Bauroc 375 lintvundament

[T25]

Tere. "kuidas külmasillast lahti saada soojustamata sokli ja vundamendi korral." Kõige lihtsam on seda üldse mitte tekitada. Suur osa Eest projekteerijatest mõtleb vastavalt "ehitustavale". Kas selleks on nende oskamatus ise mitte mõelda või tellija finantssurve pole hetkel teema. Selliste asjade projekteerijad ei viitsi endalt küsida MIKS ON VAJA SOKLIT VÕI VUNDAMENTI SOOJUSTADA. Kohe kui sellele küsimusele suudetakse vastus välja mõelda tuleb iseenesest juba loogiline lahendus. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Kuidas seda mitte tekitada, betoonist vundament on ise üks suur külma sild. Selle vundamendi peale on tarvis toetada kas kergplokk või puitkarkass vms. Milline on reaalne riiulist saadav mõistliku hinnaga lahendus, et vundamendi ja seina vahelist külmasilda katkestada.

[Man]

Joonistasin ka ühe variandi lintvundamendist. Mõni oluline detail on muidugi veel võimalik lisada - see mõelda juurde.
lintvundament.jpg

Kas põranda all pinnase ja eps vahel ei võiks olla kile , teada on ju, et imevad niiskust ennda sisse , hiljem nagu käsn.
Kuskil isegi mingi katse üleval.

[vuuk]

..
Kas põranda all pinnase ja eps vahel ei võiks olla kile , teada on ju, et imevad niiskust ennda sisse , hiljem nagu käsn.
Kuskil isegi mingi katse üleval.

Kust kohast need tagurpidi Antsud kõik tulevad - sinna, kuhu kile peaks paigaldama, paigaldada ei taheta. Kuhu pole nõutav, sinna tahetakse panna.
Võite rahumeeli paigaldada. Keegi saab müüa, keegi saab tööd, riik saab tulu maksude näol jne. Aga kui veel rohkem tahta panustada, võiks minna kõrgesse kooli ehitusprotsessi juhtimist õppima.
Tulles korraks selle minu eelpool postitatud "joonistuse" juurde, siis sellele on lipsanud näpukas. Edit:
betoonploki laius (vähemalt kohalikel saada olevatel) on 140mm, mitte 150mm.
Nagu ikka - kes teeb, sel kipub juhtuma. Kahjuks ei lase foorum seda viga seal ära parandada.

[Hiid]

mismõttes ei lase?
Enamus postitusi muutsid ju ära kolmeks täpiks.
Kustutad vana pildi ära ja paned uue

[vuuk]

@Hiid
Tänan, aga laseb kustutada või muuta uuemaid. Vanemaid ei saa. Vanemate postituste juures ei ole vastavat muutmise või kustutamise nuppu.

[Hiid]

no see ei ole niisuur eksimus, las ta olla. 140 või 150
Kui siiski kripeldab, siis anna mulle õige pilt ja vahetan ära

[kaimagk]

Joonistasin ka ühe variandi lintvundamendist. Mõni oluline detail on muidugi veel võimalik lisada - see mõelda juurde.
lintvundament.jpg

Kas põranda all pinnase ja eps vahel ei võiks olla kile , teada on ju, et imevad niiskust ennda sisse , hiljem nagu käsn.
Kuskil isegi mingi katse üleval.

.....sellise lahenduse puhul jätaks mina ära selle ülemise kile ja paneks just selle sinna tihendatud liiva peale enne eps'i. Ja see kile peaks olema tervik ja taulma ka vastavaid koormusi, ehk terveks jääma.......

[vuuk]

Lappasin kiirkorras läbi 16 ehitusprojekti, milles oli vastav info kile paiknemise või mittepaiknemise osas leitav.
Ehk et leidsin 1 juhus 16-st, oli radoonikile EPS all, ülejäänud 15 mitte.
Siit küsimus, kas ja millised projekteerijad on olnud lollid ja määrasid materjalid valesti?

[alarpiirfeld]

Tere. Ja ei ühtegi hüdroisolatsiooni! Elagu nifnifindus Eestis. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[vuuk]

Edit:
Uus tabel, kus 1 19-st hüdroisolatsioon on näidatud ja seejuures betooni ja EPS vahele, mitte EPS alla

info.jpg (103.46 KiB) Vaadatud 3894 korda

[pikk88]

See hüdroisolatasioon EPSi peal ja betooni all peaks siis olema mingi vedelal kujul peale määritav mass nagu näiteks Kiilto Fibergum või selle analoog?

