Koduautomaatika -24V maaühendus?

[rye]

Koduautomaatikat on päris palju ca 50 IP aadressi (erinevad kontrollerid) ja kokku peaaegu 1 kW väga mitmesugust LED valgustust. Enamus on 24V peal üles ehitatud. Kõike seda toidab 3x320W toiteplokki (Mean Well HLG-320H-24A)
On tekkinud kange tahtmine ühendada -24V päris maaga ehk PE-ga.
Kas keegi aitaks arutada kas see on hea või halb mõte või siis kas nii tehakse või ei tehta.

[Küülaline]

Millest selline kange tahtmine on tekkinud? Kas selle toiteploki -24 V klemmi juures on PE või maanduse märk?

[ping]

Koduautomaatikat on päris palju ca 50 IP aadressi (erinevad kontrollerid) ja kokku peaaegu 1 kW väga mitmesugust LED valgustust. Enamus on 24V peal üles ehitatud.
Kõike seda toidab 3x320W toiteplokki (Mean Well HLG-320H-24A) ...

Kuidas nii suure energiakuluga suhtuda propakandalausesse, et:
"LED valgustus ja nutiseadmed aitavad ökonoomselt energiat kasutada ja vähendavad elektriarveid ning vähendavad EU süsiniku jalajälge"?

[kunn24]

PE ei ole talitlusjuht.

[Kalvis]

Tõenäoliselt on see 24 V isoleeritud. Võibolla on maandatud. Kindlaks saab teha testriga - kas mõni väljunditest on toiteploki maaga koos. Kui ei olee siis on isoleeritud ja kindlasti ei pea maandama. Kui aga on siis on juba maandatud toiteploki kaudu.

[rye]

Tänud, tahtmine läks mööda, jääb eraldi, ehk maandamata.
Peamine vastuargument on võimalikud liigpinged ja PE nihkumine nt. äikesega.

[rye]

Koduautomaatikat on päris palju ca 50 IP aadressi (erinevad kontrollerid) ja kokku peaaegu 1 kW väga mitmesugust LED valgustust. Enamus on 24V peal üles ehitatud.
Kõike seda toidab 3x320W toiteplokki (Mean Well HLG-320H-24A) ...

Kuidas nii suure energiakuluga suhtuda propakandalausesse, et:
"LED valgustus ja nutiseadmed aitavad ökonoomselt energiat kasutada ja vähendavad elektriarveid ning vähendavad EU süsiniku jalajälge"?

Lihtne, kui oleks hõõglambid, siis peaks olema 5kW valgustust.

[kunn24]

Tänud, tahtmine läks mööda, jääb eraldi, ehk maandamata.
Peamine vastuargument on võimalikud liigpinged ja PE nihkumine nt. äikesega.

Miks arvad, et toiteplokis on väljund jäetud hõljuma? Enne otsustamist tuleks selles osas ploki hingeeluga tutvuda. Lisaks su algsest ideest jäi mulle segaseks, kas väljuva väikepinge-liini kuskil alguses oli tahtmine seda teha või korduvalt erinevates liini osades.

Lihtne, kui oleks hõõglambid, siis peaks olema 5kW valgustust.

Ma siiralt loodan, et pole teinud räästakastide ja fassaadi valgustust ehk pedemajakaid.

[Küülaline]

räästakastide ja fassaadi valgustust ehk pedemajakaid

Ma ole ka juba üsna vana mees, aga sellist onu Heino juttu on päris kummaline lugeda.

[kunn24]

Veel kummalisem on näha selliseid lahendusi. Mulle tundub, et sul on põhjus-tagajärg läinud segi.
Onu Heino- pole paha, .

[kaimagk]

........fasaadivalgustus siis kutsub teatud inimesi nagu kohale vä
( väljend "pedemajakas" tähendab - homoseksuaalile "siit saab" )...........
...PS: kas keegi tellis mingit arvamust milline valgustus kellegil majal on.....

