistavad, lääs istub näpp suus ja ei tea mida teha - aga, ei tasu veel lootust kaotada.

[ping]

...
Selles vaates on riigi poliitikad vastukäivad ja ajuvabad, taotledes samaaegselt majanduskasvu ja rohepööret, kus kasv eeldab tootmise-teeninduse kasvu ehk sellega kaasnevalt rohkem saastamist
....

Siinkohal on toodud välja üks väga levinud valearusaam, et nagu majanduskasvuks on vaja tootmise ühikulist kasvu.

Tegelikult on majanduse ja majanduskasvu mõõtühikuks RAHA ja kahekordseks majanduskasvuks piisab ainult vajalikust hinnatõusust ning tootmise kogust ei ole vaja tõsta.

Ehk kui mõni poliitik reklaamib jätkuvat majanduskasvu samade tootmisressursside alusel, siis peab seda mõistma planeeritavate hinnatõusudena.

[Prill]

Oleks nii lihtne, poliitikuraiskadel on ministeeriumid ja arvutused taga, osad suudavad isegi eristada reaalkasvu nominaalkasvust.
Tegelikult tuleks efektiivsust mõõta aga see on ka tihti spekulatiivne, kus börsifirma võib nt paari aastaga oma väärtust kümnekordistada, millel ei tarvitse olla pistmist reaaltootlikusega, vaid investorite usuga.

[Urmas]

Suures pildis on probleemi algpõhjus inimese eksistents - mida rohkem inimesi, seda rohkem tarbimist, seda rohkem saastet.

Jah, nõus, aga kuidas seda selgeks teha nende riikide elanikele, kelledele sigimine ei ole probleem ja ülerahvastuse korral lihtsalt sõidavad paadiga üle mere ja laiutavad käsi, et näh, meil oma riigis rahvast liiga palju, süüa ei ole ja mingi sõjaline kemplemine ka käib. Kuidas see ühe-kahe lapse poliitika nendeni viia? Nagu omaaegsed ristirüütlid tule ja mõõga viisid ristiusku, kuid lihtsalt tänapäevasemas variandis?

Ühelapse poliitika ja ümber vaadata kõik poliitikad mis soosivad rahvastiku kasvu meil ja mujal, ka eluea pikenemine on probleemne juba täna..

Hiinlased said hakkama ühe lapse poliitikaga ja mingil määral rahvastiku kontrollimatu juurdekasvu kontrolli alla. Nüüd neil seoses majanduskasvuga uued probleemid, et mitme lapse taaslubamise poliitikaga jäädi veidi hiljaks. Ei olnud ka Hiina RV poliitilised liidrid selgeltnägijad ega näinud ette Hiina nii võimast majanduskasvu.

[new1]

Ummiku kummik ...

Lakku täis oled, et selline pöördumine? Kui jah, siis võiks isegi andestada, aga matsiks jääd ikkagi.

... sa mitte ära tuleta siin tänase päeva hetkeseisu baasil kogu tuleviku suunda, justkui nii on ja jääb, liitiumi leidub ka merevees arvestatavas koguses, lisaks on see liitium kõik pea täielikult taaskasutatav, st peale kaevandamist ja akudes ühe ringi elu ära elamist läheb uuesti uuele ringile ja uuemates keemiates üha vähem neid haruldasi metalle tarvis, ...

Kas rohelised on mõelnud ka selle, et kui mereveest suurtes-suurtes kogustes võtta ära üks komponent, siis mis võib juhtuda merede või ookeanide elustikuga, kes on kohanenud selles oleva liitiumi annustega? Vist surevad välja? Lihtsalt minu oletus. Tänase seisuga on asi selline.

Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri (IRENA) hinnangul on 2050. aastaks oma kasutusea lõppu jõudnud 78 miljonit tonni päikesepatareisid ning aastas tekib juurde 6 miljonit tonni uusi päikesepaneelide jäätmeid. Et täna töödeldakse ümber kõigest 10% kõikidest töö lõpetanud päikesepaneelidest, siis tekib tahestahtmata küsimus, mis saab neist siis, kui nad oma töö lõpetavad.

Ja poleks mingi häda mingil suurt ja kasutut kõrbe omaval riigil mõned ruutkilomeetrid seda maalappi nn välja rentida, kuhu neid tuulikulabasid näiteks ladustada, oleks siis, et tegu oleks väärtusliku põllumaaga või seal üldse midagi kasvaks, täiesti väärtusetu lõputu liivaväli.

