Odavamad on vast alla 100eur aga kontrolli üle.Urmas kirjutas: 09 Mär 2024, 17:25 Ma ei saa aru, miks peab rohetehnoloogia maksma nii palju? Hakkas mu Dacia armatuuril põlema mootori tähistusega ohutuli ja diagnostikas käies selgus, et läbi oli mingi SUMMUTI FLAP-KLAPP/DACIA OE ja uus maksab 10% auto hinnast!!!...
Aitäh, aga juba hilja.ping kirjutas: 09 Mär 2024, 19:45 Odavamad on vast alla 100eur aga kontrolli üle.
https://www.autodoc.ee/auto-osad/agr_kl ... -fejw-feah
Ainuke mööndus onEuroopa Parlament (EP) kiitis heaks seaduse, mis vähendab hoonete energiatarbimist ja kasvuhoonegaaside heidet ning mille kohaselt peavad kõik hooned olema 2050. aastaks heitevabad.
Allikas https://majandus.postimees.ee/7978235/e ... heitevabadKavandatavad reeglid ei puuduta põllumajandushooneid ega muinsuskaitse all olevaid hooneid. Samuti võivad liikmesriigid teha erandi erilise arhitektuurilise või ajaloolise tähtsusega hoonetele, ajutistele rajatistele ning kirikutele ja pühakodadele.
Uus-meremaa on meist oluliselt ekvaatori pool ja sealseid olusid on meile võrdluseks raske üle kanda, kui peamine kasum tekkib "kodus isetehtud" energia maksuvabast kasutamisest.trebla kirjutas: 19 Mär 2024, 06:14
Mõnel pool väidetakse murdepunkt juba saavutatud olema...
https://reneweconomy.com.au/it-is-now-c ... sil-fuels/
Aruandes leiti, et praegu gaasi- või LPG-seadmeid ja bensiinimootoriga sõidukeid kasutavad kodud võivad säästa rohkem kui 1000 dollarit aastas, kui nad elektrifitseerivad ja saavad energiat katuse päikeseenergia, koduaku ja olemasoleva elektrivõrgu kombinatsioonist.
Aruandes leiti, et üldine energiatarbimine väheneb elektrifitseerimisega vähem kui pooleni sellest, mida keskmine leibkond praegu kasutab, kuna välditakse bensiini, diislikütust, gaasi ja puitu. Kuid elektritarbimine oleks kaks kuni kolm korda suurem.
Uute elektrisõidukite müük kukkus 50 protsendilt kogu müügist detsembris 5 protsendini jaanuaris pärast seda, kui riigi uus valitsus eemaldas elektrisõidukitele antava toetuse, lubades samas teha suuri investeeringuid laadimisinfrastruktuuri.
Christian Sandström ja Christian Steinbeck analüüsisid Rootsis tuuleenergiaettevõtete aastaaruandeid ja nende töö paljastas "olulisi finantsprobleeme", ütlesid nad 28. veebruaril Rootsi meediaväljaandele Kvartal.
"Kogu kahjum aastatel 2017–2022 oli 13,5 miljardit Rootsi krooni [1,2 miljardit eurot], mis tähendas 39-protsendilist kahjumarginaali," ütlesid nad sektori kohta.
Nii suured kahjud näivad Rootsi tuuleenergiaettevõtete jaoks olevat pigem reegel kui erand, selgub majandusaasta aruannetest.
Rootsi valitsus on surunud oma riiklikku energiapoliitikat "rohelises" suunas, edendades tuuleenergiat ja lõpetades tuumaelektrijaamade tegevuse. Kuid kulud näivad olevat palju valusamad, kui seni arvati, rõhutasid majandusteadlased.
Alates majandusteadlaste esialgsetest järeldustest seisab Markbygden Ett, Rootsi suurim 179 turbiiniga tuulepark juba pankrotis , kuhjab sadu miljoneid kroone võlgu.
Ettevõte ei ole üksi – paljud teised Rootsi alternatiivenergia ettevõtted on hädas .
Sandström ja Steinbeck tõid välja, et sektor tervikuna pole alates 2017. aastast ühelgi aastal kasumit tootnud.
Ettevõtte kahjum on aastatel 2017–2022 ulatunud 19 protsendist 90 protsendini käibest, ütlesid nad.
"Kahjud on lihtsalt sellest, et tööstus ei suuda vaatamata ulatuslikele toetustele toota elektrit turuhinnast madalama hinnaga," märkisid majandusteadlased.
Kulusid ei ole õnnestunud langetada vaatamata sektoris tegutsevate töötajate kasvavale kogemusele ning teadlased ei täheldanud mingit seost kulunud aja ja olemasolevate turbiinide suurenenud elektritootmise vahel.
"Nii nagu kunagi pidid purjelaevade meremehed palvetama kõrgemate jõudude poole, et tuul kuhugi jõuaks, saavad tuulepargid ainult õiget tuult oodata," lisasid nad.