[kaimagk]

See hüdroisolatasioon EPSi peal ja betooni all peaks siis olema mingi vedelal kujul peale määritav mass nagu näiteks Kiilto Fibergum või selle analoog?

……kuda teostada hüdro otse EPS i peale nii et see toimiks on tiba kahtane ja iseasi,kas see hüdro asukoht ka ikka õige on ..,,,,

[Prill]

Mille järgi seal tabelis eristate, mis eesmärgil betooni ja EPS-i vaheline kile/paber/kangas/vm materjal on paigaldatud.
Kas:
- hüdroisolatsioon
- radoonikaitse
- materjalikaitse, ehitustehniline või materjali tootja lahendus, või kile EPS-ile, nt vedel betoon kuskile EPS-i vahele ei valguks

Konstruktsioonilahenduste ja materjali kihtide tabelisse kandmine ei tarvitse näidata iga konkreetse lahenduse eesmärki. Samuti kas on välistatud, et ühe eesmärgi saavustamiseks võib olla mitu lahendust, a'la kõik teed viivad Rooma aga võib vaielda milline on "õige" tee.
Kas lahendused võivad sõltuda millestki muust, nt põranda alusest pinnast kuni ehituse aastaajani välja.

[alarpiirfeld]

Tere. Kogu see "ujuvate põrandate" teema Eestis on insenerlik jaburdus. Enne kui ei hakata neid insenerlikult korrektselt teostama (tunnelist valgust veel ei paista) on kogu see arutelu kiledest ja EPS-st ning möksidest üks suur jaantatiklus, mitte inseneeria. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[A23]

Edit:
Uus tabel, kus 1 19-st hüdroisolatsioon on näidatud ja seejuures betooni ja EPS vahele, mitte EPS alla
info.jpg

Üldhariduslikus mõttes - huvitaks, mis funktsioon on filterkangal?

[vuuk]

@A23
Minul kerkisid kulmud samuti seda nähes.
Mina oletan, et filterkangas täidab ülesannet osaliselt - ei lase betoonil lausa valguda soojustusplaatide vahele. Võrreldes hindu, odavam ka ei pruugi kiledest olla. Minu seisukoht on selline, et võiks olla 0,2mm kile. Vahet pole, kas PE või PVC. Mõistlik see, kumb parasjagu soodsam tuleb.

Kile üks oluline funktsioon on aidata mahukahaneval betoonil alusel ühtlustada libisemist ja seega väheneb mahukahanemise pragude ja muude anomaaliate tõenäosus. Võiks esmapilgul mõelda, et miks ei libise mahukahanemisel betoon alusel ilma kileta. Sellepärast, et alusega tekib üsna kohe nake.
Minul filterkangaga selle juures kogemus puudub, aga oletan, et mõningane nake võib tekkida betoonil ka läbi filterkanga, kuna tsemendipiim läheb sellest läbi. Seega minu arust on sellesse funktsiooni põhimõtteliselt valesti määratud materjal.

[vuuk]

kas ja millised projekteerijad on olnud lollid ja määrasid materjalid valesti?

Tegelikult on nii, et igaühe teadmistes (ka erialastes) saab olla lünkasid.
Ka minu või isegi insener Piirfeldi teadmistes. Ei ole keegi meist ilmeksimatu ja kõiketeadja.

[Kalvis]

Tere. Kogu see "ujuvate põrandate" teema Eestis on insenerlik jaburdus. Enne kui ei hakata neid insenerlikult korrektselt teostama (tunnelist valgust veel ei paista) on kogu see arutelu kiledest ja EPS-st ning möksidest üks suur jaantatiklus, mitte inseneeria. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Ma näen - väidetav ujuvpõranda lahendust ehitatakse vaat et sadu kuus. Kust otsast on see lahendus Jaan Tatikalik? Materjalid? Põranda jaoks ettenähtud EPS ei sobi või? Vale joonis? Tahaks kah teada, millega projekteerijad ekisvad?
Arvasin seni teadvat millist EPSi tohib põrandasse panna ja millist mitte, kuhu käib miski kile.