[kunn24]

No aga milline mõte on sel siis on? Ajast aega on olnud teatud sümbolitel mingi tähendus.
Kui saad mulle anda asjaliku selgituse eramaja fassaadi valgustamise mõttest (eriti, kui pimedas on korralik heledus nii, et paistab kaugele ära), võin muidugi oma arvamust muuta, pole probleemi.
Olgu, viisakalt nimetatakse sellist asja valgussaasteks, aga ma olen onu Heino, .

Googeli otsingutulemus, ma pole ainuke, kes sellist väljendit kasutab https://www.google.com/search?q=pedemaj ... -serp#ip=1

[kaimagk]

....ei kui poodi lähen või arhitektile ülesandeks annan, palun pedemajakaid mu planeeritavale majakesele. Ja kui juhtumisi seisab samal ajal minu kõrval *meessoost paarike*, et see on ok vä?
......ma sain juba ammu aru et siin ongi mingi seltskond kes jaurab kogu aeg teemavälist pläma, telfisse ei taha minna vä?

[jyrikg]

Kõrgsagedushäirete vähendamiseks on sellel toitekal - väljund "maandatud" üle kondensaatori.
Kui kaitserakendus on tagatud lühisele, võid lisaks panna isolatsioonikontrollirelee IR425-D4-1, 1F 0-300VAC/DC, 1-200koomi, 16-72VAC/9.6-94VDC või mõne muu sellise.

[kunn24]

Kui toiteploki spetsi vaatad, siis tal on väljundis olemas lühisvoolukaitse.
Kondekaga ei saa teha galvaanilist sidestust alalispinge puhul ehk väljundit "kuundada"
Kõrgsagedusfilter väljundis võib olla 2 juhtme vahel. Mingi silumiskonde seal ikka on. Kui tahad mujale toppida, siis elektroonikakursusest läbi ei saa.
Suure tõenäosusega selles plokis on väljundi "hõljuma jätmise" vältimiseks "-" ühendatud otse korpusesse või läbi takisti või stabilitroni. Peab seadme lahti võtma, spets seda ei näidanud.
Väikepinge puhul millisest isolatsioonikontrollist veel jutt? Kui väljund lisaks korpusest ja võrgust isoleeritud või sidestatud korpusega kõrgoomiliselt, siis pole ju absoluutselt mingit vajadust.

[aero]

....ei kui poodi lähen või arhitektile ülesandeks annan, palun pedemajakaid mu planeeritavale majakesele...

Ei ole vaja absurdini liialdada. Ilu vaataja silmades. Kui sulle su fassaad meeldib, siis sa võid soovida seda "välja valgustada". Kui tulemus naabrimehele ei meeldi, siis on valgusreostus. Onuheinod ütlevad pedemajakas.

[kaimagk]

....ei kui poodi lähen või arhitektile ülesandeks annan, palun pedemajakaid mu planeeritavale majakesele...

Ei ole vaja absurdini liialdada. Ilu vaataja silmades. Kui sulle su fassaad meeldib, siis sa võid soovida seda "välja valgustada". Kui tulemus naabrimehele ei meeldi, siis on valgusreostus. Onuheinod ütlevad pedemajakas.

…… oma naisega teetassi taga võite seda pedendust arutada, mitte avalikus ruumis….. või telffis….

[aero]

....ei kui poodi lähen või arhitektile ülesandeks annan, palun pedemajakaid mu planeeritavale majakesele...

Ei ole vaja absurdini liialdada. Ilu vaataja silmades. Kui sulle su fassaad meeldib, siis sa võid soovida seda "välja valgustada". Kui tulemus naabrimehele ei meeldi, siis on valgusreostus. Onuheinod ütlevad pedemajakas.

…… oma naisega teetassi taga võite seda pedendust arutada

Ma küsin su oma sõnadega:

...kas keegi tellis mingit arvamust

...mida keegi teine oma naisega võib ja mida ei või arutada?

