Maakaabli valik liitumiskilbist majja

[shade]

Vaja asendada ehitusaegne elektrikaabel (5x2.5mm vasekaabel) liitumiskilbist majja püsivama lahendusega. Vahemaa liitumiskilbi ja hoone vahel 40m, peakaitse 3x16A (plaanis suurendada 3x20A peale). Missugune kaabel valida?

[Küülaline]

AXPK4G16

[kunn24]

Kui hinnavahed olematud, panna max, mida kätte saab, rahakotile sobib ja klemmide alla mahub, ka 35 võiks olla. Eriti oluliseks muutub, kui plaan hakata hiljem tootma ja sel juhul tekib tahtmine paigaldada vaid 1-f inverter, kuna 3-f omad imevad sõna otseses mõttes.

[trebla]

Jah, nii jäme kui võimalik.
Mina rääkisin oma krundi liitumiskaabli Elektrilevi projekteerijaga aste suuremaks - 95 mm² asemel 120 mm² ja siiamaani töötas 3 aastat kõik ilusti, kuid tänavu esimesel päikselisel puhkepäeval kukkus ka minul inverter ülepinge peale välja taguma....

[Küülaline]

rääkisin oma krundi liitumiskaabli Elektrilevi projekteerijaga aste suuremaks - 95 mm² asemel 120 mm²

Kui pikk see liitumiskaabel siis on ja kui suurt voolu sealt läbi pressitakse? Ma ei saa aru, kui oleks 300 mm² liitumiskaabel, kas siis oleks pinge normis? Kui jäme kaabel liitumiskilbist alajaama on?

[Kalvis]

Jääksin AXPKG16 juurde. See on juba nii suure varuga, et piisab kordades võrreldes praegusega...

[trebla]

rääkisin oma krundi liitumiskaabli Elektrilevi projekteerijaga aste suuremaks - 95 mm² asemel 120 mm²

Kui pikk see liitumiskaabel siis on ja kui suurt voolu sealt läbi pressitakse? Ma ei saa aru, kui oleks 300 mm² liitumiskaabel, kas siis oleks pinge normis? Kui jäme kaabel liitumiskilbist alajaama on?

See ongi alajaamast krundile. 200 m . 40 kW.
Aga pingeprobleemi suutis eelmisel pühapäeval korra tekitada ka 11 kW-ga.
Kirjutasin lihtsalt illustreerimaks, et kasulik on alati pigem tugevam võrk.
Trafosid või kaitsmeid hiljem vahetada on suhteliselt lihtne aga uuesti kaableid vedada - see maksab.
Oma linnakrundil olin sajandivahetusel ise tark ja rehkendasin, et 4x6 vask käib küll....
Tehniliselt käibki, aga nüüd norivad igasugu asjapulgad...

[shade]

Tänan, vastus käes

[Küülaline]

See ongi alajaamast krundile. 200 m . 40 kW ... rehkendasin, et 4x6 vask käib küll....

Nojah, see on ikka midagi muud. Aga igale elamu 20 A liitujale, kelle kinnistu nurgas 15 m majast on liitumiskilp ei ole vist mõtet soovitada nii jämedat kui võimalik? Ja 4x6 ei käi küll, kuna PEN ei tohi olla peenem, kui 10 mm².

Tänan, vastus käes

Mis sa siis valisid, 16 mm² või 240 mm²?

[Kalvis]

Klassikaline küsimus on - küsija ei ütle kaabli pikkust. Tüüpvastus lähtub juhtumist, kus on liitumiskilp krundi piiril ja maja 10 m kaugusel. Kes süüdi - küsija...
Kõikidele küsijatele on tegelikult sama vastus - Isegi kui on maja 10 m kaugusel, pannakse mitu korda üle aga mõistusega. Amprivaesuses võetakse algne peakaitse nii väike kui võimalik ja hiljem on soov numbrit kasvatada siis paljudel on kaabel liiga peenike. Seda kaablit pole lihtne vahetada.
Turul saada olev AXPK on väga hea lahendus. See on 16 mm2, sobib igale kaitsele otse alla - pole liiga jäma ja on väga hea amprite läbilaske võimega - kaabel ei jää takistuseks. Ja hind on taskukohane.
Ainult pikkadel distantsidel tehakse täiendav kontrollarvutus - kas pingelang jääb normi ja viimase otsa lühisvool samuti. Päris tihti emb-kumb kipub piiravaks osutuma (tavaliselt lühisvool)

[pikk88]

Kalvis räägi siis juba sellest ka kes ja kus ja kuidas seda kontrollarvutust teeb? Mõni firma kes küsib selle eest raha, internetis olev kalkulaator täiesti tasuta või töömees kraavi kaldal jutu jätkuks ja omast kogemusest?

[Kalvis]

Klassika - projekteerija. Nad on saanud koolitust kuidas arvutada.
Kui tunned pädev selles üsnagi keerulises arvutuses siis ohmi seadus on tehniliselt küll piisav aga selle õige rakendamine nõuab kogemust.

[kunn24]

Kaabli arvutus on lisaks ka majandusarvutus, sest oma sisendkaabli pingelangu (st energiakao) maksad ise kinni. Näiteks kulutad oma kaablile 10 € rohkem, aga 10 a-ga maksad kadudeks 30 € vähem. Näiteks Elektrilevi on võtnud oma keskpingeliinidel hoiakuks varasemad 35 või 50 mm2 õhuliinid asendada vahemikus 120 kuni 240 mm2 kaablitega.