[alarpiirfeld]

Tere. Ei, projekteerijad ei eksi (juriidilises mõttes) ehk tegu on JOKK-skeemiga. Lihtsalt nad peavad töötama nif-nif ideoloogia järgi. Seda insenerlikku jama on kõige lihtsam nii nimetada. Seda projekteerijat, kes üritab ehitada naf-naf ideoloogia järgi lihtsalt ei aktsepeerita, kuna ta üritab ujuda vastuvoolu. Eesti piirdetarindite ideoloogia on nif-nifilik. Vihjeks: DIN, ÖNORM, SIA lahendustes ei kohta te mitte ühtegi, mitte kunagi, mitte mingit kilet.
Kod. Vuugiga täiesti nõus. Sellest insenerist, kes kunagi pole eksinud tuleb hoiduda võimalikult kaugele. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Imelik]

... asi on ilmselt selles, et seal pole ka mingit EPS-i? Kasutatakse vahtklaasi bituumenkattega, millele järgneb "schutzbeton", mille peale alles hakatakse midagi valama ja ehitama. Täpselt samal põhjusel, et meil seda "kaitsebetooni" (vaba tõlge ) ei kasutata on meil raskendatud ka mõned sealt pärit elektrilahendused.

[alarpiirfeld]

Tere. Jah, see on üks tehnilistest lahendustest. On ka EPS/PIR/XPS-ga. Aga põhiasi hakkab pihta vundamendi konstruktiivsest ideoloogiast. Meie näites on tegemist "LINTVUNDAMENT" (vt pealkirja) ja keldripõrandaga. Vot siit hakkab pihta kogu see jaantatiklus, mis meil vohab. Eelneva näite varal on skoor 19:0 keldripõranda kasuks. Vahtklaasi versioon, millele viidati on reeglina PLAATVUNDMENT, mitte keldripõrand , kuigi neid saab ka nii ehitada. Ehk nagu kunagi üks tegelane (V.I.L.) ütles, enne kui asuda eriküsimuste juurde on vaja lahendada üldküsimused. Seda tarkust aga meie Eesti piirdetarindite inseneerias napib. Ümberringi üritatakse lahendada eriküsimusi nägemata tervikut. Kahju. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[sokolaad]

mis valgus sellel piirifeldil üldse paistab siis? kogu tekst ainult mingi blaa blaa blaa ja mitte ühtegi sisu alget isegi ei kuma kusagilt läbi

[alarpiirfeld]

Tere. Olen süüdi, vabandan sekkumise pärast. Lusikaga pudru sissetoppimine pole just tugevaim külg. Püüan parandada. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[A23]

mis valgus sellel piirifeldil üldse paistab siis? kogu tekst ainult mingi blaa blaa blaa ja mitte ühtegi sisu alget isegi ei kuma kusagilt läbi

Just eelmises kirjas on juba sisu ka!

"Tere. Jah, see on üks tehnilistest lahendustest. On ka EPS/PIR/XPS-ga. Aga põhiasi hakkab pihta vundamendi konstruktiivsest ideoloogiast. Meie näites on tegemist "LINTVUNDAMENT" (vt pealkirja) ja keldripõrandaga. Vot siit hakkab pihta kogu see jaantatiklus, mis meil vohab. Eelneva näite varal on skoor 19:0 keldripõranda kasuks. Vahtklaasi versioon, millele viidati on reeglina PLAATVUNDMENT, mitte keldripõrand , kuigi neid saab ka nii ehitada. Ehk nagu kunagi üks tegelane (V.I.L.) ütles, enne kui asuda eriküsimuste juurde on vaja lahendada üldküsimused. Seda tarkust aga meie Eesti piirdetarindite inseneerias napib. Ümberringi üritatakse lahendada eriküsimusi nägemata tervikut. Kahju. Lugupidamisega. Alar Piirfeld!"

Mina saan nii aru, et projekteerijad projekteerivad kõik valesti. Seepärast on ainus võimalus omale asjad selgeks teha ja ise projekteerida.

[kaimagk]

.....pigem on niipidi, et projekteeritakse õigesti küll aga kui nähakse hinnalipikut siis lastakse teha nii nagu naabrimehel.......