Kellel sõna "pedemajakas" peale närv krussi läheb, ärge heitke meelt. "Teadlased on asunud uurima, mis paneb osa inimesi kaotama enesevalitsemist sattudes vastamisi tõdemusega, et maailmas eksisteerib homoseksuaalse orientatsiooniga inimesi."
https://tervispluss.delfi.ee/artikkel/1 ... a-allikaid

[jyrikg]

"Kui toiteploki spetsi vaatad, siis tal on väljundis olemas lühisvoolukaitse". See piirab voolu nimivoolule, langetades väljundpinget ega lülita midagi välja. Kui juhtmed peenikesed ja ei talu 10A(320W plokk) tuleb tegelda ka lühiskaitsega. Lühis ei pea alati olema 0 oomi.
"Kondekaga ei saa teha galvaanilist sidestust alalispinge puhul ehk väljundit " Kondekas on tootja poolt skeemil miinus klemmilt "mättasse" joonistatud.

"Suure tõenäosusega selles plokis on väljundi "hõljuma jätmise" vältimiseks "-" ühendatud otse korpusesse või läbi takisti või stabilitroni. Peab seadme lahti võtma, spets seda ei näidanud." Skeem ka ei näidanud aga seda saab testriga mõõta. Küll olen näinud korralikes 24V plokkides 60V varistore väljundis.

"Väikepinge puhul millisest isolatsioonikontrollist veel jutt? Kui väljund lisaks korpusest ja võrgust isoleeritud või sidestatud korpusega kõrgoomiliselt, siis pole ju absoluutselt mingit vajadust." Kui on soov ja tahtmine kindel olla, et juhtmestik ja tarvitid ei leki ning juhtmestikul ja tarvititel on kuhu lekkida(pole vaid puitkonstruktsioonid) siis võib selle mõõteahela vahele toppida.

[Prill]

Ma teemasse tarka ei oska lisada, kui siis seda, et paigaldise võimsusel ja maandusel ei tohiks seost olla. 1kW või 1MW LED paigaldisi ilma maanduseta ei oma vist tähtsust.

"pedemajaklus" hüppas teemasse tõepoolest veidralt tühjalt kohalt. Muidugi arusaadav kui foorumlased üritavad oma eelistusi esile tuua aga maailm oleks parem paik kui me omi eelistusi ei üritaks moel või teisel teistele peale suruda
Aga laiemalt fassaadide valgustamine või ka õue/tänavavalgustus laiemalt on ka maailmas erinevaid käsitlusi saanud, alates sellest, kas tegemist on valgustuse või valgusreostusega
Näiteks ajalooliste ehitiste puhul ka Eestis on väga levinud raekodade, kirikute, lossivaremete nö väljavalgustamine, prožektori kiired maast seinale rõhutamas ajaloolisi vorme. Ka selle üle on ilmas vaieldud, kus teatud koolkond loeb seda kunagise arhitektuuri rikkumiseks, sest mineviku arhitekt neid vorme sedasi ei rõhutanud. Vastuvaidlejad jällegi, minevikus ei rõhutatud, sest ei olnud elektrit ja tehnilisi võimalusi, kui oleks võimalik olnud, küllap oleks ka valgustust fassaadi ja interjööri disainis kasutatud - ehk me tänapäeval nö arendame-rõhutame endisi vorme uuenduslikul viisil. Võta kinni mis see õige on, ei saa ju ka päris öelda, et need valgustatud kirikud ja raekojad silma valutama paneks..

Seda valgustuse teemat saab veel edasi haakida. Näiteks Tartu Peetri kiriku katusekatte teema, kus ühe helde ärimehe sponsorlusel sai kirik uue katusekatte, vaskplekist katuse. Ainuke nüanss, et sellel kirikul ei ole kunagi vaskplekist katust olnud, mis muinsuskaitse vaatest võiks ju probleem olla. Aga võta näpust, linnavõim ja muinsuskaitse leidsid põhjenduse, kuidas omal ajal kirikud ja olulised hooned kaeti ikka vaskplekk katusega ja kuna selle kiriku ehitust rahastati annetustest, ei saadud piisavalt raha, ja kirik sai odavama tsinkplekk katuse.
Ehk olnuks omal ajal raha, küllap olnuks siis ka vaskplekk katus ja seepärast on ka õigustatud renoveerida kiriku katus vaskplekiga..
See on väga huvitav lähenemine, kas seda ei saaks mujale laiendada, näiteks mõni muinsuskaitsealune miljööväärtuslik puitasum, kus renoveerimine on alati kadalipp, üks mädanenud puidu lappimine, kus kohati lapitaks juba endisi lappe. Kas seal ei saaks näidata kuidas tegelikult omal ajal kelle raha oli, ehitas ikkagi kivist maja ja puidust tehti ainult põhjusel, et raha nappis oleks toonasel peremehel piisavalt raha, ehitanuks ka kivist, ehk me tänapäeval lammutades selle mädapuiduhunniku ja ehitades uue kivist, tegelikult ju ei lähe vastuollu vanade meistrite ja peremeeste tahtega, vaid viime ellu nende nägemust tänapäeva paremate rahaliste ja tehnoloogiliste võimalustega.