Sinu jaoks väärtusetu liivaväli, kuid kõrbe omava riigi jaoks võib olla praegu ja ka tulevikus puutumata looduse viimane ekspositsioon. Muide, liiv on klaasi toormaterjal. Kas sa oleksid nõus kui naabrimees tuleb ettepanekuga, et sul aias niipalju ruumi ja ainult muru ning ta teeks 3x5x1m kompostihunniku sinu aeda? Noh, maksaks ka mingi summa. Kohe mitte ei usu, et oleksid naabrimehe ettepanekuga nõus ja saadaksid ta urruauku. Miks kõrbesid omavates riikides ei või tekkida progressivsete roheliste liikumine sunnivad valitsusi mitte lubama ladustamist oma riigi territooriumile?

Ülejäänud kraami osas ma ei teagi, polegi midagi muud, millega midagi peale ei osataks hakata, paneelid lähevad ka suuremas osas taaskasutusse ja sealt mingit jääki ei tekigi, alumiinium uuele ringile, klaas uuele ringile ja ka seesama cellidest järgi jääv ränipudi kõik edukalt uuesti taaskasutatav, küsimus ainult toorme koguses, et mis maalt on alles ümbertöötlus hakkab ka majanduslikult kasumlik olema.

Vähemalt esialgu ei ole PV paneelide utiliseerimine kasumlik, sest muidu oleks tsitaadis olevaid tehaseid juba hulgim.

Täna on Euroopas olemas juba tehnoloogia, näiteks Veolia ümbertöötlemistehas Prantsusmaal, mis on võimeline uuesti ringlusse andma 94,7% paneelide komplekteerimiseks kasutatud materjalidest. See on ka teoreetiline piir, sest 100% ei ole jäätmekäitluses kunagi saavutatav. (https://www.pv-magazine.com/2020/08/26/ ... e-hit-100/).

Kõik tsitaadid siit https://sunly.ee/et/mis-saab-kui-paikes ... a-on-labi/

Kõik su kuinumised on hädised ja ei õigusta mitte mingist otsast su soovi kõike mis põleb ahju ajada ja elada samamoodi nagu 50 aastat tagasi elati, kus arvati, et kõik mis põleb see ära põletada tuleb. Ilmselgelt pikemas ja jätkusuutlikumas ajaraamis oleks see süsinikuheitmevabale energiamajandusele üleminek kasulik kõigile paremate keskkonnatingimuste näol.

[kunn24]

Juhan Parts kliimaseadusest ja muust https://www.youtube.com/watch?v=yQhlMTxeAdo

Ja kui ei viitsi pikka juttu kuulata, siis neetud J. Kiviti poolt koostatud helgemate repliikide kogumik: https://youtu.be/9qjNw8mI7rw?t=132

[val]

Kõik see väidetav tuulikute ja paneelide tootmiseks loodud kaevandus või hilisem mingisuguse jäätme ladustamine kusagil kõrbes tühermaal ei mõjuta vähimalgi määral terve planeedi kliimatingimusi, erinevalt fossiilide põletamisest.

Oi kui väärastunud mõtlemine/ käitumine sul on!!! Miks peab Egiptus või misiganes kõrbe omav riik vastu võtma ja matma oma territooriumil teiste toodetud sitta? Sulle vist kah ei meeldiks kui naaber toob oma sita sinu koduaeda.

See on igati vahva näide. Kaevandus või hiljem jäätmed kindlasti mõjutavad, aga siin on palju nüansse ja lõpuks ei ole ideaalset kõik-võidavad lahendust. Halbadest valikutest tuleb valida parim ja otsus ongi osalt subjektiivne.

Samas meenutan prügi põletaja ja Maa päästja näitet. Kui ühel juhul saab põletaja aru, et Egiptusesse ei peaks oma sitta viima, siis lähinaabreid ta mürgtab (tünnis/ lõkkes prügi põletamisel tekib korralik mürgikokteil, mis otseselt teisi inimesi mõjutab) süümepiinadeta. Kelle mõtlemine/ käitumine on väärastunud?

[kunn24]

Kui norida tahta, siis geeniused nimetasid loodusloo saate tugeva mürkgaasi "osoon" järgi. Paras ports rohelollust.
https://teadus.postimees.ee/7543873/eme ... aga-ohtlik