[kunn24]

Klassika - projekteerija. Nad on saanud koolitust kuidas arvutada.

Panevad seinast seina. Nii, kuidas ülevalt on ringkirjad tulnud või kellegi kreedo pingelangude osas. Kes taipab ka kontrollida 1-f pingelangu (tihti ei taibata).
Elektrilevil on koguni oma normatiivsed dokumendid (EPP), nüüd on sellele ligipääs 3.-te jaoks kinni keeratud, varem ikka sai vaadata.

[Küülaline]

Panevad seinast seina. Nii, kuidas ülevalt on ringkirjad tulnud

Kinnistute liitumiskaablitega ei tegele Elektrilevi projekteerijad, mis ringkirjad?

[kunn24]

Kes arvab, et pingelang 5 % on ok, kes 2. Kui ma ei eksi, sa ka korra arvutasid püüdlikult eraka kaablit ja jätsid 1f pingelangu kontrollimata. Ehk Simelect väidetavalt eksitas. Kui nii ei olnud, tuhat vabandust ja virtuaalsed õlled.

[Kalvis]

Klassika - projekteerija. Nad on saanud koolitust kuidas arvutada.

Panevad seinast seina. Nii, kuidas ülevalt on ringkirjad tulnud või kellegi kreedo pingelangude osas. Kes taipab ka kontrollida 1-f pingelangu (tihti ei taibata).
Elektrilevil on koguni oma normatiivsed dokumendid (EPP), nüüd on sellele ligipääs 3.-te jaoks kinni keeratud, varem ikka sai vaadata.

See lühisvoolu arvutus oli tihti tinglik jah. Kuid pika liini korral siiski kuidagi vaja teha ja eriti loeb kogemus - kui elektrilevist andmeid ei saa siis tuleb fotokaga alajaama minna ja silti pildistada või trafot.
Enamusel on pikk liin haruldus. Mõned on suuteliselt palja trafo nägemisest tema nimiandmed peast ütlema.
Projekteerijaid on kah erinevate oskustega. Suurem osa nagunii ei oska lühisvoolu arvutust ja isegi ei tunne kindlalt kuna väga harva peab tegema.

[xil]

Normatiiv peaks liitumislepingus kirjas olema (min ja max pinge, mille teenuse pakkuja liitumispunktis tagab)? Sealt edasi võid ise oma normatiivi luua. Kahjuks on alajaama trafol ka teisi tarbijaid taga ning mõõtmistulem sõltub sellest, kas mõõta tipptunnil, öösel või hoopis sel ajal, kui päike lõõskab ning väiketarbijad müüvad elektrit võrku.

[Küülaline]

Projekteerijaid on kah erinevate oskustega. Suurem osa nagunii ei oska lühisvoolu arvutust

Mis jutt see on? Erinevate oskustega on kindlasti, aga projekteerijatel on vähemalt B-pädevus või nüüd uue kutse järgi elektriinsener tase 6.

Normatiiv peaks liitumislepingus kirjas olema

Kes arvab, et pingelang 5 % on ok, kes 2

Liitumislepingus vist otseselt ei ole, aga standardis on ju ±10 % (erandjuhul -15 %) kirjas.

[Kivitorris]

Alates avalikust madalpingelisest jaotusvõrgu liitumispunktist kuni kõige kaugema ahela punktini võib pingekadu olla 3-5% sõltuvat tarbijast. Mööndustega võib seda suurendada kuni 0,5% võrra. See on ju kõik ilusti standardis EVS-HD 60364.

[Küülaline]

Nojah, aga avalikus liitumispunktis peab olema ±10 % vastavalt standardile EVS-EN 501560:2023.

[kunn24]

Viitasin, et EL-il on EPP-us tõenäoliselt teised numbrid, kuid ju neile enam ei meeldi, et sinna vaadatakse. Nüüd on see maailm salastatud.
230 V juures +/-23 V on selline, et näiteks tootmisel rakendub inverteri 10 min OV piirang, kui pole muudetud. Samuti tingib hõõglampide läbipõlemist ja valgustugevuse märgatavat kõikumist kui lampides pole pingestabilisaatoreid (üldjuhul pole). Seega realselt sellist kõikumist kasutada ei saa. Seda enam, et see on liitumispunktis, paigaldise oma veel lisandub.

[trebla]

Teie arutlused normide ümber on juriidiliselt igati korrektsed, kuid minu kommentaar lähtus sellele eelneva kommentaatori poolt tootmise mainimisest. Seal pole paljast juriidikast enam miskit kasu, kui see viimane ülearune pool volti su inverteri seisma paneb.... ja nii umbes 20-30 korda päevas...

[ping]

Alates avalikust madalpingelisest jaotusvõrgu liitumispunktist kuni kõige kaugema ahela punktini võib pingekadu olla 3-5% sõltuvat tarbijast. Mööndustega võib seda suurendada kuni 0,5% võrra. See on ju kõik ilusti standardis EVS-HD 60364.

Nojah, aga avalikus liitumispunktis peab olema ±10 % vastavalt standardile EVS-EN 501560:2023.

Mõlemad saavad õiged numbrid olla, sest üks on "pingelang juhmestikus" ja teine on "standardpinge hälve".

[Küülaline]

teine on "standardpinge hälve"

Standardis nimetatakse seda - toitepinge aeglased muutused:

Normaaltalitlustingimustes, välja arvatud katkestused ei tohi toitepinge aeglased muutused ületada ±10 % lepingulisest pingest Uc