Veel edasi laiendades, mis Eesti rahvuslik arhitektuur&ehitus nö talukultuur oma aitade ja rehielamutega, kus üle ühekorruseliste ei mõistetud, muud on, kui üks kitsikus ja rahapuudus ju. Kas toonane peremees ei tahtnuks kivimõisa, korrushoonena ja torniga, kui tal selle ehitamiseks vahendid olnuks

[kunn24]

"Kui toiteploki spetsi vaatad, siis tal on väljundis olemas lühisvoolukaitse". See piirab voolu nimivoolule, langetades väljundpinget ega lülita midagi välja. Kui juhtmed peenikesed ja ei talu 10A(320W plokk) tuleb tegelda ka lühiskaitsega. Lühis ei pea alati olema 0 oomi.

Ei piira nimvoolule, läheb pea-aegu nulli. Vaata uuesti.
Samas ilmselgelt sellise ploki järgi ei tohi pista liini, mis on voolu järgi sobimatu või tuleb lisada täiendvaid kaitseid, kui väljundis eraldi peenemad liinid. Kuid sinu viidatud keeruline ja kallis relee pole kindlasti selleks, et täita näiteks mõne auto pealt mahakeeratud või eraldi muretsetud madalpingeliste sularite ploki ülesannet.

"Suure tõenäosusega selles plokis on väljundi "hõljuma jätmise" vältimiseks "-" ühendatud otse korpusesse või läbi takisti või stabilitroni. Peab seadme lahti võtma, spets seda ei näidanud." Skeem ka ei näidanud aga seda saab testriga mõõta. Küll olen näinud korralikes 24V plokkides 60V varistore väljundis.

Teadmata, mida testriga mõõtes otsida, ei saa adekvaatset vastust. Kiirustamisviga? Tundud ju küll asja taipavat.

"Väikepinge puhul millisest isolatsioonikontrollist veel jutt? Kui väljund lisaks korpusest ja võrgust isoleeritud või sidestatud korpusega kõrgoomiliselt, siis pole ju absoluutselt mingit vajadust." Kui on soov ja tahtmine kindel olla, et juhtmestik ja tarvitid ei leki ning juhtmestikul ja tarvititel on kuhu lekkida(pole vaid puitkonstruktsioonid) siis võib selle mõõteahela vahele toppida.

Mis on ühist puitkonstruktsioonil ja arvatava isoleeritud väljundiga toiteallika madalpinge lekkimisel? Kui eeldada, et ploki väljund on sisuliselt isoleeritud, siis millisest lekkest üldse jutt?
Sa võid sellise juhtme kordamööda +/- ka läbi soonte sinna kinni naelutada, pole mingit teemat. Vanasti olid telefoniliinid tubades olematu isolatsiooniga lapik-kaablid, mida naelutati "kuidas juhtus" ja jaamast tuli pidev pinge 48 V (jaamas oli maandatud "+"), kutsungi oma vahelduv 120 V, ei läinud sellistest liinidest mitte ükski maja põlema ja ohtu kujutasid vaid siis, kui keegi juhtmeotsi keelega "mõõtis".

[rye]

Kõik liinid on 2,5 ristlõikega, 4 eraldi paari iga ploki väljundis ja + on 6A sulariga kaitstud. 2,5 ristlõige on pingelangu pärast, ja suudaks isegi ju täieliku lühisvoolu ka ilma sularita välja kannatada