Lisaks on Rootsi omanduses vaid 20 protsenti Rootsi tuuleturbiinidest. Ülejäänud osa opereerivad välismaised ettevõtted. Umbes 13 protsenti vaadeldud turbiinidest on Hiina.
Sandström ja Steinbeck ütlesid, et Hiina investorid tegid oma arvutused Rootsi Energiaagentuuri "tuulekaardistuse" põhjal ning neil on kahtlus andmete õigsuses.
Kasumit pidurdab ka asjaolu, et suur osa Rootsi tuuleenergiatööstusest ei suuda ületootmist elektrienergiat üle kanda ega säästa, mis tähendab, et elektrit tuleb tarbida koheselt või üldse mitte tarbida, mis muudab selle sisuliselt jätkusuutmatuks.
Seda'nd küll, aga miks tootjad ei taha müüa ehk ise ühendusi teha?trebla kirjutas: 19 Mär 2024, 13:50 Mis kinnitabki siin minu poolt juba üle 10 aasta korrutatud seisukohta, et on vaja rohkem ja tugevamaid välisühendusi, siis on elektrile ka turg, ning kui on turg, siis tootjad tekivad ise....
Jura!!! Rohkem kui 20 aastat tagasi saatis Peeter Jalakas meie kogu maa elektrifitseerijad pikalt, sest nood tahtsid elektriftseerimise eest liiga palju. Jalakas on meedias hiljemgi kirjeldanud oma off-grid süsteemi. Tolleaegsetes artiklites olid välja toodud ka rahalised numbrid. Ja kusjuures tol ajal ei olnud kõik vajalikud komponendid kahe hiirekliki kaugusel.Prill kirjutas: 19 Mär 2024, 17:16 Kuna varem offgrid tehnoloogiad olid ebaefektiivsed oligi lahendus pidada kulukat võrku üleval, täna on valik laiem ja teatud piirkondades võib liinide vedamine/lappimine olla kulukam.
Hm... sa värvid ilusti ja kallilt aga miks teiste ehitatud seinu...?Urmas kirjutas: 19 Mär 2024, 15:25Seda'nd küll, aga miks tootjad ei taha müüa ehk ise ühendusi teha?trebla kirjutas: 19 Mär 2024, 13:50 Mis kinnitabki siin minu poolt juba üle 10 aasta korrutatud seisukohta, et on vaja rohkem ja tugevamaid välisühendusi, siis on elektrile ka turg, ning kui on turg, siis tootjad tekivad ise....
Kui pagaritöökoda asub keset Alutaguse laant, kuhu ei vii ühtegi teed ja pagar tahab oma saiakestest lahti saada, siis vist ta otsib võimalust kuidas toimetada saiakesed sööjani. Või vastasel juhul nosigu ise ära kõik oma küpsetatud saiakesed ja minu arvates on rootslastel põhimõtteliselt sama olulord selle nn rohelise tuuleenergiaga.trebla kirjutas: 20 Mär 2024, 05:35 Hm... sa värvid ilusti ja kallilt aga miks teiste ehitatud seinu.
Jah - siis ta tellib kullerifirma.. tänapäeval on moes üha rohkem ka droonid....pole vaja maanteed ehitada......siis vist ta otsib võimalust kuidas toimetada saiakesed sööjani.
Allikas https://maaleht.delfi.ee/artikkel/12028 ... itab-metsaOleks minu teha, siis alustaksin kogu maa taassoostamise protsessi just neist kohtadest, kus praegu mingisugust elurikkust ei ole. Kõigepealt võiks maha lammutada Tartu ja Tallinna ülikoolid ning kliimaministeeriumi ja keskkonnameti. Küll neile platsidele saaks vast vahvad rabad, kus must-toonekurg ning metsis segamatult patseerida võiksid!
Allikas https://www.postimees.ee/7992237/analuu ... porditakseEesti keskkonnauuringute keskuse koostatud baasstsenaariumi järgi vähendaks automaksu kehtestamine Eesti CO2 heidet 14,6 kilotonni võrra. Võrdluseks, Eesti koguheide on aastas 14,3 miljonit tonni ehk automaks aitaks seda vähendada 0,1 protsendi võrra.
Hea kui räägitakse vahel ka üldnumbritest.Urmas kirjutas: 03 Apr 2024, 07:06 Automaksu mõju planeedi Maa kliimale.Allikas https://www.postimees.ee/7992237/analuu ... porditakseEesti keskkonnauuringute keskuse koostatud baasstsenaariumi järgi vähendaks automaksu kehtestamine Eesti CO2 heidet 14,6 kilotonni võrra. Võrdluseks, Eesti koguheide on aastas 14,3 miljonit tonni ehk automaks aitaks seda vähendada 0,1 protsendi võrra.
